← Eesti

2-03-691/3

Obsah (8)§166§212§222§193§227§242§97§246

1 2 – 03 – 691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „15“mail 2006.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 03 – 691 Tsiviilasi:

§166

sätestab, et kui pooled on leppinud kokku sõlmida leping teatud vormis, loetakse leping sõlmituks talle kokkulepitud vormi andmise momendist, kuigi seaduse järgi antud liiki lepingute jaoks seda vormi ei nõutud. Kui kooskõlas seaduse või poolte kokkuleppega tuleb leping sõlmida kirjalikult, võidakse see sõlmida nii ühe dokumendi koostamise teel, millele pooled alla kirjutavad, kui ka kirjade, telegrammide, telefonogrammide jms. vahetamise teel, millele pool, kes neid saadab, on alla kirjutanud. Vastavalt

§212

ja 213 sätetele, loetakse käsirahaks rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. Kokkulepe käsiraha kohta, sõltumata käsiraha summast, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kui lepingu mittetäitmise eest on vastutav käsiraha andnud pool, jääb käsiraha teisele poolele. Kui lepingu mittetäitmise eest on vastutav käsiraha saanud pool, on ta kohustatud maksma teisele poolele käsiraha kahekordse summa. Peale selle on lepingu mittetäitmise eest vastutav pool kohustatud hüvitama teisele poolele kahjud käsiraha summa tasaarvestamisega, kuivõrd lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§222

kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Võlgniku kohustus hüvitada kahjud juhul, kui kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest on kindlaks määratud leppetrahv (trahv, viivis), määratakse

§193

sätetega.

§227

kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Vastavalt

§242

kohustub ostu – müügi lepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Kui ostjaks on riiklik organisatsioon või muu

§97

märgitud organisatsioon, tekib tal vara operatiivse haldamise õigus.

§246

kohaselt on lepingu sõlmimisel müüja kohustatud teatama ostjale kolmandate isikute kõikidest õigustest müüdavale asjale (pandi, üüri, eluaegse kasutamise õigusest jms.). Selle sätte mittetäitmine annab ostjale õiguse nõuda, kas lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist või hinna vastavat alandamist.

7 §248 kohaselt kui müüja, rikkudes lepingut, ei anna ostjale üle müüdud asja, on ostjal õigus nõuda talle müüdud asja üleandmist ja täitmise viivitamisega tekitatud kahjude hüvitamist või keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul ei jõudnudki pooled ärihoone ostu – müügilepingu sõlmimiseni, kuid avaldasid tahet notariaalselt tõestatud ostu – müügileping ärihoone, asukohaga: xxx, sõlmimiseks kirjaliku (linnasekretäri poolt tõestatud) käsiraha lepingu sõlmimisega. Käsirahalepingu sõlmimisega ei saa lugeda ärihoone ostu – müügilepingut sõlmituks selle tõttu, et pooled nägid käsiraha lepingu p.2 ette, et sõlmitavale ostu – müügilepingule antakse notariaalne vorm, millega kohus luges tõendatuks, et kuni ärihoone ostu – müügilepingule notariaalse vormi andmiseni, ei saa lugeda seda lepingut sõlmituks ja kõik sellele eelnev poolte vahel tuleb lugeda ärihoone ostu – müügilepingu eelseteks läbirääkimisteks. Ärihoone ostu – müügilepingu notariaalset vormi nägi ette ka tollel ajal kehtinud Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §13, mis kehtestas, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Kohtule esitatud N B (endine B) ja R K (endine K) vahel sõlmitud käsirahaleping nägi ette järgmised tingimused: 1) ärihoone, asukohaga: xxx, müügihinna – 80 000.- krooni; 2) käsirahalepingu sõlmimiseks N B (endine B) poolt R K (endine K) tasutud ettemaksu (käsiraha) summas 30 000.- krooni, mida lepingu p.3 kohaselt ei olnud N B (endine B) õigus tagasi saada juhul, kui ta peale käsirahalepingu allakirjutamist ei ole nõus ärihoonet ostma ning 3) kogu ärihoone ostu – müügisumma, milleks oli veel 50 000.- krooni, R K (endine K) üleandmist, enne notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimist. Kohus luges tõendatuks, et N B (endine B) täitis endale käsirahalepinguga võetud kohustused. Tasus koheselt lepingu sõlmimisel ärihoone ostu – müügisumma arvelt R K (endine K) 30 000.- krooni ja hiljem veel ka ülejäänud ostu – müügisumma 50 000.- krooni ning oli valmis ka notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimiseks, mille tõendamiseks on kohtusse 27.novembril 2003.a. esitatud hagi R K (endine K) vastu notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingu sõlmimisele sundimise nõudes. Küll aga ei ole käsirahalepingut täitnud R K (endine K), kes (tema enda poolt) kohtule esitatud Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendi nr.5372 kohaselt ei olnudki ärihoone: xxx ainuomanik. R K (endine K) kuulus ärihoonest ainult 1/5 mõttelist osa. Ülejäänud 4/5 kuulus Z L, millega kohus luges tõendatuks, et R K (endine K) ei 8 saanudki sõlmida (olles sellest ise eelnevalt täielikult teadlik) notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingut poole nimetatud ärihoone müümiseks N B (endine B), mille tõttu on N B (endine B) seaduse kohaselt õigus nõuda R K (endine K) kahjude hüvitamist ning käsiraha tagastamist kahekordses suuruses. N B (endine B) nõue seisneb ainult kahjude hüvitamises summas 80 000.krooni, millise summa maksis N B (endine B) R K (endine K) ärihoone ostmiseks vastavalt poolte vahel sõlmitud käsirahalepingule. R K(endine K) kohtule oma süü puudumist käsirahalepingu rikkumises tõendanud ei ole, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et N B (endine B) hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses summas 80 000.- krooni, samuti tuleb R K (endine K) kanda panna riigilõiv. Kohtukulud advokaadi õigusabile tuleb jätta välja mõistmata, kuna hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja. Kohus luges tõendatuks, et N B (endine B) ei saa olla süüdi ärihoone hävinemises, kuna see hävis tulekahjus. Tollel ajal kehtinud seaduse kohaselt lasus ärihoone, asukohaga: xxx, juhusliku hävimise riisiko selle omanikel R K (endine K) ja Z L. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.