3-05-399/4

(5)3-05-399 omandireformi õigustatud subjektideks. 1996 surnud A.P.’i vara päris tema poeg R.P.. A.P. loovutas maa tagastamise nõudeõiguse oma pojale J.P.ile. 22.07.1998 sõlmisid J.P., T.P.’ ja R.P. maakorraldustoiminguid tegema volitatud isikuga neljapoolse kokkuleppe maade vahetamiseks vastavalt lisatud maade vahetamise skeemile ja seletuskirjale (Vt õigusvastaselt võõrandatud maa toimik (MT) lk 25-28). 11.08.1998 otsusega nr 36 kinnitas Leisi Vallavolikogu Tehve talu maakorralduskava (MT lk 24). 18.01.1999 andis Leisi Vallavalitsus korraldused nr 32, 33 ja 34 (MT lk 11, 14 ja 18), millega otsustati tagastada lähtuvalt 09.10.1998 J.P.i, T.P.’i ja R.P.i sõlmitud maajagamise kokkuleppest (MT lk 21) 16,13 ha suurune Tehve maaüksus 1/3 suurustes mõttelistes osades J.P.i, T.P.’i ning R.P.i kaasomandisse, 5,86 hektari suurune Paasi maaüksus ½ mõttelises osas T.P.’i ja R.P.i kaasomandisse ning 3,42 ha suurune Käba maaüksus J.P.ile. Saare Maakohtu Kinnistusameti 01.06.1999 otsusega kinnistati need maatükid (MT lk 13, 17 ja 20). Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005 korralduse nr 53 p-ga 1 kinnitati endise Tehve talu nr 13 maa ja sellel kasvanud metsa maksumuseks 98 908 krooni. Sama korralduse p 2 kohaselt määrati osaliselt tagastamata jäänud 5,18 ha suuruse maa eest kompensatsioon - J.P.ile 3484 krooni tagastamata jäänud 1,4 ha eest ning 4702 krooni T.P.’ile ja 4702 krooni R.P.ile tagastamata jäänud 1,89 ha suuruste maatükkide eest (MT lk 9 ja halduskohtu toimiku lk 3).

1. R.P.i kaebuses taotleti Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005 korralduse nr 53 tühistamist kaebuse esitajat puudutavas osas. Kaebuse väitel on maa osalise tagastamata jätmise põhjus arusaamatu.
2. aasta kokkuleppest ja seletuskirjast maa väiksemas ulatuses tagastamise soovi ei nähtu ja täpne ei ole ka vaidlustatud korralduse viide maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-le 1, sest kaebuse esitaja ei ole maa kompenseerimise avaldust kunagi esitanud.
3. Pärnu Halduskohtu 21.09.2005 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005 korraldus nr 53 R.P.i puudutavas osas. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Maa mittetagastamise alusena on vastustaja viidanud MaaRS § 6 lg 2 p-le 1, mille kohaselt jäetakse maa kas osaliselt või tervikuna tagastamata, kui õigustatud subjekt maa tagastamist ei nõua ning soovib selle kompenseerimist. Kuna kaebuse esitaja väitel pole ta kunagi maa kompenseerimist soovinud, tuleb kontrollida, kas vallale on esitatud konkreetseid maa kompenseerimise avaldusi või saab muul viisil järeldada, et sisuliselt on maa kompenseerimise taotlus 2) Maade tagastamisel juhinduti õigustatud subjektide kokkulepetest. Nimetatud materjal koosneb 22.09.1998 õigustatud subjektide vahel sõlmitud maa jagamise kokkuleppest, maaüksuse ümberkruntimiskava seletuskirjast ning kahel leheküljel olevast skeemist (MT lk 25-28). Samas ei nähtu seletuskirjast, et ümberkruntimise tagajärjel peaks tagastatava maa pindala vähenema. Sellist järeldust ei saa teha ka seletuskirjas sisalduvast lausest, mille kohaselt pidid maatükid V ja VI jääma tagastamata ning maatükkidele I ja II tuli liita osa endise Liiva-Mältse talu nr 18 maadest, mille osas oli võetud vallavalitsuse 28.04.1995 korraldusega nr 89 vastu kompenseerimise otsus. Seletuskirja juurde kuuluvatele skeemidele ei ole märgitud, missugune on maatükkide suurus hektarites ja seda möönis kohtuistungil ka vastustaja. Kuna maatükkide pindala skeemilt üheselt mõistetavalt ei ilmnenud, ei saanud vald täie kindlusega eeldada, et avaldaja on nõus võtma vastu väiksema(d) maatüki(d). Kahtluse korral oleks tulnud vastuolu haldusmenetluse käigus kõrvaldada. Praegu on ilmne, et vald on avaldaja tegeliku tahte tõlgendamisel eksinud. Seletuskirjast on võimalik erinevalt aru saada, kusjuures seda saab mõista ka selliselt, et Liiva-Mältse talu maade arvelt mõõdetakse maad 2

(5)3-05-399 täpselt nii palju, et ümberkruntimise kaudu tagastatava maa pindala langeb summeeritult endise Tehve talu pindalaga kokku. 3) Vaidlustatud korraldus on õigusvastane ja tuleb avaldajat puudutavas osas tühistada juba seetõttu, et vastustaja tõlgendas maa tagastamata jätmist kaebuse esitaja soovina ja viitas MRS § 6 lg 2 p-le

1. Seega tuleb maa tagastamine uuesti otsustada ja asjaolusid uuesti hinnata. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. Leisi Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse muuta halduskohtu otsust motiivide osas. Apellatsioonkaebuse väitel tekitavad halduskohtu otsuse põhjendused väära arusaama, nagu oleks kaebuse esitajal veel õigus tagasi saada maad 1,89 ha ulatuses. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) R.P.i maa tagastamise soov on väljendatud Tehve maaüksuse ümberkruntimiskava seletuskirjas ja sinna juurde kuuluvates maade vahetamise skeemidel. Seletuskirja võib lühidalt kokku võtta selliselt: plaanil rohelise värviga piiritletud endise Tehve talu maatükke (skeemidel nr V ja VI) ei tagastata ning maa tagastatakse neljas lahustükis (skeemil punase värviga piiritletud maa). Kõik punase värviga piiritletud maa ongi tagastatud Tehve, Paasi ja Käba maaüksuste koosseisus, milles pole vaidlust. Kuna ümberkruntimisega olid haaratud kõik endise Tehve talu maad ja seletuskirja järgi tagastamisele kuuluvad maad on tagastatud, on maareform tagastamise osas lõppenud ja mingi täiendav tagastamine pole võimalik. Seletuskirja võib käsitleda kui õigustatud subjektide viimast avaldust maa tagastamiseks, hiljem täiendavaid taotlusi maa tagastamiseks esitatud pole ning täiendavat tagastamist ei näe ette ka õigustatud subjektide omavaheline kokkulepe neile maakorralduskavaga eraldatud maade jagamise osas. Puuduolevat osa ei ole mainitud ka Tehve, Paasi ja Käba maaüksuste tagastamise korraldustes, samuti ei ole R.P. peale eelnimetatud maaüksuste tagastamist
3. aastal tundnud huvi maa täiendava tagastamise vastu. 2) Leisi Vallavalitsus on vaidlustatud korraldusega nr 53 otsustanud õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud maa pindala vahe kompenseerida, kuid on jätnud tähelepanuta, et maade tagastamisel läbi viidud maade vahetamine on maakorraldustoiming ja maa tagastati maakorralduskava alusel, seega arvestamata maakorraldusseaduse sätted. Käesolevaks ajaks on 21.03.2005 korraldus nr 53 vallavalitsuse 17.10.2005 korraldusega nr 221 tühistatud. 3) Ebaõige on kohtu järeldus, et ümberkruntimiskava seletuskirjast ei nähtu tagastatava maa pindala vähenemine ja seletuskirjast võib järeldada, et maatükkide vahetamine toimub võrdsete pindalade põhimõttest lähtudes. Seletuskirjas toodud tekstist pidid õigustatud subjektid üheselt saama aru, millist maad neile ei tagastata ja milline maa tagastatakse. Seletuskirjale allkirjutamise hetkel arvestasid õigustatud subjektid võimalusega, et tagastatava maa suurus võib erineda maa võõrandamisaegsest suurusest. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 12 lg 3 kohaselt ei pea maakorralduse, sealhulgas maade vahetamise läbiviimisel lähtuma vahetatavate maade pindaladest, vaid väärtustest. Maade vahetamise käigus jäid vahetatavate maatükkide väärtused küll hindamata, kuid tuleb silmas pidada, et vahetamisega liideti 4,4 ha suuruse endise Tehve talu maade külge 9,3 ha vaba mereäärset maad. Loobuti V maatüki (ca 7 ha rohumaad) ja VI maatüki (ca 7 ha halva juurdepääsuga väheväärtuslikku metsamaad talus südamest ca 10 km kaugusel) tagastamise nõudest. Kuna selline vahetus oli õigustatud subjektidele kasulik, on alust arvata, et sellest nad maakorralduse dokumentide allakirjutamisel lähtusid. Seega on osapooled ümberkruntimiskava seletuskirjale allakirjutamisega sisuliselt tunnistanud, et toimuv vahetus on võrdväärne. 3

(5)3-05-399 5. R.P.i vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kaebaja väitis, et ei ole kunagi maa kompenseerimise avaldust esitanud ja ei ole seetõttu maa kompenseerimisega nõus. Kaebaja ootas tagasihoidliku isikuna vallavalitsuse seisukohta tagastamata maa suhtes. Vallavalitsuse seisukoht, et vahetuse tulemusel õigustatud subjektidele juurde antud maade väärtus oli suurem, on paljasõnaline. On arusaamatu, miks tühistab Leisi Vallavalitsus enne esimese astme kohtu otsuse jõustumist kohtuotsusega juba tühistatud korralduse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 24 lg 1 p 3 kuni 01.09.2006 kehtinud redaktsioon (mis kuulub kohaldamisele ka käesoleval juhul), sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks, väljaarvatud juhul, kui kaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist. Samuti talitab HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel ringkonnakohus, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Käesoleval juhul on Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005 korraldus nr 53 vaidlustatud osas vallavalitsuse 17.10.2005 korraldusega nr 221 tühistatud, kuid kaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist (vt ringkonnakohtu istungi protokoll lk 1). Seetõttu ei kuulu asja menetlus lõpetamisele ja ringkonnakohus vaatab asja läbi Leisi Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse piirides. 7. Leisi Vallavalitsuse 18.01.1999 korraldustega nr 32, 33 ja 34 omandireformi õigustatud subjektidele T.P.’ile, J.P.ile ja R.P.ile tagastatud maatükkide ning endise Tehve talu nr 13 õigusvastaselt võõrandatud maa pindala (30,58

1. ha)vahe (5,18
2. ha)on vaidlustatud korraldusega nr 53 otsustatud õigustatud subjektidele kompenseerida. Käesoleval juhul leiavad kohtumenetluse mõlemad pooled, et korraldus nr 53 on õigusvastane, kuid seda vastandlikel põhjendustel. Kaebuse esitaja leiab, et korralduses nr 53 käsitletud maa tagastamata jätmiseks puudub alus. Vallavalitsus leiab, et maareform endise Tehve talu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuses on korraldustega nr 32, 33 ja 34 juba lõpule viidud ning tagastatud maa täiendavaks kompenseerimiseks puudub alus. 8. MaaRS § 6 lg 1 esimene lause sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui sellest seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Sama lõike viimane lause sätestab, et maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Maa tagastamisel läbiviidava maakorralduse puhul kohaldatakse MaaKS § 31 kohaselt maakorraldusseaduse sätteid selle seaduse §-des 311-341 sätestatud erisustega. MaaKS § 341 lg 1 sätestab, et maa tagastamisel või erastamisel, maa riigi omandisse jätmisel, munitsipaalomandisse andmisel, hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmisel lähtutakse kinnitatud ümberkruntimiskavast. Samasisulise normi, mille kohaselt tehakse maa tagastamise otsused kinnitatud ümberkruntimiskava alusel, sätestas ka maa tagastamise korralduste andmise ajal ja kuni 07.09.1996 kehtinud MaaKS § 34 lg 3. Maakorralduskava kinnitab MaaKS § 34 lg 6 kohaselt vallavolikogu ja teatab sellest igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga. Seega tuleb kontrollida, kas on kinnitatud kogu endise Tehve talu õigusvastaselt võõrandatud maad hõlmav maa tagastamist reguleeriv ümberkruntimiskava. 4

(5)3-05-399

1. Leisi Vallavolikogu 11.08.1998 otsusega nr 36 (MT lk 24) on kinnitatud Tehve talu maakorralduskava. Kaebuse esitaja leiab, et maakorralduskava ei hõlma kõiki endise Tehve talu maa lahustükke. Halduskohus leidis, et maakorralduskavast ei ilmne selgelt, et tagastatava maa pindala peaks õigusvastaselt võõrandatud maa pindalaga võrreldes vähenema, mistõttu on maa tagastamisel ebaõigesti tõlgendatud ümberkruntimiskava seletuskirjas väljendatud riigi ja õigustatud subjektide 22.07.1998 kokkulepet maa vahetamiseks vastavalt maakorralduskavale lisatud maade vahetamise skeemile ja seletuskirjale. Ringkonnakohus eelviidatud seisukohtadega ei nõustu. Maakorralduskava seletuskirjast, mille on kooskõlastanud maa tagastamise õigustatud subjektid (MT lk 26), ja sellele lisatud plaanist (MT lk 27 ja 28) ilmneb üheselt, et kavaga otsustatakse endise Tehve talu kõigi kuue lahustüki tagastamise küsimus selliselt, et maatükid III ja IV tagastatakse endistes piirides, maatükkidele I ja II liidetakse osa endise Liiva-Mältse talu maad ning maatükid V ja VI jäävad tagastamata. Eelviidatud otsustuse sisu ei muuda asjaolu, et seletuskirjal ja plaanil ei ole märgitud sellega hõlmatud maade, sh tagastamata jäävate maatükkide ja tagastatavale maale juurdeliidetavate maatükkide, suurusi.
2. MaaKS § 341 lg-st 1 ja § 34 lg-st 6 tuleneb, et vallavolikogu otsusega kui haldusaktiga kinnitatud ümberkruntimiskava on maa tagastamise edasises menetluses kohustuslik ning juhul, kui maa tagastamise õigustatud subjektid ei nõustu maa tagastamisega ümberkruntimiskavas määratud viisil, tuleb neil vaidlustada vallavolikogu otsus, millega ümberkruntimiskava on kinnitatud. Vallavolikogu 11.08.1998 otsust vaidlustatud ei ole. Seega tuleb käesolevas vaidluses sellest kavast lähtuda, sõltumata sellest, kuidas selle kava sisu mõistis kaebuse esitaja. Eeltoodud põhjusel ei ole käesolevas asjas vaja peatuda ka küsimusel maakorralduskava kohaselt vahetatud maade väärtusest.
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Leisi Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse ja asendab Pärnu Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
4. Pooled ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist vastaspoolelt. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 5