2-06-15978/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-15978 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti Pensioniameti kaudu) hagi X vastu 3300 väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu, esindaja Anne Jõgi asukoht Põllu 1a, 50303 Tartu; kostja X , Menetlus kirjalik Tartu krooni RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista X Eesti Vabariigi kasuks 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni.
4. Kõik Eesti Vabariigi menetluskulud terves ulatuses jätta X kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Maakohtu 15.03.2006 jõustunud kohtuotsusega tunnistati X süüdi KarS § 113 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. X poolt toime pandud kuriteo ohver H. N suri. Kannatanuks kriminaalasjas tunnistati ohvri õde T. N, kes on kandnud H. N matusekulud summas 7769.90 krooni. Kulutuste katteks on riigi poolt pensioniameti kaudu makstud 2200 krooni riiklikku matusetoetust ja 3300 krooni kuriteoohvri matuse kulude hüvitust. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on rahuldatud T. N tsiviilhagi summas 2269.90 krooni, seega riikliku toetuse ja ohvriabi hüvituse ulatuses ei ole T. N P. X vastu tsiviilhagi esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on isiklikult 06.07.2006 hagimaterjalid vastu võtnud. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud kohtuotsusega kriminaalasjas 1-06-1466, 07.03.
5. Ohvriabi seaduse § 9 lg 4 alusel on õigus saada hüvitust ohvri matusekulude eest isikul, kes kannab nimetatud kulud. Ohvriabi seaduse § 31 lg 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3300 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 2