Tsiviilasi nr.2-04-1340/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 11.september 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜhagi A.Gvastu 70 436.00 krooni

) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.mai 2000 lepingu nr. 200476 sõlmimisega tekkis tsiviilõiguslik kohustis. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita kohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. TsK § 242 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma vara üle ostja omandisse ja ostja kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 249 järgi on müüjal õigus nõuda ostjalt kindlaksmääratud hinna tasumist. Pooled on lepingus võlavaluutana kasutanud USA dollarit. Kohus lähtub otsuse tegemisel hagi esitamisel hageja poolt aluseks võetud valuutade kursist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on ostuhinna kokkulepitud ulatuses tasunud või mitte. Hageja väidab, et kostjal on kokkulepitud ostuhinnast (30 414.30 krooni = 2 398 $) osa, s.o. 15 093.00 krooni maksmata; kostja väidab, et on hagejale kogu ostuhinna tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus hagejale 26.mail 2000 - 1 268.30 krooni (kviitung 220, tl. 10 = 100 $), 30.mail 2000 - 6 975.75 krooni (kviitung 226, tl. 10 = 550 $), 8.augustil 2000 - 3 804.95 krooni (kviitung 326, tl. 11 = 300 $) ja 6.veebruaril 2004 - 3 207.40 krooni (kviitung 86, tl. 11 = 253 $), s.o. vaidlusteta loevad pooled tasutuks 15 256.40 krooni (1202.90 $). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja on tõendanud ostuhinna tasumise täies ulatuses ning hageja nõue ei ole põhjendatud. 4 Kostja väidet kinnitavad kviitungid nr. 220, 226, 326, 10.juuli 2000 laenuleping ja kviitung nr. 86. Eelmärgitud dokumentide alusel on hageja tasunud vastavalt 1 268.30 + 6 975.75 + 3 804.95 + 15 219.84 + 3 207.40 krooni, s.o. kogusummas 30 477.70 krooni (2 403 $). Ostja poolt tasutu ületab kokkulepitud müügihinna 63.41 krooni (5 $) ulatuses. Kohus leiab, et hageja väide selles, et 15 219.85 krooni (1 200 $) tasumist I.Gpoolt, ei saa lugeda kohustise kohaseks täitmiseks, ei ole õige.

§ 94lg.

1 ja 95 järgi võib füüsiline isik teha tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituse piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale. Osundatud sätted laienevad ka tehingu täitmisel tehtud õigustoimingutele. Vaidlust ei ole selles, et I.Gon müügilepingu täitmisega seonduvas tegutsenud kostja esindajana. Kostja on I.Gtegutsemist enda nimel talunud ja selle heaks kiitnud; hageja on temaga lepingu täitmisega seonduvat arutanud ning temalt täitmise vastu võtnud. Seega tuleb I.G poolt lepingu nr. 200476 täitmisel tehtud toimingud lugeda A.Gtoiminguteks. Kohus leiab ka, et hageja väide selles, et täitmist kolmanda isiku kaudu (T.K) ei saa lugeda täitmiseks hagejale, ei ole õige.

§ 94lg.

2 järgi tegutseb juriidiline isik esindaja kaudu.

§ 98

järgi on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel; kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse teda volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema; kui isik tegutseb olukorras, millest võib järeldada, et ta tegutseb teise isiku ülesandel, loetakse tema volitus tõendatuks. T.K on hageja esindajana vaidlusaluse lepingu sõlminud, volituse olemasolu kinnitab ka volikiri nr.

1. Vaidlust ei ole selles, et volikirja nr. 11 tehingu sõlmimisel kostjale lepingudokumendina kaasa ei antud. Seega puudus kostjal (tema esindajal) võimalus teada kolmanda isiku volituse täpseid piire. Leping on sõlmitud kostja kodus; samas olukorras on T.K võtnud vastu ka vaidlusaluse makse. Kostja ja kolmas isik väidavad, et 1200 $ on 10.juulil 2000 üle antud T.K lepingu nr. 200476 täitmiseks. Seda väidet kinnitab hageja töötaja hilisema märkega laenuleping ja tunnistajate L.Š ning L.D ütlused. Tunnistaja L.Švets andis kohtus ütlusi selles, et viibis I.G ja T.K vestluste juures, mille käigus kolmas isik kinnitas, et võttis 1 200 $ vastu müügilepingu täitmiseks. Ennetähtaegse tasumise põhjuseks oli võimalus saada hagejalt kingitus. L.D andis kohtus ütlusi selles, et hageja on teadlik T.K poolt kostjalt raha võtmisest; samuti sellest, et hageja arvestas lepingu täitmisel kostja poolt tasutuga sidudes täitmise käiku rahasummaga, mis oli väidetavalt veel T.Kkäes ja hagejale üle andmata. Kohus leiab, et õige on kolmanda isiku väide selles, et 10.juuli 2000 laenulepingu vormistamist tuleb hinnata arvestades hageja poolt õiguslike toimingute vormistamise praktikat. Hageja on ise esitanud kohtule T.K poolt 19.novembril 2000 vormistatud I.R antud allkirja (tl. 210), mida on tasu vastuvõtmise dokumendina hageja poolt aktsepteeritud. Hageja esindaja väitis, et T.Koli õigus võtta ja ta ka võttis hageja klientidelt raha, vormistas esialgse dokumendi (allkirja) ja tõi sellega raha kassasse. Seega oli sellekohane praktika hageja juures tavaline. Kohus leiab, et kostja õigusi ja kohustusi ei mõjuta väited selles, kas hageja esindaja vastuvõetud raha tegelikult hagejale üle andis või mitte. Sellekohane vaidlus on esindaja ja esindatava vahelise õigussuhte küsimus ning sellega kaasnevad tagajärjed kostjasse ei puutu. 5 Õige ei ole ka hageja väide selles, et esindajal oli volitus võtta vastu üksnes ettemaksu. Kolmas isik seda kohtus ei kinnitanud; tema väidete kohaselt pidi hageja huvides vastu võetama iga ostjatelt pakutav summa. Hageja poolt esitatud 19.novembri 2000 allkirjast ei nähtu, et vastu oleks võetud ettemaks. Ostjalt makse saamiseks on kolmas isik vormistanud omakäelise kinnituse, mis poolte seletuse kohaselt asendati hiljem kassa sissetuleku orderiga. Kolmanda isiku väited on kooskõlas tunnistaja L.Dütlustega. Tunnistaja andis ütlusi selles, et lepingu täitmiseks tõid hagejale raha nii T.K A.G kui ka I.G. Kassa sissetuleku order vormistati alati lepingu poole nimele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjale ei edastatud lepingu sõlmimisel hageja esindaja volikirja; seega ei võinud ega pidanud kostja hageja esindaja volituse piiridega arvestama ning kostjal on vaidluses õigus tugineda TsÜS §-le 98 lg.
2. Arvestades eeltoodut leiab, et hageja nõue kohustise täitmises ehk kauba maksumuse nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud nõude viivisena 55 343.00 krooni väljamõistmiseks. Kooskõlas TsK §ga 190 võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga; § 191 järgi loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepingu nr. 200476 sõlmimisel on pooled sõlminud ka leppetrahvi kokkuleppe (p. 7.1). Hageja on arvestanud kostjale viivist jättes 10.juuli 2000 makse arvesse võtmata. Arvestades vaidluses esile toodud asjaolusid leiab kohus, et hageja viivise arvestus ei ole õige ning nõue on ülemäärane. Lepingu kohaselt pidanuks kogu ostuhind olema tasutud 30.detsembriks
3. Kostja on 10.juuli 2000 makse tegemisega täitnud olulise osa lepingust ennetähtaegselt. Arvestades ka 8.augusti 2000 makset jäi kostjal ostuhind tasumata 3 144.00 krooni (253-5 $) ulatuses. Seega langes kostja viivitusse alates viimase maksetähtaja saabumisest. Viivise tasumise kohustus sai kostjal tekkida alates 7.jaanuarist
4. Võlg on tasutud 6.veebruaril
5. Seega oli kostja 3 144.00 krooni tasumisega viivituses 1125 päeva (3 x 365 + 30 päeva); arvestatuna tasumata maksesummat oli viivise päevamäär 6.288 krooni ja arvestuslik kogusumma 7 074.00 krooni. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks põhjendusega, et nõutav viivis on ülemäärane. Kooskõlas TsK §-ga 194 on kohtul õigus vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi, mis on kreeditori kahjuga võrreldes ülemäära suur. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate poolte varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat huvi. Kohus leiab, et kostja võinuks kohustise täitmisel selle dokumenteerimise ja lõpetamise vastu suuremat huvi ilmutades hoida ära viivitusse langemise, mida kostja ei teinud. Kostja on kohustise osalises mittetäitmises süüdi ja peab tasuma leppetrahvi mõistlikus ulatuses. Tasumisele kuuluva leppetrahvi suuruse määramisel arvestab kohus asjaolu, et hageja ei ole esile toonud mingisugust kahju, mille põhjustas kostja viivitus. Hageja võinuks ja saanuks segadused kohustuse täitmisel ja vormistamisel oma esindajate valiku ja parema instrueerimisega ära hoida. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv viivitusega tasutud kohustise osa suuruses, s.o. summas 3 144.00 krooni. kohtukulud Hageja on 12.oktoobri 2004 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 4750.00 krooni, millest 4470 krooni tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 6 (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. Kostja on tasunud õigusabi eest advokaadibüroole Eipre & Partnerid 1000 krooni ja advokaadibüroole N.L 5000 krooni, millest 3364.60 krooni tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista TsMS I § 61 lg. 1 p. 1 alusel. Tasaarvestades kohtukulude nõuded tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 3 084.60 krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st 230 lg. 1; 436; 438; 439; 441-442;

§-st 58 lg. 1; 94 lg. 1 ja 2; 95; 98 ja TsK §-st 173; 190; 191; 194; 242 ja 249 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista A.G’ilt OÜkasuks välja 3 144.00 (kolm tuhat ükssada nelikümmend neli) krooni kohustise täitmiseks. Mõista OÜEesti A.Gi kasuks välja 3 084.60 (kolm tuhat kaheksakümmend neli) krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik