Obsah (5)

§ 54§ 60§ 55§ 61§ 53

Tsiviilasi nr 2-05-19721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2006, Tartu Kohtumaj

§ 54lg 1 p 1 ja 3, § 55 lg 3, § 61 lg 1 ja 4, § 70 lg 1, kohus otsustas: 1.

Hagi rahuldada. Võtta O.G. ära vanema õigused tema lapse A.K. suhtes.

1. Välja mõista O.G. elatis last reaalselt kasvatava isiku, lapse vanaema M.D. kasuks alaealise A.K. ülalpidamiseks 300 krooni (kolmsada krooni) kuus alates 01.10.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.08.
2. a.
3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Menetluskulud jätta O.G. kanda ning nõuda sisse Tartu Maakohtu 09.12.
5. a kohtumääruse alusel (endine tsiviilasja number 2-2466/2005).
6. Toimetada kohtulahend kätte menetlusosalistele ja M.D. . Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). ASJAOLUD Alaealise A.K. sünnitunnistusse on emana märgitud O.K., isast põlvnemine on tuvastamata (ärakiri sünnitunnistusest lisatud). O.K. abiellus 29.08.2001 ning kannab uut perekonnanime G. O.G. tekkisid raskused vanema kohustuste täitmisega juba lapse sünnist alates, kuna O.G. oli sellal vaid 15-aastane. Lapse eest aitas hoolitseda O.G. ema ja alaealise A.K. vanaema M. D., kes ongi alates lapse sünnist alates olnud lapse tegelik kasvataja ja ülalpidaja. Oma kirjalikus seletuses Valga Linnavalitsusele märgib M.D. , et alguses küll O üritas lapse eest hoolitseda, elades sel ajal koos oma meestuttavaga, Andrese tõenäolise bioloogilise isaga. Tüli tagajärjel tuli aga O lapsega oma ema M.D. ning vanavanemate J.K. ning A.K. juurde elama. M.D. kinnitab oma seletuses, et
7. novembril 1999 lahkus O.G. kodust, jättes oma 1-aastase lapse maha oma ema ja vanavanemate hoolde. O.G. asukoha kindlakstegemiseks pöördus M.D. ka politsei poole.
8. päeva möödudes tuli O.G. küll koju tagasi, kuid hakkas edaspidi taas pidevalt kodust lahkuma, ei hoolinud lapsest ega tema ülalpidamisest. Samal ajal hakkas ta Tartus kohtuma oma uue meestuttava, J.G. ning koos viibisid nad küll mõnda aega Valgas M.D. elukohas, kuid lapse kasvatamise ja hooldamisega O.G. ei tegelenud. Koos oma elukaaslasega pani ta Valgas olles toime mitmeid õigusrikkumisi, kandis karistust arestimajas ning lahkus taas Tartusse, kus elas erinevatel aadressidel. Tõsistele puudustele lapse kasvatamises O.G. poolt pööras tähelepanu ka Valga Politseiprefektuur, kes mitmel korral vestles O ning tegi talle hoiatusi. Vaatamata sellele lahkus O.G.
9. oktoobril 2000 taas oma lapse juurest Valgast, ei pidanud kindlat elukohta ning oli andmeid ka tema uimastitarbimisest. M.D. märgib oma seletuses, et tema koos oma vanematega, J.K. ja A.K. on kogu aja olnud alaealise A.K. tegelikud hooldajad ja kasvatajad, taganud tema ülalpidamise ja igakülgselt sobiva kasvukeskkonna. Olulise asjaoluna tuleb arvesse võtta, et A.K. puhul on tegemist puudega lapsega. Vastavalt ekspertarsti Liia Tergemi 23.12.2003 otsusele nr 078470 on A.K. määratud raske puue, põhjuseks arenguhäire ja hüperaktiivsus. Samas otsuses märgitakse, et A.K. puhul on puude tõttu lisakulutused logopeedilisele abile ja transpordile. Tagamaks lapsele arengust mahajäämuse kompenseerimine ja logopeediline abi pani M.D. A.K. lasteaeda. Oma kirjalikus seletuses märgib M.D., et lapse ema O.G. isegi takistas lapse viibimist lasteaias, mistõttu oli ta sunnitud lasteaeda vahetama, et lapse ema ei saaks lapse asukohast teada. M.D. kirjalikust seletusest nähtub ka, et ema O.G. on lapse suhtes julmalt käitunud. Ühel korral soovis ema O.G. last üheks päevaks endaga kaasa võtta, kuid viis lapse endaga kaasa 2-ks nädalaks. Last tagasi tuues oli ta alkoholijoobes, laps ise aga räpane ja ehmunud. Koheselt märkas M.D., et lapse kõne on peetunud ning ta pöördus arsti juurde. Perearst suunas lapse uuringutele Tartusse, mille järel koostati lapse eakohase arengu tagamiseks rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniplaanis esitatud hinnangutest lapse tervisele nähtub, et 2 lapsega on kogu aeg arsti juures käinud ja tema erivajadustega tegelenud M.D., ema O.G. pole kordagi lapsega arsti poole pöördunud. Ajast, mil A.K. ema O.G. jättis püsivalt oma lapse M.D. kasvatada, so
10. a oktoobrikuust, kuni käesoleva ajani pole O.G. osalenud lapse kasvatamises, tundnud huvi tema käekäigu suhtes, rääkimata rahalisest ülalpidamisest. M.D. kinnitab, et O.G. külastab teda kord kuus, tavaliselt ajal, mil on laekumas M.D. riiklikud lastetoetused ja lapse invaliidsuspension. Külastuste eesmärgiks pole mitte lapse vastu huvi tundmine, vaid M.D. raha väljapressimine ning enda toiduainetega varustamine. O.G. lähedased, ema M.D. ja vanavanemad on ise igati püüdnud O.G. motiveerida ja aidata lapse eest hoolitsemisel, pakkunud eluaset ja ülalpidamist, kuid O.G. on ilma igasuguse põhjuseta hoidnud eemale lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest. Eelpooltoodud asjaolud ilmestavad O.G. ülimalt ükskõikset ja hoolimatut käitumist oma lapse suhtes, mis on ulatunud isegi lapse eakohast arengut ohustavasse olukorda seadmiseni. Samuti pole O.G. osalenud lapse ülalpidamises ning on jätnud arvestamata oma puudega lapse vajadused arendamiseks ja rehabilitatsiooniks, mida tuleb samuti pidada lapsevanema poolseks kuritahtlikuks käitumiseks lapse suhtes. Perekonnaseaduse (

) § 50 sätestab vanema kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 54

lg 1 määratleb selgesõnaliselt need asjaolud, mille esinemisel tuleb kohtul kaaluda vanema õiguste äravõtmist, neist muuhulgas: lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustuse mittetäitmine lapsevanema poolt alkohoolsete jookide ja narkootiliste ainete kuritarvitamise tõttu ning lapse julmalt kohtlemine. On tõendatud O.G. vanema kohustuste täitmata jätmist oma alaealise lapse A.K. suhtes. Lapse eestkosteasutusena leiab linn, et vanema õiguste äravõtmine on vajalik eeskätt lapse õiguste ja huvide kaitse tagamiseks.

§ 60

sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last.

§ 55sätestab ka vanema õiguse kaotanud lapsevanema kohustuse last ülal pidada.

Kuigi eestkosteasutusel puuduvad andmed O.G. sissetulekute kohta, leiavad nad, et tagamaks lapse vajaduste rahuldamine, enamgi veel puudega lapse erivajadustest tingitud lisakulutuste katmine, on vajalik O.G. välja nõuda elatis vastavalt

§ 61

lõikele 4 vähemalt miinimummääras - pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 61lõige 1 määratleb elatise väljamõistmise nõudeõigust omavad isikud.

Nimetatu lõike kohaselt võib kohus mõista välja lapse kasvatamiseks elatise selle isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Eelpooltoodu kohaselt on tõendatud, et lapse A.K. tegelik kasvataja on M.D., seega tuleb elatis välja nõuda laste tegelikult kasvatava isiku, M.D. kasuks.

§ 53lõike 3 kohaselt korraldab vanema õiguste äravõtmisel lapse elu eestkosteasutus.

Tulenevalt vajadusest kaitsta lapse õigusi ja huve, on vajalik A.K. eestkostja määramine, mille algatamiseks esitame avalduse peale käesoleva vaidluse lahendamist. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse § 54 lõike 1 punktidest 1 ja 3, § 55 lõikest 3, § 61 lõikest 1 ja 4, § 70 lõikest 1, hageja palub: 1) võtta O.G. ära vanema õigused tema lapse A.K. suhtes; 2) välja mõista O.G. igakuine elatusraha M.D. kasuks; 3) jätta kohtukulud kostja kanda. Eelistungil jäi hageja oma hagi juurde, vähendades vaid elatise nõuet 300 kroonini kuus ning kostja võttis hagi õigeks, mida kinnitas ka kostja esindaja ning missugune avaldus kanti istungiprotokolli. 3 KOHTU SEISUKOHT TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Arvestades hagiavalduses toodut ja kostja poolt hagi õigeks võtmist ning lähtudes eelkõige õigusliku alusena perekonnaseadusest, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada - kostjalt tuleb ära võtta vanema õigused ning tegeliku lapse kasvataja kasuks välja mõista elatis. Hagi on tõendatud järgmiste dokumentidega:

8. Ärakiri A.K. passist ja sünnitunnistusest; Ärakiri O.K. abielutunnitusest; Ärakiri O.G. passist; Ärakiri M.D. passist; Ärakiri M.D. seletusest; Ärakiri Valga Politseiprefektuuri 23.10.2002 teatest nr 4-17.2/4288; Ärakiri Valga Politseiprefektuuri 25.10.2000 teatest nr 3-16/3-21/3801; Ärakiri ekspertarsti Liia Tergemi 23.12.2003 arstliku ekspertsiisi otsusest nr 078470 ja selle sisulisest põhjendusest;
9. Ärakiri Valga lasteaed Kaseke 19.09.2005 tõendist;
10. Ärakiri Valga lasteaed Pääsuke 19.09.2005 tõendist;
11. Ärakiri SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku poolt koostatud rehabilitatsiooniplaanist A.K. kohta. Kostjale on antud Tartu Maakohtu 09.12.2005.a määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena osaliselt 60% ulatuses igakuiste maksetena võrdsetes osades ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisele järgnevast kuust, maksepäevaks 20.päev. Vastavalt kostja esindaja taotlusele moodustavad riigi õigusabi kulud kokku 1834.90 kr. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4