Obsah (5)

§ 405§ 230§ 5§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks 06.07.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-10474 (end

§ 405lg 1 alusel.

Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 28.04.2006 täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. 28.04.2006.a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt

§ 405

lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 16.10.2000.a. sõlmitud tähtajaline Q GSM leping. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on kostja põhivõlg 1850,34 (kõneteenused 1287,39 krooni ja telefonimaksed 564,58 krooni) ja viivis 1850,34 krooni. Hageja loeb lepingu lõppenuks 05.07.2001.a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 801,19 krooni. (arve nr 1421330

1. aprillil 364,85 krooni, arve nr 1513606
2. mai 391,35 krooni ning arve nr 1617897
3. juuni 44,99 krooni). Arve nr 10077985
4. juulist 2001 väljatrükist nähtub, et hageja nõuab kuumakseid ka peale lepingu lõpetamist summas 44,99 krooni. Kohus leiab, et kuumaksete nõue peale lepingu lõpetamist ei ole tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Arvete nr 1421330 ning 10077985 väljatrükkidest nähtub, et hageja nõuab kostjalt teenuse peatamise eest kokku 120 krooni. Hageja on kostjaga lepingu lõpetanud. Teenuse peatamist pole hageja tõendanud, mistõttu tuleb teenuse peatamise nõue jätta rahuldamata. Hageja nõue viiviste saamiseks 1850,34 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused on dateeritud 01.03.2001 – 03.10.
5. Leping sõlmiti kostjaga 16.10.2000.a ning seega on üldtingimused dateeritud ajaliselt hiljem, kusjuures puudub igasugune kinnitus, et need kostjale teatavaks tehti või, et kostja nendega nõustus. Kohus märgib, et TsK § 174 kohaselt pole lepingu ühepoolne muutmine lubatud, olles nimetatud ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 mõttes tühine. Arvestades eeltoodut jätab kohus mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Vastavalt TsK § 231 lg 1 kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 91,34 krooni ulatuses (3,8 aastat x 3% x 801,19). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.
6. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.
7. a kehtinud

§ 60

lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega.

§ 61

lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 892,53 krooni (põhivõlg 801,19 krooni ja viivis 91,34 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv summas 100 krooni ning õigusabikulud 10 krooni, kogusummas 110 krooni hageja kasuks. Mare Kõlvart Kohtunik