Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutine halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt ajutise halduri aruandele tegutses võlgnik juba pikemat aega kahjumiga. Nii tulenevalt võlgniku 2005.-nda aasta majandusaasta aruandest (ajutise halduri aruande lisa nr 17) tegutses võlgnik ka juba eelmisel aastal kahjumiga: käesoleva (pool)aasta kahjum oli 184 098.- krooni ja 2005.-nda aasta kahjum oli 481 599.- krooni. 2005.a. majandusaasta aruanne on kinnitatud 30.06.2006.a. Seega tulenevalt ÄS § 180 lg 5¹ oleks võlgniku juhatuse liige (juhataja) Hans Kriisa hiljemalt 20.07.2006.a. esitama Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seda tehtud ei olnud ja kohtule ei osanud juhatuse liige ka põhjendada, miks selline avaldus esitati alles 07.08.2006.a. Seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt
lg 2 eraldi äramärkida.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 5038.- krooni (brutosumma), millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ Fostekt dokumentatsioon anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Hans Kriisa’le; ik: 34612240281; elukoht: xxx 3 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.