3-06-843/3

3-06-843 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-843 Haldusasi E.K.'i kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja E.K. Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusameti Tallinna pensioniamet, volitatud esindaja Silvia Azojan esindajad Asja läbivaatamise kuupäev
3. september
4. a. RESOLUTSIOON
5. Tuvastada E.K.i pensioniõiguslik staaž-töötamine Ljahhovi nimelises kolhoosis ( endine kolhoos „Helge Tee , Õhne kolhoos) ajavahemikel 01.06.1958 – 31.08.1958.a. , 05.06.1959-01.06.1961 ja 01.09.1961-01.07.1962.a Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohus juhib tähelepanu sellele, et 01.09.2006.a. jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatuste kohaselt esitatakse apellatsioonkaebus otse ringkonnakohtule ning erinevalt varasemast ei ole vajalik apellatsiooniteate esitamine. I ASJAOLUD
6. Seni töövõimetuspensioni saanud E.K.ile määrati alates 30.11.2005 seoses vanaduspensioniikka jõudmisega vastavalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 19.1 vanaduspension. Vanaduspensioni arvutamisel lähtuti pensioniõiguslikust staažist 41 aastat ( ümardatult). E.K.i teavitati pensioniameti poolt sellest, et tal on õigus esitada täiendavaid dokumente, mis tõendavad tema vanaduspensioni suurendamise õigust . 2.E.K.il on oma töötamise aja kohta, mida senini pensioniõigusliku staaži hulka arvatud ei ole, järgmised dokumendid: 1 1)Põdrala Vallavalitsuse 09.10.2000.a. teatis nr 20 ( tl 14), millest nähtub, et H. J. ( praegu K.) töötas kolhoosiliikmena kolhoosis „Helge Tee“ alates 01.06.1961-01.09.
7. Samuti on teatisel märgitud, et 03.02.1962 ühinesid kolhoosid „ Helge Tee“ ja Ljahhovi nimeline kolhoos, majandi nimeks sai kolhoos „Õhne“. Viimatinimetatud kolhoosis töötas H.J. 01.07.1962-31.12.1964, sealhulgas 1964.a. on tööloldud inimpäevade arv
8. Lõpparve on H. J.le makstud jaanuaris 1965, täpne töölt ja kolhoosist lahkumise aeg märgitud ei ole. Teatises on märgitud selle väljaandmise aluseks olev Ljahhovi nimelise kolhoosi dokumentaalmaterjalide arhiivinimistu ja säilitusühikute numbrid 2)Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiivi 17.02.2006.a. teatis nr 18-7-5.12/1354 ( tl 13), mille kohaselt on Ljahhovi nimelise kolhoosi arhiivifondis, Õhne kolhoosi juhatuse 30.01.1963.a. koosoleku protokollis nr 2 otsustatud E. J. vastu võtta kolhoosi liikmeks, sealjuures ei ole märgitud, mis kuupäevast alates. Volinike koosoleku 13.06.1963.a. protokollis nr 2 kinnitatakse juhatuse otsus.Õhne kolhoosi juhatuse 20.02.1963 koosoleku protokollis nr 3 on märgitud, et E. J. võetakse tööle Leebiku farmi lüpsjana. Sama kolhoosi juhatuse 14.12.1963.a. koosoleku protokollis nr 18 on märgitud, et talitajatele kinnitatakse loomagrupid, s.h. E. J.le üle 20 lehma. Ljahhovi nimelise kolhoosi juhatuse 04.08.1964.a. koosoleku protokollis nr 11 on rahuldatud E.J.i avaldus Leebiku lauda lüpsja kohalt vabastamise kohta. Sama kolhoosi juhatuse 26.08.1964.a. koosoleku protokollist nr 12 nähtuvalt vabastatakse E.J. kolhoosi liikmest edasiõppimise tõttu ( vabastamise kuupäeva märgitud ei ole).Volinike 19.11.1964.a. koosoleku protokollis nr 3 kinnitatakse juhatuse otsus. Arhiiviteatise kohaselt muid andmeid E.J.i töötamise kohta Õhne kolhoosi 1963-1064.a. ja Ljahhovi nimelise kolhoosi 1964.a. juhatuse ja volinike koosolekute protokollides ei leidu. „Helge Tee“ kolhoosi 1958-1962.a. ja Õhne kolhoosi juhatuse ja volinike koosolekute 1962.a. koosolekute protokollides E.J.i nime ei esine. II AVALDUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9. E.K. ( end.J.) esitas Tallinna Halduskohtule avalduse , paludes tuvastada töötamine Valga rajooni Ljahhovi nimelises kolhoosis ( varasem Õhne kolhoos ja veel varasem „Helge Tee“ kolhoos) ajavahemikul 01.06.1958 – 31.08.1958.a., mil töötamine leidis aset koolivaheajal ja ajavahemikus 01.06.1959- 01.07.1962, mis oli pidevaks töötamiseks täistööajaga. 4.Taotleja selgituse kohaselt on tema töötamise kohta arhiividest saadud andmed lünklikud ja ei võimalda kogu nimetatud perioodil töötamise dokumentaalset tõendamist. Avalduse esitaja seletab seda ühe võimaliku asjaoluga, et kõnealusel ajal oli ta noorem kui 16-aastat .Avaldaja soovib pensioniõigusliku staaži tuvastamist selleks, et saavutada kogu tema tegelikult töötatud aja arvessevõtmine vanaduspensioni arvutamisel, ehk teisisõnu – saavutada määratud vanaduspensioni ümberarvutamine täiendavalt tuvastatud pensioniõigusliku staaži alusel. 5.Avalduse esitaja soovib oma töötamist märgitud perioodidel kolhoosis tõendada tunnistajate L. A. ja E. M. ütlustega. Samuti on kaebusele lisatud Põdrala Vallavalitsuse kinnitatud E. R. tunnistus E.J.i töötamise kohta kõnealustel ajavahemikel kolhoosis „Helge Tee“, Õhne kolhoosis, hilisemas Ljahhovi nimelises kolhoosis. III KAASATUD ISIKU SEISUKOHT 6.Sotsiaalkindlustusameti Tallinna pensioniamet on seisukohal, et riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on avalduse esitajal õigus taotleda pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtu korras tunnistajate ütluste alusel. Samuti märgib kaasatud isik, et töötamise ajavahemikul 01.06.1961-01.09.1961 tuvastamiseks vajadus puudub, kuna nimetatud töötamise aeg on juba avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud. IV KOHTUISTUNG 2 7.Kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajad L. A. ja E. M. , samuti uuris asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid. Tallinna pensioniameti esindaja, olles kohtuistungil tutvunud kõigi asjas esitatud tõenditega ning kuulanud ära tunnistajate ütlused, avaldas, et tal ei ole vastuväiteid taotletavate ajavahemike osas pensioniõigusliku staaži tõendatuks lugemisele. V HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8.Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lg 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra ( Kord) § 1 lg 2 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel. Korra § 28 kohaselt juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Asjas esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et taotletavail ajavahemikel kolhoosis töötamise kohta on andmed säilinud lünklikult. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt on avaldaja sooviks tuvastada täiendavalt pesnioniõiguslikku staaži, et saada riiklikku pensioni senisest suuremas määras. Seega on avalduse esitaja õigustatud pöörduma kohtusse tööstaaži tuvastamiseks.
10. Haldusasja dokumentide hulgas on E.K.i pensionitoimik, mille staažiarvestuslehelt ( tl 61) nähtuvalt on kaebuse esitaja pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud ajavahemik 01.06.1961-01.09.1961, mil kaebuse esitaja töötas kolhoosiliikmena kolhoosis „Helge Tee“,mistõttu sellel perioodil töötamise tuvastamiseks vajadus puudub. Ka puuduks nimetatud perioodi pensioniõigusliku staaži tõendamiseks tunnistajate ütlustega seaduslik alus, sest on säilinud dokumendid, mis kinnitavad märgitud ajavahemikul kolhoosi liikmeks olekut ja puuduvad andmed, mis välistaksid kolhoosi liikmeks oleku aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamise.
11. Avaldaja on selgitanud, et ajavahemikul 01.06.1958-31.08.1958 oli tegemist koolivaheajal töötamisega ning tema põhilisteks töödeks oli lehmade karjatamine, kapsaste ja söödapeedi rohimine, samuti oli avaldaja abiks heinatööl, võttis loogu , tegi koormaid ja kuhjasid. Avaldaja seletuste kohaselt anti töö eest tasu natuuras - kapsaid ja saagi valmimisel vilja. Teise taotletava töötamisperioodi (01.06.1959-01.06.1961 ja 01.09.1961-01.07.1962 ) tuvastamise osas on avaldaja selgitanud, et 1959.a. kevadel omandas ta kohustusliku põhihariduse 7 klassi . Kuna pere oli avaldaja isa invaliidsuse ning pere vanemate laste kodust lahkumise tõttu äärmiselt raskes majanduslikus olukorras ja põhiliseks elatusallikaks oli 0,6 ha põllumaad, mida kolhoos võimaldas kasutada vaid kolhoosis tööl käiva isiku perel, asus avaldaja kolhoosi täistööajaga alalisele tööle, täites mitmesuguseid ülesandeid. Avaldaja selgituste kohaselt tasustati tööd põhiliselt natuuras suhtega 1:10, põllutöö eest anti sügisel vilja. Lisaks erinevatele töödele põllul, metsas , töötas avaldaja ka lüpsjana. 11.Tunnistaja L. A. ütluste kohaselt elas ta kaebuse esitajaga ühes külas ja töötas koos E.J.iga ( praegu K.) suvevaheajal kolhoosis , kus nende töötamist juhendas L. A. isa E. R., kes oli põllubrigadir. Samuti kinnitab tunnistaja, et kui keskkooli minnes jätkas tema kolhoosis töötamist vaid suviti, siis avaldaja töötas juba alaliselt kolhoosis . Tunnistaja ütlused töö korralduse ja töö iseloomu ning töötamise ajavahemiku kohta kinnitavad kaebuse esitaja sellekohaseid väiteid. Tunnistaja mäletamist mööda oli kaebuse esitaja kogu aeg tema isa E.R. alluvuses. 3 Tunnistaja E. M. teab kaebuse esitajat isiklike suhete pinnalt ning suhtles avaldaja perega tihti, seda ka siis, kui avaldaja ema oli surnud. Tunnistaja teab kinnitada, et peale
12. klassi lõpetamist jäi E.K. kolhoosi liikmeks, vastasel korral ei oleks perekond saanud maad ja metsast puid ning teisi kolhoosi liikmele ettenähtud soodustusi. E.M. kinnitab kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et kaebaja ema kolhoosi liige, ent tema kasuema, kes oli vana ja haige, kolhoosi liige ei olnud, isa oli invaliid, samuti üks vendadest ning teised õed-vennad olid kodust lahkunud, mistõttu eluga toimetulekuks pidi kaebuse esitaja astuma kolhoosi liikmeks. Samuti kinnitab tunnistaja, et kaebuse esitaja töötas kolhoosis juba lapsena koolivaheaegadel ning kolhoosi liikmena pärast 7.klassi lõpetamist. Tunnistaja ütluste kohaselt seletas seda pärast 7.klassi lõpetamist kolhoosis töötamise ajal temale ka kaebaja ise, kes kinnitas, et on kolhoosi liige ja seetõttu on tal võimalik saada heina ja pidada lehma. Ka teab tunnistaja kinnitada, et E.K. töötas kolhoosis kuni õhtukeskkooli lõpetamiseni 1964.aastal.
13. Kohus , hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et tõendatuks tuleb lugeda töötamine kolhoosis ajavahemikel 01.06.1958 – 31.08.1958.a. , 05.06.195901.06.1961 ja 01.09.1961-01.07.1962.a.. Lisaks tunnistajate ütlustele kinnitavad avaldaja kolhoosis töötamist ka E.R. kirjalik tunnistus ning lünklikult säilinud dokumentaalsed tõendid kolhoosis töötamise kohta, sealhulgas järeldub Tallinna pensioniameti poolt esitatud väljavõtetest arvelduste raamatust 1958.a. suvel töötamise alaline iseloom. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud dokumentaalsed tõendid ja asjas kuulatud tunnistajate ütlused, et E.K.e tööle asumisel kolhoosi käsitleti teda kolhoosiliikmena. Sellele viitavad asjaolud, et kaebajale on arvestatud normipäevi, tema perekonnal võimaldati kasutada neid soodustusi, mis olid ette nähtud kolhoosipere jne. 13.Nagu kohus on eespool märkinud, on ajavahemik 01.06.1961-01.09.1961 juba arvatud pensioniõigusliku staaži hulka ning selles osas kaebajal põhjendatud huvi puudub. Kohus ei pea tõendatuks töötamist kolhoosis alates 1.juunist 1959.a., vaid alates 5.juunist 1959.a., sest nii kaebuse esitaja ise kui ka tunnistajad on kinnitanud, et ta asus kolhoosi alalisele tööle pärast 7.klassi lõpetamist, mitte seal õppimise ajal. Kohtule esitatud E.J.ile 4.juunil 1959.a. väljastatud seitsmeaastase kooli lõputunnistusest ( tl 64) nähtuvalt õppis ta kuni 4.juunini 1959 Tõrva 7-a Koolis. Lea Kuuse Kohtunik 4