← Eesti

2-06-8724/9

Obsah (5)§ 632§ 442§ 440§ 444§ 164

Tsiviilasi nr 2-06-8724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2006, Tartu kohtu

§ 632lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD 08.01.2002 sündinud Y sünniakti on kantud isana X (tl 25). 23.03.2006 molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 060102 kohaselt ei saa eitada T.L. bioloogilist isadust Y suhtes; tõenäosus, mille kohaselt T.L. saab olla Y bioloogiline isa, on 99,9993% (tl 9-10). 19.05.2006 hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselu ajal Y , kelle sünniakti kanti isana kostja. DNA-uuringu kohaselt osutus lapse bioloogiliseks isaks T.L. . Hageja ja T.L. elavad käesoleval ajal koos ja kasvatavad last ühiselt. Hageja palub muuta Y nime sünnitunnistusel O.L. ja kanda sünnitunnistusele bioloogilise isana T.L. (tl 6, 7). Kostja aktsepteerib molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi ning on nõus Y sünniaktis tehtavate muudatustega (tl 21). Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet – loobus isa kande tegemise nõudest, sest seda saab teha kokkuleppel T.L. ga, ning palus muuta isa kannet Y sünniaktis, sest Y ei põlvne X st. Hageja ei soovinud kostjalt menetluskulusid sisse nõuda. Kostja istungile ei ilmunud, kuid teatas e-posti teel, et on nõus, et kohus arutab asja tema kohalolekuta. KOHTU SEISUKOHT

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Arvestades asjaolu, et kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud (tl 21), ja molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi (tl 9-10) ning juhindudes perekonnaseaduse § 44 lg 1, tuleb tuvastada, et Y ei põlvne X st ning seega tuleb Y sünniaktis isa X kohta tehtud kanne tunnistada ebaõigeks.

§ 164

lg 1 ja § 173 lg 1 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.