3-06-1720/2

3-06-1720 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-1720 Haldusasi OÜ X kaebus Keskkonnaministeeriumi 31.07.2006.a. kirjale nr 9-1-1/9493 Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja: OÜ X, Esindaja v.adv.Ants Mailend. esindajad RESOLUTSIOON
3. HkMS § 11 lg 4 alusel tagastada OÜ X kaebus.
4. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest Tallinna Halduskohtu kaudu.
5. 16.06.2006.a. garantiikirjaga nr 2006013331 andis AS SEB Eesti Ühispank Keskkonnaministeeriumile garantii OÜ X poolt Tallinnas Rävala pst 8 asuva riigivara müümiseks korraldatavas valikpakkumises tehtava mistahes pakkumise tagamiseks. Garantiikirja kohaselt kohustus garantii andja Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja esimesel kirjalikul nõudmisel maksma Keskkonnaministeeriumile kahe pangapäeva jooksul nõude saamisest kuni 31 500 000 krooni. 31.07.2006.a. saatis keskkonnaminister AS-le SEB Eesti Ühispank kirja nr 9-1-1/9493, milles nõudis garantiisumma tasumist. Viimane maksis garantiisumma välja 03.08.2006.a. maksekorraldusega.
6. 30.08.
7. a. esitas OÜ X Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes keskkonnaministri 31.07.2006.a. kirja nr 9-1-1/9493 kui haldusakti tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et garantii realiseerimine Keskkonnaministeeriumi poolt oli sisuliselt põhjendamatu ja vastuolus riigivaraseaduse, Vabariigi Valitsuse 01.08.
8. a. määrusega nr 286 kehtestatud riigivara võõrandamise korra ning kõnealuse riigivara müügi valikpakkumise korda reguleerinud 1 dokumendiga „Kinnistu Rävala pst 8, Tallinn, müügi kord”. Kaebuse esitaja leiab, et keskkonnaministri kirja näol on tegemist haldusaktiga.
9. Juhindudes HkMS § 11 lg 1 punktist 2 leiab kohus, et OÜ X kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalik-õiguslike vaidluste näol on tegemist vaidlustega, mis on tekkinud avalik-õiguslikest suhetest. Seevastu eraõiguslikest suhetest tõusetuvate vaidluste lahendamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 1 ja 9 kohaselt tsiviilkohtumenetluse korras maakohtutes.
10. Halduskohus leiab, et käesolevas kaebuses vaidlustatud Keskkonnaministeeriumi kirja ei saa vaadelda ei haldusakti ega toiminguna haldusmenetluse seaduse mõttes, vaid tegu on tsiviilõigussuhtes sooritatud toiminguga. Kõnealuseks tsiviilõigussuhteks on võlaõigusseaduse §-s 155 reguleeritud AS-i SEB Eesti Ühispank ja Eesti Vabariigi vaheline garantiisuhe, milles garantii andja (AS SEB Eesti Ühispank) võttis võlausaldaja (Eesti Vabariik) suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Keskkonnaministeeriumi 31.07.2006.a. kirjaga 91-1/9493 esitaski riik garantii andjale nõude garantiist tulenev kohustus täita, see tähendab garantiisumma välja maksta. Asjaolu, et garantii oli antud riigivara müügiks korraldatud valikpakkumismenetluses esitatud pakkumise tagamiseks, ei muuda garantiisumma sissenõudmist haldusaktiks ega haldustoiminguks.
11. Samuti ei saa väita, et käesolev vaidlus oleks tekkinud Keskkonnaministeeriumi ja OÜ X vahelisest avalik-õiguslikust suhtest. Seejuures on kaebuse esitaja seisukoht, et riigivara võõrandamise menetluse näol on tegemist avalik-õiguslikku laadi menetlusega, iseenesest õige, ent halduskohtu hinnangul piirdub see menetlus nende toimingute ja otsustega, mis on suunatud parima pakkumise väljavalimisele ning sellele järgnevalt tsiviilõigusliku müügilepingu sõlmimisele. Just selliselt piiritletud menetluses on poolte vahel tegemist avalik-õigusliku suhtega, millest tekivad isikutele subjektiivsed avalikud õigused, mille kaitseks on võimalik pöörduda halduskohtusse. Teisisõnu tähendab see, et halduskohtus on võimalik vaidlustada neid toiminguid ja otsustusi, mis takistavad isikul kas riigivara võõrandamiseks korraldatud avalik-õiguslikus menetluses osalemist ja/või selles menetluse eesmärgiks oleva tulemuse (tsiviilõigusliku müügilepingu sõlmimine) saavutamist. Pakkumise tagamiseks antud garantii realiseerimine aga väljub neist piiridest, kuivõrd garantii realiseerimine iseenesest riigivara omandamist puudutavaid isiku subjektiivseid avalikke õigusi rikkuda ei saa. Sisuliselt leiab halduskohus seega, et riigivara võõrandamise avalik-õiguslik menetlus lõpeb parima pakkumise väljavalimisega. See tähendab muuhulgas, et parimaks tunnistatud pakkumise esitaja ei saa nõuda halduskohtult näiteks riigivara võõrandaja kohustamist lepingu sõlmimiseks ning samamoodi ei kuulu halduskohtu pädevusse vaidlused, mis on tekkinud riigi ja parimaks tunnistatud pakkumise esitaja vahel pärast pakkumise parimaks tunnistamist.
12. Riigikohtu üldkogu leidis
13. detsembri
14. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-2000 (RT III 2001, 1, 1), et avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. Avalik-õigusliku suhte olemasolu ei saa järeldada üksnes asjaolust, et suhte üheks pooleks on avaliku võimu kandja, kuivõrd viimane võib astuda või sattuda avaliku ülesande täitmisel või ülesande täitmiseks vajalike vahendite tagamisel suhetesse, mis on sarnased eraisikute vahelistele suhetele. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks.
15. Halduskohus leiab, et nõudes garantii andjalt garantii sisuks oleva kohustuse täitmist, ei teostanud Keskkonnaministeerium avalikku võimu, olenemata sellest, et kohustus, mille täitmise tagamiseks 2 garantii antud oli, puudutas riigivara võõrandamiseks korraldatava valikpakkumise käigus pakkumise esitamisega võetud kohustusi. 20.12.2001.a. haldusasjas nr 3-3-1-15-01 on Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu leidnud, et kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel erineb situatsioonist, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud seetõttu, et kohaliku omavalitsuse vara on üldjuhul mõeldud avalike ülesannete täitmiseks, kuivõrd vara kasutusse saaja väljavalimisel teostatakse avalikku võimu ja peab lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist ning vara kasutusse andmisel peab arvestama ka avalike huvidega. Riigikohus asus mainitud otsuses seisukohale, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmise otsustamisel teostab omavalitsus avalikku võimu. Samamoodi tuleb avaliku võimu teostamisena vaadelda ka riigiasutuste otsuseid riigivara müümise, müügi tingimuste kehtestamise ning parima pakkuja väljavalimise kohta. Sellised otsused on suunatud riigivara õigusliku staatuse muutmisele. Seevastu garantiisuhtes, kus garantii sisuks olevaks kohustuseks on rahasumma väljamaksmine, on riik täpselt samasuguses olukorras nagu võiks olla ükskõik milline eraisik ning halduskohtu hinnangul tuleb seetõttu ka sellises suhtes tehtud toiminguid vaadelda eraõiguslikena. Sellise toimingu halduskohtus vaidlustamiseks ei ole alust ka võlgnikul, kelle kohustuse täitmise tagamiseks on garantii antud – käesoleval juhul seda enam, et ka vastav OÜ X kohustus, see tähendab kohustus ilmuda Keskkonnaministeeriumi pakutud ajal notari juurde müügilepingu sõlmimiseks, on eraõiguslikku laadi.
16. Esitatud kaebuses on OÜ X keskseks väiteks see, et garantiisumma väljamaksmise nõude esitamiseks puudus tegelikult alus. Seejuures on OÜ X juba teadaolevalt esitanud Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu, taotledes, et kohus tunnustaks OÜ X õigust Rävala pst 8 müügilepingu sõlmimisest keelduda (tsiviilasi nr 2-06-20024). Sisuliselt on kaebuse esitaja selle hagiga asunud taotlema sama eesmärki – seda, et kohus tuvastaks, et OÜ X ei ole kohustusi rikkunud, mis annaks talle aluse nõuda garantiisumma kui alusetult saadu riigilt välja.
17. HkMS § 11 lg 4 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus OÜ X kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine on tsiviilasju lahendava kohtu pädevuses. Lea Kuuse Kohtunik 3