lg 1 kohaselt välisriigi vahekohtu otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. New Yorgi 1958.aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikli 3 kohaselt riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele.
lg 2 kohaselt välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
kohaselt välisriigi vahekohtuotsus kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui see vahekohtuotsus on Eesti kohtu poole täidetavaks tunnistatud. Vastavalt
sätetele kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus toimetab kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse võlgnikule kätte ja annab tähtaja sellele vastamiseks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Täitmisele kuuluv rahasumma peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Avalduse rahuldamise määrus toimetatakse kätte sissenõudjale ja võlgnikule. Läti Vabariik ja Eesti Vabariik on mõlemad New Yorgi konventsiooni osalisriigid. Eesti Vabariik ei ole Läti Vabariigiga sõlminud eraldi välislepingut vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Vahekohtu kokkuleppe ese on varaline nõue, mille vahekohtumenetluses lahendamise lubatavus on sätestatud
Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt toimetati kostjale vastavalt Läti õiguse nõuetele kätte kutse LKAVistungile, millel arutati tsiviilasja kostja suhtes. Samuti on vahekohtu otsus 09.02.2006 saadetud tähitud postiga kostja äriregistris registreeritud aadressile. Vahekohtu otsus on jõustunud ja avaldaja kinnistusel ei ole seda Läti Vabariigis täidetud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on esitatud nõuetekohaselt, vahekohtu otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist välistavad asjaolud puuduvad ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus toimetas puudutatud isikule kätte avalduse ärakirja koos lisadega ja kohtumääruse, millega avaldajale anti tähtaeg avaldusele vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Puudutatud isiku juhatuse liige U.Non avalduse ja määruse isiklikult vastu võtnud 19.06.2006.a (tl 52). Vastuse esitamise tähtpäevaks 04.juuliks 2006 puudutatud isik vastust ei esitanud. Kohtutoimiku teadete lehel on märked, et 07.07.2006 puudutatud isiku volitatud esindaja A.K tutvus toimikuga ja talle väljastati kohtumääruse koopia, märked on kinnitatud hr Kallkirjadega. Käesoleva kohtumääruse tegemiseni puudutatud isik mingit seisukohta kohtule ei ole esitanud.
lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi pidamise kohustus. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluses ei ole kohtuistungi pidamise kohustust sätestatud. Kuna puudutatud isik ei ole avalduse kohta vastuväiteid esitanud, et pea kohus vajalikuks puudutatud isiku ärakuulamist ja lahendab määruse kirjalikus menetluses. Vastavalt
lg-le 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avalduse esitamine on tingitud sellest, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult täitnud vahekohtu otsust, mistõttu peab kohus õiglaseks vastavalt avaldaja taotlusele jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.