2-05-14684/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18.08.2006, Tallinn Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei Kohtuasi EÜ/pankrotis/ hagi väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja (edaspidi EÜ) /pankrotis/ esindajad pankrotihaldurid E.S ja T.S 2-05-14684 (vana nr 2/231-7519/05) Z.Gvastu 2317,54 krooni hageja seaduslikud Kostja Z.G Asja läbivaatamine Lihtmenetlus kirjaliku menetlusena Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Z.G2317,54 (kaks tuhat kolmsada seitseteist krooni ja 54 senti) EÜkasuks. Menetluskulude jaotus
3. Välja mõista Z.Griigilõivu 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud kohtukulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
5. Välja mõista Z.Gmenetluskulu 86,20 (kaheksakümmend kuus krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
6. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 02.09.2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2/33-4530 välja EÜ Edu pankrot ja pankrotihalduriks nimetati E.S. Tallinna Linnakohtu 10.10.2003.a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka T.S. Pankrotiseaduse § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja korraldas elamu haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr 80, 31.08.1993, 01.01.1997 AS`ga hoolduslepingu nr 02-01/97 (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr 6308, 20.06.1997.a. 26.10.1998.a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu, milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas, Tallinnas elamu osas lepingud; AS`ga 01.11.1998.a, AS`ga alates 01.05.2001.a, AS`ga 30.04.2001.a, AS`ga 01.07.2001.a. Hageja andmetel omab kostja, Tallinnas sissekirjutust juba alates 14.01.1998.a. Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata kommunaalmaksete võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja väljastanud kostjale nõudekirja, milles viitas võlanõude olemasolule ning palus kostjal võlanõude hiljemalt 28.06.2005.a tasuda, kuid kostja ei ole asunud võlanõuet täitma. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis on tekkinud 1998.a augustis osutatud kommunaalteenuste eest (määratud septembris) arve summas 740,06 krooni, 1998.a septembris osutatud kommunaalteenuste eest (määratud oktoobris) arve summas 850,15 krooni, 1998.a oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest (määratud novembris) arve summas 1077,72 krooni. Nimetatud ajaperioodi eest on kostjale määratud makseid seega summas 2667,93 krooni, kusjuures võlgnevus eelnenud perioodist moodustas 1952,65 krooni (määratud makseid seega 4620,79 krooni), millest on kostja poolt tasutud 2303,25 krooni, mistõttu moodustab tasumata võlgnevus 2317,54 krooni. Hageja ei ole arvestanud kostjale sihtmakseid 976,65 kroonu vaid nõutava summa puhul on tegemist kommunaalmaksetega. Seisuga 02.12.1998.a moodustas kostja võlgnevus hageja ees (viivisteta) 2317,54 krooni. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2317,54 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja arvestus võla suuruse kohta on esitatud tabelina. Hageja tõendid: pankrotiotsus, leping soojusenergia müügiks 31.08.95 Kommunaalsoojusvõrgu ja EÜ Edu vahel, märgitud lepingu lisa nr 2, Hooldusleping EK ja AS vahel EK kuuluvate elamutute hooldamiseks koos lisadega, leping elektrienergiaga varustamiseks nr 6308 20.06.07 „Energiamüük” ja EK vahel ja selle juurde kuuluva elektrivarustuse kokkuleppe nr 6308 vorm B elamu osas, AS vastus hageja esindajale soojusenergia müügilepingu lõpetamise kohta osas alates 01.11.98, AS vastus hageja esindajale 16.06.05 lepingu lõpetamise kohta EÜ-ga alates 30.04.2001 osas, sissekirjutamiskaart selle kohta, et kostja on kirjutatud sisse veetarbimisnäidud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue võlgnevuse osas on tõendamata. Alates 01.11.1998.a asus kostja tasuma makseid EÜ Hageja väite kohaselt esitati 1998.a novembrikuu arvega nõue ka üldelektri, vee ja sooja kulude eest. Samal ajal on hageja esitanud nõude vee ja üldelektrikulude eest KÜ Harju Maakohtusse, seega nõuab hageja topelt nimetatud teenuste eest. Samuti on hageja arvestanud võlgnevuse hulka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest 976,65 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 450 krooni. Hageja on jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS elamule tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. 2 Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega EÜ. Seega on hageja nõue alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja tõend: EÜ arve 1998.a. novembris, AS teateis 29.07.98 EK-le soojusmõõturite paigalduse kohta AS vahendite arvelt, majaelanike avaldus, protokoll Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi
7. mail 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elab, Tallinnas ja on elanud ka seal 1998.a ning tarbinud talle EÜ poolt pakutavaid teenuseid korteri kasutamisel ning on ka hagejale mainitud perioodil tasunud kommunaalkulude eest. Pooltel puudub ka vaidlus selle üle, et alates 01.11.1998.a. anti elamu haldamine üle korteriühistule mis asutati 26.10.1998.a ning kuni 31.10.1998.a. hooldas ja haldas elamut EÜ. Vaidlust ei ole ka selles, et alates 01.11.1998 hakkas kostja tasuma makseid EÜ (kostja poolt vastuses toodud ja omaks võetud asjaolu). Hageja nõuab võlga augustis, septembris, oktoobris 1998 osutatud ja kostja poolt tasumata jäetud ja osutatud teenuste eest, mille kohta on hageja esitanud ka vastava arvestuse. Hageja on selgitanud, et arvestus on tehtud järgmises kuus eelmise perioodi kohta, samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks EÜ ees oma kohustused eelmärgitud perioodi eest täitnud. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hagejal olid sõlmitud kolmandate isikutega lepingud soojusenergia, elektrienergia ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks ja elamu hooldamiseks selleks, et osutada vastavat teenust kostjale tema korteri osas. Märgitud tõenditega on ümber lükatud kostja väited sellest, nagu poleks hageja vaidlusalusel perioodil kostjale kommunaalteenuseid osutanud. Kostja esitatud AS kiri, elanike avaldus, EK teade elanikele, elanike koosoleku protokoll kajastab mõõturite paigaldust ja selle tasu, kuid hageja sellist tasu ei nõua, mistõttu on ümber lükatud kostja väited võimaliku mõõturi tasu nõudest. Kostja poolt on kohtule esitatud EÜ novembrikuu arve 1998.a., kuid nimetatu ei tähenda, et hageja nõuab tasu 1998.a. novembrikuu kommunaalteenuste eest, sest hageja selgituste kohaselt ta seda ei nõua ja et arve varasematel kuudel osutatud teenuste eest esitatakse järgmisel kuul; veelgi enam ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks EÜ poolt talle 1998.a augusti ja septembri ning oktoobri eest osutatud kommunaalteenuste eest tasunud. Seega on kostja teenust saanud ja nende eest tasumata jätmisel on kostja alusetult hageja arvel säästnud oma vara/raha. Kohus leiab, et kuna esitatud hagis nõuab hageja kostjalt tasu väljamõistmist viimase poolt tarbitud kommunaalteenuste eest 1998.a. augusti, septembri ja novembri eest, siis on esitatud hagi kostja vastu põhjendatud, tõendatud sest hageja hooldas ja haldas elamut kuni 01.11.1998.a. ja kostja on kuni selle ajani osutatud teenuste eest kohustatud hagejale ka tasu maksma. Asjaolu, et kostja maksis talle 1998.a. novembrikuus esitatud arve KÜle, ei välista hageja õigust kostjalt tema poolt alusetult säästetut välja nõuda. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 3 §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 280 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 86,20 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 4