kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja poolt esitatud väidet, et kostja ei ole kinni pidanud lastele elatusraha tasumise kokkuleppest, ei ole kostja ümber lükanud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Laste ülalpidamiskuludeks loeb kohus kulusid toidule, riietele, koolitarvetele, transpordile, eluasemele ja huvitegevusele. Hageja brutopalk on tema enda seletuse kohaselt 10 000 krooni kuus. Kostja keskmine sissetulek (netopalk) moodustab vastavalt esitatud tõenditele 3 900 krooni. Hageja sissetulek on hetkel poole võrra suurem kui kostjal, mida arvestades leiab kohus, et hagejal on võimalik laste ülalpidamiskulude katteks panustada rahalisi vahendeid suuremas summas kui kostjal.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja sissetulek 3 900 krooni kuus, ei võimalda temal pärast
lg 4 sätestatud elatusraha (2 x 1 500 krooni) maksmist tulla toime enda elu korraldamisega. 900 kroonist kuus ei piisa toidu, riiete ning eluruumiga seonduvate kulude katteks. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis ühe lapse koht kuus 1 000 krooni. Kostja varalise seisu paranemisel on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.