← Eesti

2-06-6606/3

Obsah (6)§ 101§ 208§ 142§ 145§ 164§ 167

Tsiviilasi nr 2-06-6606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2006.a Tartu Kohtumaja Tsiviil

§-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 2 korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja andma ostjale üle asja, ostja kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh. viivise maksmise eest.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata loovutada teisele isikule.

§ 167

lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt tagaseljaotsusega välja mõista põhivõlg koos viiviste ja intressidega kokku 26 861,42 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus, rahuldades hagi, jätab lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1, 2 ja 3 hageja poolt tasutud riigilõivu 1250 krooni ning vajalikud esinduskulud õigusabi eest 3540 krooni kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.