← Eesti

2-05-1745/8

2-05-1745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-1745 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. september 2006.a kl 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi N. P. hagi C. H. S.`i vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja N. P. Kostja C. H. S.`i esindaja vandeadvokaat V. K. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Tuvastada M. P.`i (isikukood X) põlvnemine isast C. H. S.t`ist (sündinud X.a, isikukood x).
  5. Välja mõista C. H. S.`ilt (sündinud X.a, isikukood X, elukoht X) N. P. (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis poja M. P.`i (isikukood X) ülalpidamiseks summas 2 000 (kaks tuhat) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 09.05.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  6. Välja mõista C. H. S.`ilt 1 500 (üks tuhat viissada) krooni riigilõiv ning 650 (kuussada viiskümmend) krooni ekspertiisi tasu riigituludesse. Anda kostjale 1 500 krooni riigilõivu (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 221023778606, viitenumber 2900072136) ja 650 krooni ekspertiisi tasu (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 221023778606, viitenumber 3100057484) tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksukorralduste esitamiseks 15 (viisteist) päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule ja ekspertiisi tasule täituri tasu ja täitemenetluse kulud. 1

(5)2-05-1745
  1. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult.
  2. Saata kohtuotsuse ärakiri Perekonnaseisuosakonnale. pärast jõustumist Ida-viru Maavalitsuse Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  4. mail 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt pooled abielus olnud ei ole. Poolte vaheliste suhete tulemusena 30.06.2004.a sündis poeg M. P.. Sünnitunnistuses andmed isa kohta puuduvad. Kostja on teadlik poja sünnist ja ei eita lapse põlvnemist temast, kuid pooltevahelised suhted on sünnijärgselt katkenud. Hageja ei tööta ja sissetulekut ei oma. Hageja palus tuvastada lapse põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt enda kasuks lapse ülalpidamiseks elatis 2 000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest. KOSTJA VASTUS
  6. mail 2005.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et laps ei saa temast põlvneda. Vastuse kohaselt kostja tutvus hagejaga 2003.a jaanuarikuu algul ning nende lähedased suhted kestsid sama aasta juunikuu lõpuni. Seega ei katkenud pooltevahelised suhted mitte sünnijärgselt, vaid aasta enne lapse sündi.
  8. aprillil 2006.a esitas kostja taotluse lapse põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi määramiseks. MENETLUSE KÄIK
  9. Kuna kostja maksis kohtu deposiitarvele ekspertiisi teostamiseks ette 3 000 krooni, siis Viru Maakohtu 25.05.2006.a kohtumäärusega määrati M. P.’i isast C. H. S.`ist põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning kohustati pooled koos lapsega ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse. KOHTUISTUNG
  10. Kohtuistungil hageja toetas esitatud hagi. Tema seletuste kohaselt kostja finantseeris hageja ravi, et ta saaks rasestuda. Rasedaks jäämise ajal oli hageja kostjaga heades suhetes. Kostja oli teadlik lapse sünnist. Kostja pole last näinud ega last materiaalselt toetanud. Laps on erivajadustega. Hageja palus välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest.
  11. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja teatas, et kostja on nõus tunnistama hagi, kuna ekspertiisi tulemusel selgus, et kostja on lapse isa. Hageja kasutas kostjat ära ja rasestus salaja. Kostja ei tahtnud isaks saada. Lapse saamine ei olnud kostja soov, kuna kostjal on kaks täiskasvanud last. Esindaja leidis, et 2
(5)2-05-1745 hageja on põhjendamatult suurendatud, kuna kõik korteri kommunaalmaksed on arvestatud lapse vajaduste hulka. Esindaja nõustus elatise maksmisega miinimaalmääras, so. 1 500 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põlvnemise tuvastamise nõue
  2. Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse M. P.’i emaks on hageja, kannet isa kohta pole tehtud. Hageja arvates lapse isaks on kostja. Kuna kostja ei ole enda lapse isana kandmisega nõustunud, siis oligi hageja sunnitud vastavalt PkS §42 lg1 esimesele lausele pöörduma hagiga kohtusse.
  3. PkS §42 lg2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Kuigi kostjal oli tekkinud kahlus lapse temast põlvnemise üle, siiski kostja taotlusel tsiviilasjas määratud ekspertiisiga (
  5. 2006.a ekspertiisiakt nr. GE-1293-06/3174) on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse M.’i isa võrdne 99.9999901%. Kohtuistungil ei olnud enam kostja esindajal vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Ta on võtnud hagi omaks.
  6. Tulenevalt TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et kostja on lapse M.’i isa. Sellepärast vastavalt PkS §42 lg2 tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada. Elatise väljamõistmise nõue
  7. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi poolte ühine laps elab hageja juures. Kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja on hageja ülalpidamisel. Kostjal oma vastuses hagile ja tema esindajal kohtuistungil ei olnud vaidlust lapse hageja juures elamise ja lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle.
  8. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  9. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud.
  10. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatisehagi esitamisest.
  11. Hageja arvestuste kohaselt lapse vajadused moodustavad 3 915,50 krooni kuus, s.h söögiraha 1 500 krooni, kulutused riiete ja jalatsite ostuks 600 krooni, ravimid 100 krooni, hügieenitarbed 600 krooni, ravimid 100 krooni, kommunaalmaksed 965.50 krooni. kostja on arvestanud lapse vajaduste hulka kogu korteri kommunaalmaksed. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt elab ta koos vanematega. Kuna korteris elavad nad neljakesi, siis lapse osa 3
(5)2-05-1745 kommunaalmaksetest moodustab vaid 241 krooni (965.50 : 4). Seega lapse vajadusteks on kokku 3 191 krooni (3 915.5 – 965.50 + 241), millest 300 krooni on kaetud lapsetoetusega. Katmata on lapse vajadused summas 2 891 krooni (3 191 -300).
  1. Hageja on lapsehoolduspuhkusel. Tema ainsaks sissetulekuks on peretoetus 1 200 krooni. Hageja ainsaks varaks on korter asukohaga X. Teisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole, kohustusi tal pole.
  2. Kostja varalist seisundit ei saanud kohus kindlaks teha. Kostja esindaja seletuste kohaselt kuulub kostjale ühetoaline korter asukohaga Pärnu linnas. Kostja elab ka Rootsi Kuningriigis, kuid täpsemalt kostja varast ega tema kohustustest esindaja ei teadnud. Alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Esindaja teatas, et kostja sissetulekuks on 25 000 SEK (rootsi krooni).
  3. Hageja seletuste kohaselt lapsel esineb epilepsia. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et poolte ühine laps on erivajadustega. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varaline seisund on palju parem, kui hageja varaline seisund. Sellepärast peab kostja täitma lapse ülalpidamiskohustust ka suuremas osas, kui hageja. Kohus leiab põhjendatuks hagi rahuldamine hageja poolt nõutud ulatuses. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse kinni tulumaks, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha vaid 1 540 krooni kuus (2 000 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Hagi tuleb rahuldada summas 2 000 krooni kuus alates hagi esitamisest, s.o 09.05.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtu poolt määratav elatis on kostja poolt õigeksvõetust 40 krooni suurem ja selles ulatuses hagi rahuldamine ei halvenda kostja varalist seisundit Kohtukulud
  4. Vastavalt TsMSRakS § 3 enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 09.05.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 24 000 krooni (2 000 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 1 500 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.
  5. 05.05.2006.a kandis kostja eest kohtudeposiitarvele 3 000 krooni eksperditasu ja ekspertiisi kulude katteks. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 22.06.2006.a õiendi kohaselt ekspertiisi maksumuseks on 3 650 krooni ja ekspertiisi tasu on Viru Maakohtu 25.09.2006.a kohtumäärusega täies ulatuses väljamakstud, s.h 3 000 krooni kostja eest kantud summa ja 650 krooni riigieelarvest. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse vahe 650 krooni.
  6. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. 4
(5)2-05-1745 Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.