Obsah (4)

§130§11§131§135

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-79 Haldusasi R.R.e kaebus Paide linnape

§130

lg 1 kohaselt peab ametniku teavitamine tema ametikoha koondamisest toimuma kirjalikult. Osundatud sättest tulenevalt ei pea ametnikule ametist vabastamise teatamine toimuma tingimata haldusaktiga, vaid ainsaks vorminõudeks on see, et teavitamine peab toimuma kirjalikus vormis. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebajat teavitati tema ametist vabastamisest kirjalikus vormis. Etteteatamiskohustuse täitmise hindamise seisukohalt ei oma tähendust, kas koondamise aluseks olev haldusakt on etteteatamise ajaks jõustunud või mitte. Oluline on see, et koondamise hetkeks on koondamise õiguslik alus olemas. Eeltoodud järeldust toetab ka Riigikohtu praktika. Riigikohtu 30.10.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-60-02 nõustus Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna etteteatamine peab toimuma kirjalikult ja tingimusteta, peab etteteatamisel koondamise vajadus küll olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud ja et teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast on oluline koondamise õigusliku alusel olemasolu teenistusest vabastamise hetkel. Antud juhul täitis vastustaja

§130lg 1 sätestatud etteteatamiskohustuse nõuetekohaselt.

Etteteatamise käskkirjas sisalduv viide käskkirja andmise ajaks veel jõustumata Paide Linnavolikogu määrusele ei muuda ega saa muuta etteteatamist seadusevastaseks. Samuti ei muuda asjaolu, et vabastamise käskkirjas viidati selle alusena linnavolikogu määrusele, mis polnud 23.12.2005 veel jõustunud, vabastamise käskkirja õigusvastaseks, sest vabastamise käskkiri jõustus 02.01.2006, s.o. päev pärast linnavolikogu määruse jõustumist. Vabastamise käskkirjas tehtud viide õiguslikule alusele ja vabastamise käskkirja ning linnavolikogu määruse jõustumise mehhanism on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrusega nr 279 kehtestatud Normitehnika eeskirja §14 lg

1. Kaebaja oli 2005.a. detsembris teadlik linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus kavandatavatest muudatustest ning teenistussuhte vormistamine ja dokumentide üleandmise korraldamine enne 2005.a. lõppu oli kaebaja enda soov, millele vastustaja oli nõus vastu tulema. Seega kaebaja nõue teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja täiendava hüvituse väljamõistmiseks on esitatud ilmselt pahauskselt. Vastustaja leiab, et kaebaja teenistusest vabastamine toimus seaduslikult ning kaebajale on välja makstud kõik tasud ja hüvitised, millele kaebajal oli õigus. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja tunnistajate A. A.`a ja A. I.`a ütlused ja uurinud kohtule esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Kaebaja ei ole vaidlustanud koondamist sisuliselt. Kaebaja tugineb oma kaebuses sellele, et kuna Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 28 jõustus 01.01.2006, siis puudus Paide linnapea
2. ja 23.12.2005 käskkirjade nr 240-p ja 245-p väljaandmiseks õiguslik alus. Kaebaja väidetel oleks võinud tema koondamine toimuda 02.jaanuarist 2006, kui alates 01.01.2006 oleks talle ette teatatud vähemalt üks kuu või makstud etteteatamistähtajast puudu jäänud 23 tööpäeva eest. 2.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga.

§11

lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 28 kinnitati Paide Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis. Määrus jõustus 01.01.2006.

§130

lg 1 kohaselt teatatakse ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Kui nimetatud tähtaega ei järgita, makstakse

§130

lg 2 tulenevalt ametnikule

§131

sätestatud hüvitusele lisaks ka palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kaebajale koondamisteate esitamise ajal 22.12.2005 kehtis kaebaja osas Paide Linnavolikogu 22.02.2005 määrusega nr 7 kinnitatud Paide Linnavalitsuse koosseis. Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 28 jõustus 01.01.2006. Kaebaja leiab õigesti, et koondamisest etteteatamine toimus ajal, mil kaebaja õiguslikku staatust muutev Paide Linnavolikogu 15.12.2006 määrus nr 28 ei olnud veel jõustunud ning puudus teenistussuhte lõpetamiseks vajalik õiguslik alus. Samas märgib Riigikohtu halduskolleegium oma 30.10.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-60-02, et „… kuna etteteatamine peab toimuma kirjalikult ja tingimusteta, peab etteteatamisel koondamise vajadus küll olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud.“ Kuna käesoleval juhul oli koondamise vajadus üheselt selge, siis ei rikkunud vastustaja kaebajale koondamisest etteteatamisega 22.12.2005

§130sätteid.

3.KOKS §23 lg 1 kohaselt volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määruse nr 28 p-s 4 on märgitud, et see jõustub 01.01.

1. Kuna linnavolikogu määrus jõustus 01.01.2006, siis sellest päevast tekkis Paide Linnavalitsusel õigus ametnike koondamiseks. Paide linnapea 23.12.2005 käskkirjast nr 245-p nähtub, et kaebaja koondati seoses teenistuse ümberkorraldamisega alates 02.jaanuarist
2. Seega oli koondamine seaduslik, sest alus koondamiseks oli alates 01.01.2006 juba tekkinud. Vastupidiselt kaebaja väitele, on teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast oluline koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel, mitte aga teenistusest vabastamise dokumendi vormistamise hetkel. Kuivõrd 01.jaanuarist 2006 ei olnud Paide Linnavalitsuse koosseisus enam eelarve- ja majandusosakonna juhataja ametikohta ja kaebaja teenistusest vabastamine alates 02.jaanuarist 2006 oli õiguspärane, siis ei oma antud kaebuse lahendamisel tähtsust, kas kaebaja avaldas ise soovi või mitte vormistada teenistusest vabastamise dokumendid 2005.a. lõpus. Seetõttu ei pea ka kohus vajalikuks hinnata tunnistajate A.A. ja A.I. sellekohaseid ütlusi. 4.HKMS §19 lg 7 kohaselt halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kuna kaebaja ei taotle Paide linnapea 22.12.2005 käskkirja nr 240-p tühistamist või õigusvastaseks tunnistamist, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja arutlused selle üle, et tegemist on haldusaktiga, mis peab vastama HMS §-le
3. Vaieldamatult on haldusakt Paide linnapea 23.12.2005 käskkiri nr 245-p. Kaebaja väidetel on käskkiri vastuolus HMS §54, kuna see ei ole välja antud andmise hetkel kehtinud õiguse alusel. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Nagu juba kohus eelnevalt märkis, on teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast oluline koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel, s.o. antud juhul 01.01.
4. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, siis puudub alus

§135lg 2 alusel hüvituse väljamõistmiseks.

5.HKMS §92 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud menetluskulud, sh menetlusosaliste esindajate kulud. Paide Linnavalitsus palub kaebajalt välja mõista menetluses kantud õigusabikulu 23 595 krooni. Õigusabi osutas käesolevas asjas vastustajale AB Raidla&Partnerid. HKMS §93 lg 5 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 ja hilisemates otsustes väljendatud seisukohta, et üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi, nõustub kohus kaebaja väitega, et käesolevas asjas puudus Paide Linnavalitsusel vajadus kasutada välist õigusabi ja 23 595 krooni õigusabikulu väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Marion Vakker Kohtunik