← Eesti

2-04-2121/8

Obsah (11)§ 646§ 442§ 230§ 208§ 199§ 373§ 363§ 334§ 362§ 5§ 438

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-04-2121 Otsuse kuupäev 6. september 2006. a. Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet All

§ 646

alusel Menetlusosalised Apellant KÜ V-P ; lepinguline esindaja Anatoli Pahmurko Apellant A.L RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a. otsus KÜ V-P hagis A.L vastu 29.740, 92 krooni väljamõistmiseks ja vastuhagis kahju 37.516 krooni hüvitamiseks. Tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  4. Apellatsioonkaebused osaliselt rahuldada.
  5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja menetluse käik 1

(6)
  1. oktoobril
  2. a. esitas KÜ V-P Tallinna Linnakohtule hagi AS-i H L E vastu 29.740, 92 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja V-P asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige ning peab õigeaegselt tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Kostja võlgneb hagejale ajavahemiku eest
  3. a. märtsist kuni
  4. a. septembrini kommunaal- ja haldusteenuste eest 28.399, 08 krooni. Lisaks sellele on kostja kohustatud maksma viivist 1341, 84 krooni. Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja põhivõlg moodustas 20.231, 94 krooni ja viivis 9508, 98 krooni.
  5. juuni
  6. a. määrusega kaasas kohus asja kolmanda isikuna kostja poolel A.L, kes valdas ja kasutas vaidlusalust eluruumi liisingulepingu alusel. Lepingu kohaselt kohustus A.L tasuma kõik korteri kasutamise, valduse ja säilitamisega kaasnevad kulud.
  7. märtsil
  8. a. esitas A.L kohtule taotluse kostja asendamiseks ja kostjana protsessi astumiseks. A.L omandas vaidlusaluse korteriomandi ning kanti
  9. veebruaril
  10. a. selle omanikuna kinnistusraamatusse.
  11. märtsi
  12. a. määrusega asendas kohus kostja, lubades A.L-il astuda protsessi AS-i H L E asemel. Kostja seisukoht Maakohtu otsuse kohaselt tunnistas kostja hagi 6995, 66 krooni ulatuses ja pidas nõuet ülejäänud osas põhjendamatuks.
  13. a. sügisel oli elamu küttesüsteem seoses osa korterite gaasiküttele üleviimisega tasakaalust väljas. Korteris x töötas 6 radiaatori asemel 2, mistõttu eluruumides ei tõusnud temperatuur üle 15˚ C. Kostja oli õigustatud tasuma reaalselt tarbitud soojuse eest. Vaidlusaluse ajavahemiku eest arvestas hageja kulusid 16.757, 90 krooni, kostja maksis 4329, 25 krooni ning vahe oli 12.428, 65 krooni. Kostja pöördus korduvalt hageja poole palvega olukord lahendada. Ühistu üldkoosolek rahuldas kostja palve ja arvestas vahe maha. Viivisega kostja ei nõustunud, see ületab seaduses ettenähtud suuruse. Kohtuistungil selgitas kostja, et hageja esitatud võlgnevuse arvestus ei ole usaldusväärne, selles on vastuolud ja võlg ei ole tõendatud. Viivisearvestust ei ole hageja esitanud. Viivis 0, 15% ulatuses on seadusega vastuolus. Vastuhagi
  14. märtsil
  15. a. esitas AS H L E asjas vastuhagi KÜ V-P vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt leidis
  16. veebruaril
  17. a. elamu pööningul aset küttesüsteemi avarii, mille tulemusena tekitati korteriomandile x kahju 37.516 krooni, millest 34.776 krooni on otsene kahju ja 2740 ekspertiisikulu. Kahju eest on vastutav korteriühistu, kes ei täitnud kohustust keskküttesüsteemi tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks ning jättis rakendamata süsteemi säilimiseks vajalikud abinõud. KÜ tegevusetuse tõttu külmus pööningul katki keskkütte õhukoguja ja läks katki küttetoru ning korter x valati veega üle. AS H L E palus kahjusumma korteriühistult V-P tema kasuks välja mõista.
  18. märtsi
  19. a. kohtuistungil avaldas A.L, et soovib olla vastuhageja ja esitab vastuhagi samadel alustel. Suuliselt selgitas ta, et ühistu juhatus teostas ebaprofessionaalselt ja projektita küttesüsteemi asendamise. KÜ vastus vastuhagile Vastuses AS-i H L E esitatud vastuhagile märkis korteriühistu, et vastuhagina esitatud hagi ei vasta vastuhagi tunnustele ning see tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtuistungil selgitas ühistu esindaja vastuseks A.L suuliselt esitatud taotlusele, et vastuhagi ei ole asjaga seotud ega vasta nõuetele ning selle rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Esimese astme kohtu otsus 2
(6)
  1. aprilli
  2. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Kohus mõistis A.L-lt korteriühistu kasuks välja võla 24.669, 44 krooni ja kohtukulu 1750 krooni. Korteriühistult mõistis kohus A.L kasuks välja kahjuhüvitise 37.560 krooni ja kohtukulu 2800 krooni. Otsuse kohaselt nähtub hageja poolt esitatud arvestusest, et kostja ei ole tasunud hooldus- ja kommunaalmakseid igakuiselt ning nõutavas summas. Kostja tunnistab võlga summas 6.955, 66 krooni. Kostja ei nõustu tasuma kütte eest alates
  3. a. märtsist, nõutav summa moodustab 16.757, 90 krooni. Ühistu üldkoosolek otsustas
  4. aprillil 2004 anda kostjale võimaluse kustutada osa maksevõlast summas 12.344, 58 krooni juhul, kui ülejäänud võla osas koostatakse maksegraafik. See jäi koostamata ning kuna kostja võla tagastamist ei alustanud, siis otsus kostja kohta ei kehtinud. Tunnistaja I. J ütlustega on tõendatud, et kostja korteri soojaga varustamisega oli
  5. a. probleeme. Kostja on
  6. novembri ja
  7. detsembri
  8. a. kirjalike avaldustega pöördunud ühistu juhatuse poole.
  9. jaanuaril
  10. a. koostati akt, mille kohaselt kostja korteris olevates ruumides on temperatuur 12˚ - 16˚ C. Vaatamata sellele, et kostja korteri varustamine soojaga oli puudulik, ei ole põhjendatud kostja väide, et ta kütte eest üldse tasuma ei pea. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjale esitatud arved soojusenergia tarbimise eest oleksid suuremad ega oleks vastavuses kostja poolt tegelikult saadud sooja kogusega. Kuna kostja jättis võla hagejale tasumata, on hagejal korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg. 4 kohaselt õigus nõuda temalt viivist 0, 07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist 0, 15% päevas, kuid kuna seaduses määratakse viivise suurus kindlaks, siis on korteriühistu üldkoosoleku otsus suurema viivisemäära kohta tühine. Kostjalt on põhjendatud välja mõista viivis 0, 07%, mis hageja arvestusele tuginedes moodustab 4437, 50 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 24.669, 44 krooni, millest põhivõlg on 20231, 94 krooni ja viivis 4437, 50 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vaidlust ei ole, et
  11. veebruaril
  12. a. toimus V-P elamu pööningul küttesüsteemi avarii. KÜS § 151 lg. 2 järgi on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sealhulgas ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Pööningul asuva elamu kütteseadme korrashoiu kohustus oli korteriühistul ning seega lasub ka vaidlusaluse avariiga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse temal. Tunnistaja ütlustest nähtub, et juhatuse arutas küttesüsteemi probleeme ning tunnistas, et selle korrashoiu tagamisel oli ühistu tegevuses puudujääke. Ka Riigikohus on (lahend 3-2-1-38-05) asunud seisukohale, et kohteriühistu võib korteriomanike ühise omandi hooldamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest vastutada. Kahju suurus on tõendatud remondi-viimistlustööde eelarvega, kostja poolt esitatud maksmist tõendavate dokumentidega ja tööde vastuvõtu aktiga. Kahju suurust ei ole hageja sisuliselt vaidlustanud. Korteriühistu apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses leiab korteriühistu, et maakohtu otsus ei ole õige osas, millega rahuldati vastuhagi ja mõisteti apellandilt välja kohtukulu 2800 krooni. Apellant palub otsuse selles osas tühistada ja teha uue otsuse, selle võimatuse korral aga saata tsiviilasja tühistatud ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kaebuse kohaselt puudusid vastuhagi menetlemiseks õiguslikud alused. Vastuhagi esitasid isikud, kes esitamise hetkel ei olnud tsiviilkohtumenetluse poolteks. Vastuhagi sooviti 3
(6)esitada põhihagiga tasaarvestamiseks, esitati aga kahju hüvitamise nõue. Apellant ei nõustu vastuhagi läbivaatamisega vaidlusaluse tsiviilasja raames. Kahju suuruse sisuline vaidlustamata jätmine ei tähenda nõude suuruse omaksvõttu ega vabasta kohut kohustusest analüüsida tõendeid. Vahetult on kahju tekitajateks teised korteriomanikud, kes viisid küttesüsteemi tasakaalust välja. Kes konkreetselt, seda ei ole kostja tuvastanud. Apellant ei ole kahju otsene tekitaja ja tema käitumise ning kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Otsuses on aritmeetiline viga, sest 34.776 + 2740 = 37.516, mitte 37.560, nagu kohus on otsuses leidnud. 34.776 krooni ei saa lugeda hageja kuludeks, kuna see on eelarve koostaja eelneb hinnang juhuks, kui nimetatu teeb remondi. Väidetava remondi tegi aga E. S, tööde üldmaksumuseks oli 27.235 krooni ning selle maksis mitte kostja, vaid A. L. Eelistungil väitis kostja, et ostis remondimaterjali ise, tema esitatud dokumentides on ostjatena märgitud aga P OÜ ja U A OÜ, seega ei ole need usaldusväärsed. Kohtukulu väljamõistmine hagejalt kostja kasuks on põhjendamatu, kuna riigilõivu on tasunud A. L, kes ei ole kostja. A.L apellatsioonkaebus Apellant leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus ei ole õige osas, millega põhihagi osaliselt rahuldati. Apellant nõustub põhihagi rahuldamisega summas 6995, 66 krooni ning vaidlustab otsuse ülejäänud summa temalt väljamõistmise osas. Apellant taotleb vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamist ning tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse kohaselt on kohus asja lahendades rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus võttis põhihagi rahuldamisel aluseks hageja poolt esitatud võlaarvestuse, millega kostja küttekulu osas ei nõustunud. Kostja vastuväide seisnes mitte üksnes selles, et tema tubades oli madal temperatuur, vaid ka selles, et küttekulu oli alates
  1. a. sügisest põhjendamatult suur, moodustades üle 20 krooni/m
  2. Terve maja soojatarbimise eest esitatud arved jaotas juhatus üksnes nende korterite vahel, kuhu oli jäänud keskküte, kuigi üldkütte torustikud olid paigaldatud tervesse majja ja soojendasid kaudselt kogu elamut. Korteriomanikele, kelle korterites oli gaasiküte, keskkütte kaudu sooja tarbimise eest arveid ei esitatud. Seega soodustati osa korteriomanikke. Kohus kostja vastuväiteid ja tunnistaja I. J ütlusi ei analüüsinud, võttes aluseks hageja arvestuse, mida too ei olnud tõendanud. Kostja taotles kohtult
  3. jaanuari
  4. a. taotluses dokumendi väljanõudmist, et lükata ümber hageja esitatud arvestus. Kohus saatis taotluse hagejale ettepanekuga dokumentide esitamiseks, kuid
  5. aprilli
  6. a. istungil avaldas äkki, et jätab esitatud taotluse rahuldamata. Seega rikkus kohus kostja õigust esitada tõendeid, kasutades selleks kohtu abi. Mõistetav ei ole, miks kohus üldse tuvastas, et hageja esitatud nõue on tõendatud. Hageja ei põhjendanud ühtegi summat ega seletanud tema arvestuses olevaid vastuolusid. Ka viivisesumma on põhjendamata. Kostja nõudis viivisearvestust, hageja seda aga ei esitanud. Hageja esitas üksnes viivisemäära 0, 15% ning viivisesumma 9504, 98 krooni. Kohus ei põhjendanud otsusest, kuidas ta viivisesumma leidis. Põhjendamatult jättis kohus arvestamata kostja poolt pärast hagi esitamist tasutud 808 krooni, mille laekumise vastu hageja ei vaielnud. Kohus jättis üldse tähelepanuta kostja pahauskse käitumise, mis seisnes dokumentide esitamata jätmises ja tõendi tähtaega rikkudes vahetult eelistungil esitamises. Kohus võttis hagejalt vastu kõik dokumendid, kostja taotlused jättis aga rahuldamata. Poolte seisukohad vastastikuste kaebuste kohta Vastaspoole apellatsioonkaebusele esitatud kirjalikus vastuses pidas kumbki pooltest vastaspoole kaebust põhjendamatuks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 4
(6)Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ning on oluliselt rikkunud menetlusõiguse teisi norme, mille rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

§ 442lg.

8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta ning on olulises ulatuses põhjendamata. Nii rahuldas kohus hagi 24.699, 44 krooni ulatuses, märkides, et 20.231, 94 krooni sellest moodustab põhivõlg ja 4437, 50 krooni viivis. Millest põhivõlg koosneb, otsusest ei nähtu. Samas on otsus vastuoluline, sest selle kohaselt on kostja keeldunud maksmast vaid küttekulusid, nende eest nõutakse kostjalt aga 16.757, 90 krooni. Millest koosneb ülejäänud põhivõla summa, otsusest ei nähtu. Kuigi kostja hageja esitatud arvestuse vaidlustas, ei nähtu otsusest, millistest tariifidest või kulutustest on hageja arvestust koostades lähtunud ja millist metoodikat on ta seejuures kasutanud. Kostja vastuväidetele arvestuse ebaõigsuse ja selles sisalduvate vastuolude kohta kohus hinnangut ei andnud ega märkinud ka otsuses, miks ta nendega ei nõustu. Ka viivisearvestust otsusest ei nähtu: selge ei ole, millise ajavahemiku eest ja millistest võlasummadest lähtudes on viivis leitud. Kostja poolt kohtuistungil viivisearvestuse ebaõigsuse kohta esitatud vastuväidetele kohus tähelepanu ei pööranud. Kohus ei põhjendanud otsuses ka, miks ta ei nõustu kostja väitega, et pärast hagi esitamist tasus ta põhivõlast 808 krooni, kuigi kostja sellekohase vastuväite kohtuistungil esitas.

§ 230lg.

1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas otsuses, et vaidlusaluse korteri varustamine soojaga oli aastatel 2002 – 2003 puudulik, kuid leidis, et kasutatud soojuse eest pidi kostja siiski tasuma. Samas eeldas kohus hageja arvestuses kostja poolt soojatarbimise kohta esitatud andmete õigsust, ilma et oleks seejuures tuginenud mingitele tõenditele, ning pani kostjale kohustuse tõendada, et ta tegelikult sooja vastavuses esitatud arvetega ei saanud. Kolleegium leiab, et eelkõige pidi hageja tõendama hagi aluseks olevat asjaolu, et kostjale oli kommunaalteenuseid (sealhulgas kütteteenus) vastavalt esitatud arvetele osutatud ning et arved on kostjale esitatud kooskõlas tariifide, kehtestatud hindade ja kostja poolt tarbitud kogustega. Alles seejärel sai kostja esitada oma konkreetsed vastuväited ning oleks pidanud esitama ka oma vastuväiteid tõendavad tõendid. Maakohtu otsus ei põhine tõendite analüüsil. Vastuhagi osas ei nähtu otsusest, millisel õiguslikul alusel luges maakohus vaidlusalusele korterile veekahjustusega tekitatud kahju tekitatuks kostjale, kes kahju tekitamise ajal ei olnud korteriomandi omanik. Mingeid asjaolusid, mis seda õigustaksid, ei ole kohus otsuses tuvastanud. Otsus on ka selles osas põhjendamata. Lisaks otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmisele on maakohus vaidlust lahendades rikkunud ka teisi menetlusõiguse norme. Hagi oli esitatud AS-i H L E vastu ning esialgse kostja asendas kohus 13. märtsi 2006. a. määrusega, lugedes uueks kostjaks A.L. Samal päeval toimus vaidluses viimane istung, pärast mida läks kohus otsust tegema. Istungi protokollist nähtub, et A.L esitas taotluse tõendite väljanõudmiseks, kohus jättis aga taotluse rahuldamata põhjendusel, et toimunud on juba neli eelistungit, kus taotluse oleks saanud esitada, ning käimas on põhiistung (tl. 142). Protokollist ei nähtu, et kohus oleks edastanud uuele kostjale hagiavalduse, samas võttis kohus temalt igasuguse võimaluse tõendite esitamiseks, lugedes uuele kostjale siduvaks varasema kostja toimingud. Seega rikkus kohus

§ 208

lõiget 3, mille kohaselt peab hageja pärast kostja asendamist või kaasamist esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja 5

(6)mille kohaselt pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Seega rikkus kohus oluliselt menetlusosalise

§ 199lg.

1 punktis 5 sätestatud õigust tõendeid esitada ja nende vaatlusest ning uurimisest osa võtta. Seejuures ei muuda midagi asjaolu, et A.L oli varasemas menetluses osalenud endise kostja esindajana ja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Otsuse kohaselt on kohus arutanud A.L vastuhagi ja teinud selle kohta ka otsuse. Tsiviilasja materjalid ei sisalda A.L poolt esitatud kirjalikku dokumenti, mida saaks pidada vastuhagiavalduseks. Maakohtu

  1. märtsi
  2. a. istungi protokollist nähtub, et sellel istungil arutas kohus KÜ V-P hagi AS-i H L E vastu 29.740, 92 krooni väljamõistmiseks ja AS-i H L E vastuhagi kahju 37.560 krooni hüvitamiseks (tl. 142). Istungi algul möönis kohus, et A.L saab olla kostjaks, kuid protokollist ei nähtu, et kohus oleks otsustanud kostja asendada. Millal kohus selle kohta kirjaliku määruse tegi, protokollist ei nähtu. Seejärel esitas A.L taotluse, mille kohaselt soovis olla vastuhagejaks ning esitada vastuhagi samadel alustel (tl. 142). Mingit täpsemat selgitust protokoll ei sisalda. Ka ei nähtu protokollist, et kohus oleks A.L taotluse kohta mingi seisukoha võtnud.

§ 373lg.

3 lause 1 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 363

lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad olema märgitud hagiavalduses.

§ 334lg.

1 lause 1 kohaselt esitatakse avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis; kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Arvestades

§ 363

lõikes 1 sätestatut, ei ole hagiavalduse, sealhulgas vastuhagiavalduse esitamine suulises vormis võimalik.

§ 362

lõike 1 kohaselt loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, ning sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et menetluse käigus esitatud nõue või taotlus loetakse esitatuks ajal, mil see avaldatakse asja arutamisel kohtuistungil või toimetatakse kätte vastaspoolele. Kuna A.L ei esitanud vastuhagiavaldust, siis ei avaldatud seda asja arutamisel kohtuistungil ega saadudki seda teha, samuti ei saadud seda vastaspoolele kätte toimetada. Seega ei olnud aga A.L vastuhagi esitanud. Lahendades vastuhagi, mida ei olnud esitatud, rikkus maakohus

§ 5

lõiget 1, mille kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ja § 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samas on tsiviilasja materjalide hulgas AS-i H L E hagi, milles nimetatu taotleb kahjuhüvitise 37.516 krooni väljamõistmist korteriühistult V-P tema kasuks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks võtnud mingi seisukoha AS-i H L E poolt esitatud kahju hüvitamise nõudes, mida hageja ei olnud tagasi võtnud ja millest ta ei olnud loobunud ning mida kohus 13. märtsi 2006. a. istungil arutama asus. Tsiviilasja materjalide hulgas ei ole ka andmeid, et AS H L E oleks soovinud menetlusest välja astuda või et tema nõue oleks eraldatud eraldi menetlemiseks. Seega on kohus vastuolus

§ 438lg.

1 lausega 2 jätnud esitatud nõude lahendamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esimese astme kohtul määratleda menetlusosalised ja asjas lahendamisele kuuluvad nõuded ning need nõuded lahendada, tagades menetlusosaliste menetlusõiguste järgimise ning otsuse seaduse nõuete kohase põhjendamise. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.