2-05-16452/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. septembril 2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-16452 (vana nr 2/31-23515/05) Kohtuasi AShagi M.Tvastu võla 10.400.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja : AS hageja seaduslik esindaja T.E Kostja : M.T Kohtuistungi toimumise aeg
2. augustil 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista M.TAS kasuks 10.400.- ( kümme tuhat nelisada) krooni. Menetluskulude jaotamine.
5. Välja mõista M.TAS kasuks menetluskulu 1050.- ( üks tuhat viiskümmend ) krooni
6. Välja mõista M.Tmenetluskulu 155,20 (ükssada viiskümmend viis krooni ja 20 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
8. Poolte vahel sõlmiti 22.06.2005.a. reisijateveoleping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale reisijateveo teenust kostja tellimusel Tallinnast Hispaaniasse, Hispaanias kohal olles vastavalt tellija reisiprogrammile ja Hispaaniast tagasi Tallinnasse. Reis pidi kestma lepingu kohaselt 26.06.2005.a. kuni 22.07.2005..a. Tegelikult jõuti Tallinnasse tagasi 2 päeva varem.
9. Vastavalt lepingu p-le 6 kohustus tellija tasuma vedajale bussi kasutamise eest renti 27 x 2300.- krooni päevas + 140 liitrit kütust, s.o.kokku 63.780.- krooni. Lepingu p 6.1 lepiti kokku, et 48.780.- krooni veotasust tasutakse enne reisi algust ja 15.000.- krooni tasutakse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast reisi lõppu.
10. Kostja tasus hagejale enne reisi algust 48.780.- krooni ja jättis tasumata talle osutatud veoteenuse eest osa mille ta pidi maksma hagejale pärast reisi lõppemist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
11. 30.08.2005.a. esitas AS kohtusse hagi M.T( V) vastu 15.000.- krooni väljamõistmiseks. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet kostja vastu 10.400.- kroonini tulenevalt asjaolust, et reis jäi 2 päeva lühemaks kui esialgselt telliti.
12. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud reisijateveoleping, milles lepiti kokku tasu, mille kostja pidi tasuma talle osutatud veoteenuse eest, kuid mille teine osa on kostja poolt tasumata.
13. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalse tõendiga – poolte vahel sõlmitud lepinguga ja tunnistajate K.P ja J.R ütlustega. Kostja vastuväited ja põhjendused.
14. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt rikkus hageja temaga sõlmitud reisijateveo lepingu punkte 5.2.2, 5.2.3 ja 5.2.5, milliste kohaselt pidid bussijuhid vastavalt nimetatud lepingupunktidele täitma reisijuhi/saatja antud korraldusi reisi programmi läbiviimiseks, käituma kliendisõbralikult ja vältima konflikte reisijatega ja reisijuhiga ning hoidma bussi seest (koostöös reisijatega) ja väljast puhtana, mistõttu ei ole kostja nõus tasuma hagejale veel maksmata 10.400.- krooni lepingus kokku lepitud veotasu.
15. Kostja vastuväidete kohaselt otsustasid Hispaanias reisil olnud laste vanemad vahetult pärast reisi, et maksmata veotasu teist osa hagejale ei tasuta kuna bussijuhid käitusid reisil olles ebameeldivalt, tarvitasid reisijate aadressil ebatsensuurseid sõnu ja rikkusid sellega reisi meeleolu.
16. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena poolte vahel enne ja pärast reisi vahetatud elektronkirjade väljatrükid, pärast reisi toimunud lastevanemate koosoleku protokolli, kus otsustati reisi eest teist osa mitte maksta ning väidetavalt J.Tpoolt elektrooniliselt peetud Hispaania matka päeviku väljatrüki. Kostja taotles kohtuistungil tunnistajana üle kuulata J.T. 2 Kohtuotsuse põhjendused.
17. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, kes ühtlasi oli ka bussijuhiks vaidlusalusel reisil, ja kostja, uurinud kohtule tõenditena esitatud dokumentaalseid tõendeid ning ära kuulanud ka poolte poolt taotletud tunnistajate ütlused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
18. Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb eelkõige lähtuda sellest mida pooled on lepingus kokku leppinud (dispositiivsuse põhimõte) ning lisaks sellele kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) üldosa sätted, mis reguleerivad milliseid õiguskaitsevahendeid võivad pooled rakendada juhul kui töövõtulepingu üks pool teise õigusi rikub, ja sama seaduse
19. peatüki sätetest, mis sätestavad erinormid töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks üldosas sätestatust. Reisijateveolepingu mõiste sätestab VÕS §
20. Selle paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt kohustub reisijateveolepinguga üks isik (vedaja) vedama ühe või mitu isikut ( reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool kohustub aga maksma selle eest tasu (veotasu). VÕS 824 lg 2 kohaselt kohaldatakse reisijateveolepingule töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seaduse reisijateveolepingut reguleerivast osast ei tulene teisiti. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud tellimusveoleping (tšarterleping), mille mõiste sisaldub VÕS §
22. Asja sisulise arutelu käigus leidis tuvastamist, et poolte vahel sõlmiti 22.06.2005.a. kirjalik tellimusveoleping, kus pooled on kokku leppinud millist teenust hageja kostjale osutab, kuidas toimub veotasu maksmine ning millised on poolte vastastikused kohustused ning poolte vastutus lepingu rikkumise eest. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et 10.400.- krooni veotasu on kostjal hagejale maksmata.
23. Kostja vastuväidete kohaselt hagile leiab ta olevat end õigustatud jätma maksmata hagejale teise osa veotasust, sest reisil veoteenust pakkunud bussijuhid 1.) ei täitnud kostja kui reisijuhi korraldust valavata bussi linnades ning läksid bensiinijaamades sööma sellest kostjat teavitamata; 2.) ei käitunud kliendisõbralikult ja olid konfliktsed ning 3.) ei koristanud bussi.
24. Poolte vastutuse lepingu rikkumise eest on nad kokku leppinud lepingu punktis
25. Sanktsioonid vedajapoolse lepingu rikkumise eest on kokku lepitud reisijateveolepingu p-des 7.2 ja 7.
26. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et kostja poolt vastuväidetena esiletoodud asjaoludel on tal õigus jätta osaliselt tasumata lepingus kokkulepitud veotasu, ei olnud kostja õigustatud lepingupoolena jätma hagejale tasumata teist osa veotasust nagu ta seda tegi.
27. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hagile ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Tunnistaja J.R ja J.Tütlustega kohtuistungil leidis tõendamist, et bussijuhid käisid nii Leedus kui Poolas bensiinijaamas söömas sellest kostjat teavitamata ja avaldasid ka rahulolematust kostja korralduse suhtes valvata suuremate linnade külastamise ajal bussi ja/või järelkäru. Kohus leiab, et nimetatut ei saa käsitleda lepingu p 5.2.2 rikkumisena vedaja poolt, mille tagajärjel oleks tellijal õigus jätta osa kokkulepitud veotasust maksmata. Kohus leiab, et bussijuhtidel on reisil olles ette nähtud puhkeaeg, õigus süüa ja ka vaba aega veeta vastavalt oma äranägemisele, mistõttu ei saa nõustuda kostja väitega nagu oleks bussijuhid kogu reisi vältel tööl ja kohustatud täitma reisijuhi korraldusi. Kohus on seisukohal, et kostja väidet nagu ei oleks bussijuhid käitunud kliendisõbralikult ja olnud konfliktsed, kinnitas vaid tunnistaja J.Tkohtuistungil antud ütlus ja väidetavalt ka tema poolt peetud elektrooniline matkapäevik, mille kostja soovis esitada vaidluses dokumentaalse tõendina.. Kohus on seisukohal, et tunnistaja J.Tütlustesse tuleb suhtuda aga kriitiliselt, sest tunnistaja on kostja abikaasa ja ka isik kes aitas kostjal vaidlusalust reisi korraldada, mistõttu 3 võib ta olla ka huvitatud kohtuvaidluse tulemustest. Esitatud elektrooniline matkapäevik on aga valdavalt seda pidanud isiku emotsionaalne ja kohati ka vulgaarne kirjeldus reisil toimunust. Kohus leiab, et nimetatud dokumentaalne tõend kinnitab seda, et konfliktid bussijuhtide ja reisikorraldajaga vahel said alguse enamustel kordadel sellest, et reisikorraldaja ei kindlustatud bussijuhte võimalusega end korralikult välja puhata, sest enamuse ajast ööbiti kas bensiinijaamades, parklates ja kiirteede ääres ning bussijuhid pidid magama kas telgis või bussis. Kohus leiab, et nimetatust tulenevalt oli bussijuhtide poolt põhjendatud väljendada oma rahuolematust reisi korralduse suhtes. Kostja väide nagu oleks hageja jätnud täitmata ka oma kohustuse koristada bussi, kohtuistungil tõendamist ei leidnud. Kohtuistungil andsid bussi koristamise kohta ütlusi nii tunnistaja Janek Raid kui ka tunnistaja J.T. Kumbki nimetatud tunnistajatest ei väitnud, et buss oleks jäänud koristamata. J.Rväitel oli seda raske teha, sest bussi vahekäigus olid reisijate kotid ja lapsed ise abiks bussi koristamisel olla ei tahtnud. J.Tväidetel sai küll buss koristatud, kuid bussijuhid kärkisid lastega ja see oli jälle tüli allikaks.
28. Kohus on seisukohal, et kuigi eelpoolnimetatud tõendid ja ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K.P ütlused ning reisil olnud lastevanemate koosoleku protokoll tõendavad, et kostja ei olnud rahul hageja poolt pakutud veoteenuse kvaliteediga, ei leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist, et kostja oli õigustatud kohaldama hageja suhtes õiguskaitsevahendina omapoolset lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmist ehk osalise veotasu maksmata jätmist VÕS § 111 sätestatud korras, sest hageja oli oma kohustuse kostja ees suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud.
29. Kõike esiletoodut arvestades asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostja poolt tasumata veotasu 10.400.- krooni.
30. Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palus oma kohtukulud hagiavalduses jätta kostja kanda. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv vastavalt RLS lisale 2 summas 1050.- krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 155,20 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 4