) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused ASesitas 13.04.2006 hagi SK40 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja 06.09.2005.a kostjale arvega nr 157 liikmemaksu tasu 40 000 krooni. Nimetatud summa tasumisel eeldas hageja, et liikmemaksu tasudes on ta ühtlasi ka SKliige. Hageja väitel kirjutas kostja, et hageja ei ole klubi liige ning pakkus liikmemaksude arvelt hageja töötajatele treeninguvõimalusi. Hageja ei nõustunud nimetatud ettepanekuga ning võttis ette mitmeid aktsioone ettemaksu tagasi saamiseks. 25.10.2005 koostas hageja kostjale järelepärimise hageja töötajate treeningutel osalemise kohta, paludes usaldusväärsete andmete esitamata jätmisel tagastada kasutamata jäänud liikmemaksude summad hageja arvelduskontole. Kostjale teatati ka, et spordiklubi liikmekaardid on hageja töötajatelt kokkukorjamisel ning tagastatakse kostjale lähipäevil. 10.11.2005 koostati hageja poolt akt hageja töötajatele väljastatud liikmekaartide tagastamise kohta Spordiklubile. Aktis märgiti, et hageja keeldub töötajate treeningukulude tasaarvestamisest kostjale tasutud liikmemaksudega. Hageja tegi ettepaneku, et kostjal on õigus jätta hageja töötajad spordiklubi liikmeteks, kusjuures iga klubi liige tasub liikmemaksu iseseisvalt. Kuigi hageja soovis 10.11.2005 faktiliselt konkreetsetele töötajatele väljastatud liikmekaarte kostjale tagastada, keeldus kostja neid vastu võtmast, mille kohta on aktis tehtud vastav märge. 10.11.2005 kostjale saadetud kirjas teatas hageja, et hageja ning tema töötajad on lõpetanud SKliikmeteks olemise alates 01.11.2005. Spordiklubi kulutused ei kuulu edaspidi hageja poolt tasumisele. Liikmekaartide tagasivõtust keeldumist loeb hageja mittepõhjendatuks. 09.12.2005 esitas hageja kostjale kirjaliku järelepärimise, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et liikmemaksude näol on tegemist sisuliselt varjatud teenuse müügiga kostja poolt. Hageja on korduvalt deklareerinud, et ta ei soovi teenust tarbida ning soovib tagasi saada ettemakstud raha. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tegemist on kostja poolse alusetu rikastumisega, kuna hageja on tasunud vastavalt arvele nr 157 06.09.2005 ettemaksu 40 000 krooni, teatanud, et ei soovi teenust tarbida, pole faktiliselt ka teenust tarbinud, palunud ülekantud raha tagasi maksta, kuid teenuse pakkuja on sellest alusetult ja põhjendamatult keeldunud. Hageja palus kostjal tagastada ettemaks 40 000 krooni hiljemalt 30.12.2005, teatades, et kostjapoolse keeldumise korral on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Nimetatud kirjale kostja kirjalikku vastust ei esitanud, samuti ei ole ta tagastanud ettemaksu. Hageja leiab, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg-le 1, § 3 p-le 3, §-le 1027 ja §-le 1028, et poolte vahel on võlasuhe. Hageja hinnangul on asjas esitatud kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et hageja on kostjale üle kandnud 40 000 krooni, samas kirjalikult loobunud teenuse kasutamisest, palunud ettemakstud summa tagasimaksmist ja faktiliselt teenust mitte kasutanud. Hageja hinnangul on leidnud tõendamist, et kostja poolne kohustus on hiljem ära langenud, kusjuures kostjale on sellest mõistliku aja jooksul korduvalt kirjalikult teatatud. Kuna hageja töötajad pole teenust faktiliselt kasutanud, pole kostjal tekkinud ka mingeid reaalseid kulutusi (küte, vesi, amortisatsioon, teenindus jne). Seega on kostja hageja poolt makstud liikmemaksu (millest tulenevaid võimalusi hageja ei kasutanud teatades sellest ka mõistliku aja jooksul kostjale kirjalikult ette) näol alusetult rikastunud, sest kostja pole kandnud mitte mingisuguseid kulutusi teenuse osutamiseks, küll aga saanud õigusliku aluseta tulu. Liikmemaks on sisuliselt teenuse müük spordiklubi poolt. Nii nähtub SKinternetileheküljel kajastuvates liikmemaksudes alates 01.09.2005, et ühekordne liitumistasu kõikide treeningute puhul on 75 krooni, ühekordne liikmemaks kaardi omanikule on samuti 75 krooni. 2 Hageja teatas mõistliku aja jooksul kostjale ette, et ta ei soovi teenust kasutada ning palus ettemaksu tagastada. Seega langes kostjapoolne kohustus võimaldada hagejale treeninguvõimalusi hiljem ära ning raha üleandjal (hagejal) tekkis VÕS § 1028 lg 1 tulenev seaduslik alus saadu saajalt (kostjalt) tagasi saada. Kostja, kes oli ja on teadlik, et sellisel juhul ei kanna ta olematu teenuse pakkumisel mingeid kulusid, on järjekindlalt põhjendamatult keeldunud ettemaksu tagastamisest. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 40 000 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja 12.05.2006 vastuse kohaselt olid hageja töötajad mitu aastat SKliikmed ja said kasutada spordiklubi poolt pakutavaid sportimise võimalusi. Klubi liikmeks astumiseks esitasid nad kirjaliku avalduse. SKliikmena saab liikmemaksu tasudes kasutada kõiki sportimise võimalusi, mida spordiklubi pakub. Hageja töötajad ja hageja omasid omavahelist kokkulepet, et liikmemaksu tasub hageja, kes väljastas Spordiklubile selle kohta ka korduvalt garantiikirju ning tasus SKliikmete (aktsiaseltsi Espak) töötajate eest liikmemaksu. Liikmemaksu tasumisel on SKliikmel piiramatu võimalus vastava sportimisvõimaluse kasutamiseks spordiklubi tööajal. Kui tasutakse liikmemaks 1 kuu jõusaali/ aeroobika tunnis osalemise eest, saab spordiklubi liige kas või iga päev vastavat sportimise võimalust kasutada. Liikmemaksu tasumisel väljastatakse liikmele liikmekaart. Osalemine sporditegevuses toimub liikmekaardi alusel. Spordiklubi sisekorra eeskirjade kohaselt liikmemaksu liikmele ei tagastata. Selle põhjenduseks on asjaolu, et sõltumata spordiklubi liikme külastuste arvust tagab spordiklubi igapäevaselt tööajal kõikide sportimise võimaluste saamise. Spordiklubi külastusel fikseeritakse küll liikmemaksu tasumise kohustuse täitmine spordiklubi liikme poolt, kuid ei salvestata külastajate isikute andmeid. Spordiklubi on seisukohal, et ei pea luurama oma liikmete järele, mitu korda nad liikmemaksu eest sportimisvõimalust kasutasid. Spordiklubi ei tegele vastava statistikaga. Seetõttu on võimatu öelda, kas vaidlusalusel perioodil külastasid hageja töötajad spordiklubi ja kui suure sagedusega. Hageja ise ei ole spordiklubi liige ning garantiikohustuse täitmisega ei omandanud ta ka õigusi spordiklubi liikmelisusest tulenevate õiguste käsutamiseks. Spordiklubil on õiguslik vahekord spordiklubi liikmetega. Spordiklubi liikmed, sh hageja töötajad, on õigustatud nõudma sportimise võimaluse saamist kokkulepitud mahus ja ajal. Hageja töötajad ei ole esitanud ühtegi pretensiooni liikmemaksu eest pakutava sportimisvõimaluse kvaliteedi vms kohta. Seetõttu tuleb lugeda spordiklubi kohustused oma liikmete sh hageja töötajate ees täidetuks. Kostja leiab, et hageja on omavoliliselt ära võtnud teisele isikule kuuluva liikmekaardi ja asunud tema eest otsustama, kas hageja töötaja võib olla spordiklubi liige või mitte. Juhul kui hageja ei soovinud enam garandina töötajate liikmemaksu tasuda ei anna see temale õigust otsustada töötaja spordiklubisse kuulumise üle. 3 Kostja leiab, et garantiikohustuse täitmisega ei teki õigussuhet, mis võimaldaks garandil asuda võlgniku positsiooni. Teatud juhtudel saab garant nõuda tasutu tagasi võlgnikult. Hagejal puuduvad garantiilepingust tulenevad vastuväited. SKlepingu ja õigussuhte partneriks oli vastav klubi liige. Garantiikohustus on sätestatud VÕS § 155, mille lõige 2 kohaselt ei ole garantiikohustuse täitmine sõltuv võlgniku kohustuse kehtivusest. Võlgnikuks käesolevas õigussuhtes on SKliikmed, st hageja töötajad, kelle liikmemaksu hageja kohustus tasuma garantiikorras. Garantiikohustus tekkis hageja väljastatud pakkumusega, et ta võtab enda töötajate liikmemaksu tasumise kohustuse endale garantii korras. SKjaoks ei oma õiguslikku tähendust, kas liikmemaksu tasub spordiklubi liige ise või mõni kolmas isik. Kostja palub jätta AShagi SKvastu 40 000 krooni saamiseks rahuldamata ning jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Hageja on hagiavalduse kohaselt nõus kirjaliku menetlusega. Kostja esitas 22.08.2006 kohtule taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt võib poolte nõusolekul kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud kostjale 40 000 krooni 06.09.2005 arve nr 157 alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja töötajatel olid spordiklubi liikmekaardid. Vaidlus on selles, kas tasutud 40 000 krooni oli hageja enda liikmemaks spordiklubi liikmeks olemise eest või ettemaks hageja töötajate spordiklubi liikmeks olemise eest. Hageja väitel oli ta omateada SKliige ning tasus oma liikmemaksu. Hageja poolt kostjale esitatud kirjadest (t lk 9-14) nähtub, et hageja on teadlik, et kostja hagejat oma liikmeks ei loe ja et hageja taotleb alusetu rikastumise sätete alusel 40 000 krooni, kui hageja väidetava liikmemaksu, tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et on SKliige.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kinnitab, et tema töötajad olid spordiklubi liikmed ja hageja tegi ettepaneku, et kostjal on õigus jätta hageja töötajad spordiklubi liikmeteks tingimusel, et iga klubi liige tasub liikmemaksu iseseisvalt. Hageja töötajate kostjale esitatud avaldustest (t lk 28-38) nähtub, et avalduste esitajad palusid end võtta SKliikmeks. Kostja väitel olid spordiklubi liikmed hageja töötajad, mitte hageja ise. Arvest nr 157 (t lk 8) nähtub, et ASpoolt kuulus tasumisele liikmemaks, nimetuse all on kirjas: sept.-detsember 2005. a eest, 20 inimest. Kohtu hinnangul ei nähtu arvest, et spordiklubi liige oli hageja. Arvest nähtub vaid hageja töötajate (20inimese) liikmemaksude tasumine. Tööandja poolt oma töötajate liikmemaksu tasumise garanteerimine ei ole keelatud. Kohus nõustub kostja väitega, et spordiklubi liikmeks ei olnud mitte hageja vaid hageja töötajad, kelle poolt spordiklubi töös osalemise eest vajaliku tasu maksmise kohustuse võttis endale garantiikirjade (t lk 21-27) kohaselt hageja. Hageja oli seega garantii andja. VÕS § 155 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees 4 ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Kuna antud õigussuhtes on garantii andjaks hageja, võlausaldajaks kostja ning võlgnikeks hageja töötajad, saab hagejal kui garantii andjal olla tagasinõudeõigus vaid hageja töötajate kui võlgnike, mitte aga võlausaldaja suhtes. Seetõttu on ainetu hageja väide, et kostjal tuleb liikmemaks hagejale tagastada, kuna hageja töötajad spordiklubi teenuseid enam ei kasutanud. Kohus jätab AShagi SKvastu rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud, tuleb välja mõista hagejalt.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.