3-06-1840/8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1840 Haldusasi AS * kaebus Riigikogu Kantselei
2. juuli
3. a ja
4. augusti
5. a riigihankemenetluses tehtud ostuste tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus AS * määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS * (registrikood *) Vastustaja Riigikogu Kantselei Kolmas isik AS ** (registrikood *) RESOLUTSIOON Jätta AS * määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse punkt 3 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Riigikogu Kantselei 26.07.2006 riigihanke (viitenr 028499) „Nelja sõiduauto kasutusrendilepingute sõlmimiseks riigihanke korraldamine“ pakkumiste avamise protokollis leiti, et AS ** pakkumine ei vastanud pakkumise kutses nõutud tingimustele. Riigikogu Kantselei 27.07.2006 protokolli kohaselt otsustati kvalifitseerida alljärgnevad pakkujad: *** AS, AS ** ja AS *. Samuti otsustati tunnistada vastavaks kvalifitseeritud pakkujate pakkumised, kuna need on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega ja tunnistada edukaks AS ** pakkumine, mis vastavalt hindamiskriteeriumile sai kõige rohkem väärtuspunkte. AS * esitas nende otsuste peale vaidlustuse Riigihangete Ametile, taotledes otsuste tühistamist. Riigihangete Amet lõpetas vaidlustuse läbivaatamise 14.08.2006 vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt. Täiendavalt Riigihangete Amet ega Riigikogu Kantselei neid otsuseid kehtetuks ei tunnistanud. Riigikogu Kantselei 25.08.2006 protokollis täiendati 27.07.2006 protokolli otsust põhjendusega AS ** kvalifitseerimise kohta.
9. AS * esitas kaebuse halduskohtule riigihankes tehtud otsuste peale ja taotles 27.07.2006 otsuste tühistamist, millega kvalifitseeriti AS ** pakkumine ja tunnistati AS ** pakkumine 3-06-1840 vastavaks ning edukaks, samuti 28.08.2006 otsuse tühistamist, millega täiendati varasemat pakkujate kvalifitseerimist puudutavat osa. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada vaidlustatud otsuste kehtivus ja täitmine ning keelata riigihanke raames kõigi tehingute ja toimingute tegemine ja täitmine.
10. Tallinna Halduskohtu 19.09.2006 määruse punktiga 3 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlusalune riigihankemenetlus on lõppenud ja ostja ning edukaks tunnistatud pakkumise teinud isiku vahel on sõlmitud hankeleping. Seega on hankemenetluses tehtud otsused (sh pakkujate kvalifitseerimise või pakkumise edukaks tunnistamise otsused) juba täidetud ja nende tagajärjed saabunud ning nende otsuste jätkuv kehtivus ei saa käesolevas haldusasjas tehtava otsuse täitmist mõjutada. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks ei ole vajalik hankemenetluse tulemusena sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu täitmise peatamine. Praktikas ei omaks kohtuotsuse täitmise seisukohast mingisugust tähtsust see, kas kohtuvaidluse toimumise ajal Riigikogu Kantselei ja AS ** omavahel sõlmitud lepingut täidavad või mitte. Avalik huvi (vajadus kasutada sõiduautosid Riigikogu ja Riigikogu Kantselei avalike ülesannete täitmiseks) ning kolmanda isiku õigused kaaluvad üles kaebuse esitaja huvi, sest kui kaebus rahuldatakse, on AS-l * õigus nõuda talle tekitatud kahju, sh saamatajäänud tulu hüvitamist. Tallinna Halduskohtu 04.10.2006 määrusega edastati AS * määruskaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus ei pidanud põhjendatuks oma määrust ise tühistada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
11. AS * määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määruse p 3 ja rakendada esialgset õiguskaitset järgmistel põhjustel: a) Kaebus ei ole perspektiivitu. Kuigi vastustaja on vaidlustatud haldusaktide alusel AS-ga ** hankelepingu juba sõlminud, pole hankelepingut täidetud (st hankelepingu objekti ei ole üle antud) ja seega pole pöördumatud tagajärjed veel saabunud. Hankemenetluse objektiks oli esemete üleandmine ja kasutusse võtmine, mitte lepingu sõlmimine, järelikult on ebaõige lugeda ainuüksi hankelepingu sõlmimise fakti pöördumatu tagajärje saabumiseks. Olukorras, kus vaidlustatud haldusaktide alusel sõlmitud hankelepingut täidetakse kogu vaidluse vältel, puudub vastustajal motivatsioon kohtumenetluse kiirele läbiviimisele kaasaaitamiseks ja kaebuse esitaja minetab kõik võimalused saavutada kohtumenetluse tulemusena reaalselt täidetav otsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääb AS-le ** võimalus jätkata pärast kohtumenetluse lõppu hankelepingu täitmist, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja hankelepingu täitmine võtavad kaebuse esitajalt kõik võimalused saavutada positiivse kohtuotsuse korral tema poolt soovitud tulemust. AS-l ** on võimalik esitada hankelepingu täitmiseks tehtud kulutuste nõue vastustaja vastu. b) Avalikkuse huvi vaidlustatud haldusaktide koheseks täitmiseks puudub või on minimaalne. Nelja sõiduauto kasutuselevõtu viibimine ei takista kaebuse esitaja hinnangul olulisel määral Riigikogu Kantselei avalik-õiguslikku tegevust, sest transpordiküsimuste lahendamiseks on piisavalt mõistlikke alternatiive, mida vastustaja suuremal või vähemal määral ka kasutab. Asjaolu, et alternatiivide kasutusele võtmine võib mõnevõrra takistada efektiivset avalikku haldust, ei ole Riigikohtu 29.11.2001 määruse haldusasjas nr 3-3-1-57-01 p-s 2 väljendatud seisukoha järgi mõjuvaks põhjuseks esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmisel. Üldsuse suhtumine on Riigikogu juhatuse esindussõidukitesse pigem negatiivne. Avalik huvi hõlmab üldsuse õiglustunnet, mida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja pöördumatute tagajärgede saabumine võib sügavalt riivata. c) Tekitatud kahju rahaline hüvitamine on teisejärguline meede võrreldes rikkumise kõrvaldamise ja kahju tekkimise ärahoidmisega. Vastasel juhul oleks kahju tekitamine 2