nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hageja nõue Hageja ja kostja abielu sõlmiti 03.07.1997.a.a Tallinna Perekonnaseisuametis ning lahutati Tallinna Perekonnaseisuametis 05.09.2000.a. Abielust sündis.a. tütar S-L.L. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks, kuna alates augustist 2004.a. kostja last materiaalselt ei ole toetanud. Kulutused lapsele moodustavad keskmiselt 4070 krooni kuus. Hageja tugineb oma nõudes PKS § 61 ja palub kostjalt välja mõista elatise 2000 krooni kuus tütar S-L.L ülalpidamiseks alates 01.01.2005.a.. Menetluse käik Kostja 14.08.2006.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja hageja nõudis tagaseljaotsuse tegemist. Kostja on istungile kutsutud 31.05.2006.a. ja 07.06.2006.a. ilmunud väljaande Ametlikud Teadanded kaudu. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja istungile mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt välja elatis 2000 krooni kuus tütar S-L.L ülalpidamiseks alates 01.01.2005.a.. Kohtu põhjendused
(jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja nõue on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
S § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12 x 2000 = 24000 ), mis kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 1750 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.