2-05-14631/1

2-05-14631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-05-14631 Tsiviilasi OÜ(pankrotis) hagi T.Svastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ(pankrotis) esindaja S.M Kostja T.S esindaja M.P Kohtuistungi toimumise aeg 17.08.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista T.SOÜ(pankrotis) kasuks 1393 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm) krooni 79 senti. Kohtukulude jaotus Välja mõista T.SEesti Vabariigi kasuks riigilõiv 164 (ükssada kuuskümmend neli) krooni 65 senti ja asja läbivaataamiskulud (ükssada kuusteist) krooni 55 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber
4. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul
5. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates 1 otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kommunaalteenuste eest tasumata jäänud summas 2370.44 krooni ja kohtukulud. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on kostjal sissekirjutus korterisse juba alates 09.10.
6. aastast. Hageja korraldas nimetatud elamu haldamist ja varustamist kommunaalteenustega. Hagejal oli sõlmitud 31.08.1993.a soojusenergia müügileping soojusettevõttega, 01.01.1997.a hooldusleping AS-ga, 20.06.1997.a elektrivarustuse kokkulepe elektrienergiaettevõttega. Pärast 26.10.1998.a alustas vastregistreeritud elamuühistu elamu haldamist ja hageja lõpetas lepingud AS-ga 01.11.1998a., AS-ga 01.05.2001 ja AS-ga 01.07.2001.a. Kostja, kes elas alaliselt korteris, tarbis hageja poolt osutatud teenuseid, kuid jäi nende eest võlgu. Raamatupidamise andmetel on kostja võlgnevus kuni 01.11.1998.a tarbitud teenuste eest 2370.44 krooni. Hageja on kostjat võlgnevusest teavitanud ja palunud selle tasuda hiljemalt 28.06.2005.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevus on tekkinud järgmiselt: 1998.a augustis tarbitud kommunaalteenuste eest summas 1160.98 krooni (arve esitatud septembris); 1998.a septembris tarbitud kommunaalteenuste eest (arve oktoobris) summas 1082.50 krooni; 1998.a oktoobris tarbitud kommunaalteenuste eest (arve esitatud novembris) summas 943.78 krooni, kostjal oli võlgnevus eelmistest perioodidest 585.98 krooni- kokku arvestatud 3773.24 krooni. Kostja on 1998.a august-november tasunud 1402.80 krooni- seega on võlgnevus 2370.44 krooni. Hageja ei nõua kostjalt tasu eraomandi vormistamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Kostja asus alates 01.11.1998.a tasuma tarbitud teenuste eest EÜ-le Kostja leidis, et 1998.a esitatud arvetega nõuab hageja samade teenuste eest topelt tasumist. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka soojusmõõturite paigutamise eest 976.65 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 450 krooni, kuigi tal puudus õigus nõuda kostjalt nimetatud makseid. Kostjale ei osutatud ka nimetatud teenuseid- soojusmõõturid paigaldas AS. Kostja on tasaarveldas nimetatud summad hageja poolt esitatud arvetega. Kostja esindaja täiendas kostja seisukohti järgmiselt: - hagejal puudub hagemisõigus kostja kui EÜ liikme vastu. Hageja kanti äriregistrisse 15.03.1999.a ja ta osutas teenuseid seni Elamukooperatiivist Edu või registreeritavast Elamuühistust Edu väljaeraldumata elamutele. Kostja elamut asus pärast 01.11.1998.a haldama Elamuühistu Alates 28.11.1998.a lõppesid elamukoopeariivil Edu elamuga seonduvad õigused ja kohustused v.a elamuga seotud asjaajamise üleandmine elamuühistuile Võlgnevused pidanuks kajastuma üleantavas bilansis. - hageja nõue on tõendama- puuduvad võlgnevuse saldot ja kujunemist kajastavad raamatupidamise alg ja/või koonddokumendid. 02.12.1998.a maksete tabeli kohaselt on kostjal võlgnevus 1426.66 krooni, tasutud on perioodil 437.15 krooni. Seega peaks olema jääksvõlgnevus 02.12.1998.a seisuga 989.51 krooni, kuid tabeli kohaselt on võlgnevus 2377.44 krooni. Kui arvestada ka eluruumi erastamiseks tasutud 450 krooni ja soojusmõõturite paigaldamise eest tasutud 976.65 krooni , jääks kostjal ettemaks 437.14 2 krooni. Kostja on tasunud elamu haldajatele vastavalt esitatud arvetele, tal puuduvad maksepausid ja ta on teinud rahalisi ettemakseid saamata haldus- ja kommunaalteenuste eest. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet summas 976.56 krooni s.o soojusmõõturite paigaldamise tasu osas. Seega jäi hageja nõude suuruseks 1393.79 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt istungil taotletud ulatuses. Hagi nõue pärineb 1998.a, mistõttu tuleb vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamisseaduse § 11 kohaldamisele enne nimetatud seadusi kehtinud õigusaktid. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja õiguseellasel olid sõlmitud leping soojusenergia edasimüügiks munitsipaalettevõtte Kommunaalsoojusvõrgud (AS Tallinna Soojus õiguseellane) (t lk 11- 14), elamu hooldusleping AS-ga lk 15-33) ja elektrienergiaga varustamise leping nimetatud elamu üldruumide elektrienergiaga varustamiseks (t lk 34- 39). Kõik nimetatud lepingud kehtisid vähemalt kuni 01.11.1998.a (t lk 41-44) s.o perioodil, millal kostjal väidetavalt tekkis võlgnevus. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja õiguseellanne Elamukooperatiiv osutas ja vahendas kuni 01.11.1998.a korterile kommunaalteenuseid ning, et tema tarbis nimetatud teenuseid. Kostja vastuväiteks on, et temal ei olnud tarbitud teenuste eest võlgnevust. Hageja esitas kohtule elamu korteritele määratud maksete koondarvestused 1998.a septembris, oktoobris ja novembris (t lk 73-78). Nimetatud arvestuse kohaselt on jagatud majale tehtud püsikulud ja vahendatud teenuste eest tasumisel kuuluvad summad vastavalt korterite vahel kas lähtudes elanike arvust või korterite pindalast. Sealjuures esitati vahendatud teenuste eest arved tagasuiulatuvalt s.t augustis vahendatud teenuste eest esitati korteriomanikele arve septembris. Kostja vaidles hageja esitatud tõenditele vastu ja leidis, et need ei ole ette nähtud vormis. Kostja ise kohtule määratud maksete täieliku tasumise kohta tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et lähtudes TsMS § 229 ja 272 on esitatud tõendid asjakohased ja ei ole vastuolus seaduses tõenditele esitatud nõuetega. TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Poolte vahel ei ole kokkuleppeid tõendi vormi osas ning võlgnevuse tekkimise ja arvestamise tõendamiseks ei ole seaduses ette nähtud tõendile kindlat vormi. Kostja poolt viidatud raamatupidamisseaduses sätestatud nõuded on mõeldud eelkõige õige ja korrektse raamatupidamise korraldamiseks ning ei saa olla piiravaks tõendite vormile. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud tõendite ehtsust vastavalt TsMS §
7. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda esitatud arvestustabelite õigsuses, siis lähtudes TsMS § 272 lg 3 eeldab kohus siiski esitatud tõendite õigsust. Vastavalt hageja esitatud arvestustele on kostjale septembris arvestatud augusti eest kokku 1160.98 krooni s. h külma vee eest 294.- krooni, sooja vee eest 168.85 krooni, üldelektri eest 11.53 krooni, prügiveo eest 21.82 krooni; 1998.a oktoobris on arvestatud septembri eest kokku 1082.50 krooni s.h külma vee eest 256.50 krooni, sooja vee eest 128.26 krooni, üldelektri eest 13.97 krooni, prügiveo eest 78.99 krooni; 1998.a novembris on arvestatud oktoobri eest kokku 943.78 krooni, s.h kütte eest 424.32 krooni, külma vee eest 9.- krooni, sooja vee eest 8.12 krooni, 3 üldelektri eest 12.94 krooni, prügiveo eest 19.95 krooni. Nimetatud muutuvatele kuludele lisaks arvestati igakuiseid nn püsikulusid: hooldusele 335.97, lifti hooldusele 17.58 krooni, administratsiooni kuludeks 78.13 krooni, elamu remondifondi 32.56 krooni, maamaksuks 5.21 krooni, sihtotstarbelisteks kuludeks 195.33 krooni (viimast oktoobri eest ei arvestatud). Hageja kinnitas, et nimetatud arvestuse alusel esitati korteriomanikele arved ja kostja ei vaielnud vastu, et arveid nimetatud koondarvestuste alusel esitati. Hageja esitas kohtule andmed (t lk 79), mille kohaselt lisaks 1998.a augusti-oktoobri eest määratud maksetele, oli hagejal võlgnevuse eelnevatest perioodidest 585.98 krooni, kokku võlgnevus 3773.24 krooni, tasutud perioodi eest 1402.80 krooni, jääkvõlgnevus 2370.44 krooni. Kostja esitas vormilt analoogse kogu maja koondarvestuse tabeli (t lk 117), millest nähtub, et 02.12.1998.a seisuga oli kostjal võlgnevus eelmiste perioodide eest 1426.66 krooni, tasutud oli 435.15 krooni ja lõplik võlg oli 2370 krooni. Kostja viitas nimetatud arvestuses ja hageja poolt esitatud arvestuses esinevate erinevate võlgnevuse summadele. Kohus, tutvunud mõlema poole esitatud arvestustabelitega ja kostjale 1998.a oktoobris esitatud arvega (t lk 79/a), leiab, et arvestused on korrektsed ja omavahel ning arvega ühildatavad: hageja esitatud arvestused näitavad maksete määramisi, kostja poolt esitatud tabel aga eelkõige laekumiste mõju võlgnevusele ja lõppvõlgnevust. Kostja esitatud tabel ei kajasta 1998.a oktoobri eest esitatud arvet, mis esitati novembris summas 943.78 krooni (t lk 79/a), enne kostja poolt 12.11.1998.a toimunud tasumist 435.15 krooni oli tema võlgnevus veelgi suurem 1426.66+435.15 kroon=1861.81 krooni. Hageja on oma arvestuses võlgnevuse kujunemise kohta (t lk 79) võtnud arvesse 12.11.1998.a toimunud tasumist. Seega leiab kohus, et esitatud tõendite vahel puudub vastuolu ja neid saab kogus teiste tõenditega arvestada nõudes otsuse tegemisel. Eeltoodud arutelu käigus jõudis kohus järeldusele, et kostjale esitati arveid kokku summas 3773.24 krooni, millest ta tasus 1402.80 krooni, võlgnevus seega 2370.44 krooni. Kostja suuremas summas tasumiste kohta tõendeid esitanud ei ole. Hageja arvestas kostja vastuväidet ja vähendas nõuet soojamõõturite paigutamise eest summas 976.65 krooni (t lk 65-67). Nimetatud summa ühtib arvestustabelis sihtotstarbelise maksena kogutus summaga 195.33 krooni kuus- 5 kuu eest kokku 976.65 krooni ja hõlmab 3 kuu osas augustiks tekkinud nn esialgset võlgnevust 585.98 krooni. Kohus leiab, et kostja väited erastamistoimingute eest alusetult nõutud summade kohta on paljasõnalised ja laialivalguvad. Erastamistoiminguteks võisid olla ka näiteks maja dokumentatsiooni ja plaanide korrastamine, paljundamine jms. Kohtule esitatud teiste korteriomanike arvete alusel on vaid tõendatud, et sellised summad üldiselt arvetel esinesid, kuid kas selline arve esitati ka kostjale ja ta selle summa ka tasus, on tõendamata. Samuti ei viita ükski muu asjas esitatud tõend, et nimetatud summa oleks mingilgi moel võlgnevuse hulka arvestatud. 1998.a kehtinud TsM § 477 sätestas, et isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud aluseta omandas vara teise arvel, oli kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Eelpool leidis tõendamist, et kostja tarbis hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid, kuid nende eest osaliselt ei tasunud. Seega on tal kohustus alusetult säästetud summad hagejale tasudakostja peab hagejale tasuma 1393.79 krooni. Kostja vastuväidet, et hageja nõue on alusetult suunatud kostja kui EÜ liikme vastu, kellega hagejal lepingulised suhted puuduvad, ei ole asjakohane- EÜ võttis maja haldamise üle 01.11.1998.a, hageja nõue on esitatud sellele eelneva perioodi eest ja ei tulene lepingust. 4 Kohus jätab andmata hinnangu kostja esitatud tõenditele: 29.03.2001.a kohtuotsusele, millega kohustati hagejat andma EÜ-le üle dokumendid ja nimetatud otsuse täitmist puudutava teis ning akt (t lk 113- 116), kuna nimetatud tõendid ei puuduta hageja ja kostja omavahelist vaidlust. Kohtukulud Hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p
8. Hagilt tulnuks tasuda riigilõivu hagi esitamise ajal 280 krooni Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi posti kättetoimetamiseks 198.20 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatus osaga ja § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hagi osaliselt 58.8% ulatuses, seega kuuluvad kostjalt välja kohtukulud nimetatud määras: riigituludesse riigilõiv 164.65 krooni ja asja läbivaatamiskulud 116.55 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 5