KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1169 Haldusasi T.K. kaebus AS Falck Eesti 0

) § 502 lg 1 ja lg 6 alusel määrati viivistasu summas 480 krooni. 11.05.2006.a. esitas kaebaja vaide AS Falck Eestile, milles selgitas kõiki asjaolusid ja palus tühistada viivistasu otsus nr VTO

1. Kaebaja vaie jäeti rahuldamata. 12.06.2006.a. esitas kaebaja kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles palub tühistada AS Falck Eesti viivistasu otsus nr VTO
2. KAEBAJA SEISUKOHAD 1 Kaebaja parkis 04.05.2006.a. kell 16.14 sõiduki Volvo numbrimärgiga 224 ARH Tallinnas Georg Otsa tänavale tasulise parkimise alale. Kaebaja maksis parkimise eest mobiiltelefoniga, saates selleks vastava lühisõnumi. Kaebaja on seisukohal, et tegi inimliku eksituse parkimistsooni määramisel – südalinna asemel, kus ta autot parkis, määras kaebaja parkimistsooniks kesklinna. Ta saatis mobiilsel parkimisel vale sõnumi tsooni kohta. Kaebaja on seisukohal, et see ei anna alust viivistasu otsuse tegemiseks parkimisaja ületamise põhjusel, kuna auto parkimise eest oli tasutud ja tasulise parkimise aeg veel kestis viivistasu otsuse tegemise hetkel. Mobiilse parkimise andmed kinnitavad, et ta alustas parkimist kell 16.14; viivistasu otsus koostati 18.
3. Parkimise lõpetas 19:08:
4. Viivistasu otsuse väljastamist peab kaebaja ebaõigeks, kuna mainitud otsuse koostamise ajal (kell 18:38) kehtis veel kaebaja auto parkimise õigus, st et parkimise algusest alates ei olnud möödunud veel neli tundi. Samuti toob kaebaja välja asjaolu, et tema poolt tasutud parkimistasu on vastustaja aktsepteerinud, kuna nimetatud tasu ei ole kaebajale tagastatud. T.K. viitab sellele, et Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määrus nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi määrus), ei sätesta, et eksliku parkimistsooni tariifiga parkimise eest tasumine oleks võrdsustatud parkimise eest tasumata jätmisega või parkimisaja ületamisega. Kaebaja palub tühistada AS Falck Eesti viivistasu otsus nr VTO 131588, kuna otsus on väljastatud alusetult. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjustel. Kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli 04.05.2006.a. kell 18:38, parkimise viivistasu koostamise hetkel, pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis Georg Otsa tänaval. Mootorsõiduki eest ei olnud tasutud parkimistasu vastavalt määruses sätestatud parkimistasu määradele. Vastustaja viitab

§ 501

lg 2, mille alusel parkimistasu määra või diferentseeritud määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Parkimistasu määrad erinevates Tallinna piirkondades on kehtestatud määruse alusel järgnevalt: 1) maksumäär kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal - iga kuni 15 minutit parkimist (v.a. esimesed 15 minutit) 3 krooni; 2) maksumäär kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis iga kuni 15 minutit parkimist (v.a. esimesed 15 minutit) 6 krooni; 3) maksumäär vanalinna tasulises valveta parkimise tsoonis iga kuni 15 minutit parkimist (v.a. esimesed 15 minutit) 12 krooni. Kaebaja parkis talle kuuluva mootorsõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis. Kaebaja alustas nimetatud tsoonis parkimise eest tasumist kell 16.14 ning viivistasu otsuse koostamise ajaks ehk kontrollimise hetkel kell 18:38 kontrolliti mobiilset tasumist. Kirjalikus vastulauses on vastustaja eksinud aja pikkuses parkimise hetkeks, tegelikult oli sõiduk pargitud arvestades kontrolli algust, teostamise aega juba 144 minutit. Selleks ajaks oli tasutud poole vähem ehk o,4 kr minuti arvestuse asemel 0,2 kr minuti hinnaga. Kui oleks tariifi jälgitud, siis oleks ta saanud parkida kuni kella 17:

1. Kontroll aga tehti kell 18:38, st et oli ületatud tasutud parkimise aega. Mobiilsel parkimisel saab kontrollida ja fikseerida täpsed ajad, sh fikseerida parkimise tasumise aja ja tasutud summa, kontrollimise aja. Reaalse parkimise aja eest ei ole võimalik arvestust pidada. Toetudes Tallinna Ringkonnakohtu vastavale praktikale on kohus leidnud, et mobiiltelefoniga väiksema tasumise korral ei ole võimalik näidata, millise ajani parkimise 2 õigus isikul oli. Sellisel viisil parkimise eest tasumisel ei ole viivistasu makstud ühelgi hetkel nõutaval määral. Et viivistasu otsuse koostamise ajaks oli mingil määral parkimistasu tasutud, ei tähenda, et parkimine oleks olnud lubatav seetõttu varasema kellaajani. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtukulunõuet ei esita. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja parkis sõiduki Georg Otsa tänaval Tallinnas, mis on kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasuline parkimisala. Parkimistasu ei olnud tasutud vastavalt määrusele. Kaebuse esitaja oli kohustatud parkimisel arvestama kehtiva määruse nõuetega. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks ja määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avalikul tasulise parkimisala piires ja juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja seisukoht, et ta tasus parkimise eest, kuid mitte selleks ettenähtud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimisala tariifi (südalinna tariifi) järgi, vaid kesklinna sõidukite valveta tasulise parkimisala tariifi (kesklinna tariifi) järgi, millega oli auto parkimise eest tasutud ja tasulise parkimise aeg veel kestis, ei vabasta teda viivistasu maksmise kohustusest. Kooskõlas kehtiva õigusega pidi ta järgima liikluse korraldust ja arvestama kehtiva määruse nõudeid. Määrus on avalikustatud ettenähtud korras ja kehtib kõigile mootorsõiduki juhtidele, kes soovivad mootorsõiduki parkida Tallinna linnas. Parkimistasu maksmata jätmisel või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimise järelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsuse) (määruse lisa p 9.1). Viivistasu otsusesse märgitakse määruse lisa p 9.
2. nimetatud andmed ja p 9.4.6 otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ning p 9.4.7 kohaselt otsuse õiguslik alus. Viivistasu määraks on määruse lisa p 9.6 kohaselt 480 krooni ööpäevas. Viivistasu otsusest nähtuvad asjaolud, mis tõid kaasa viivistasu määramise. Kaebuse esitaja leidis ekslikult, et ta ei ole jätnud oma kohustusi täitmata, kuna ta eksis mobiilsel parkimisel parkimistsooni tariifiga. Kuna kaebaja ei kontrollinud parkimisel, kas ta edastas õiged lähteandmed, siis ei tähenda see, et kontrolör saaks jätta viivistasi määramata. Määrusest tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud kõigile ja kohus nõustub vastustaja vastava seisukohaga ega korda neid. Puudub alus tühistada viivistasu otsus, kuna otsus on koostatud

§ 502lg 1 ja lg 6 alusel ja täitmiseks.

Viivistasu määramine on järelvalvet teostava isiku kohustus

§ 502lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel.

Kohus selgitab täiendavalt, et Kohalike maksude seaduse § 2 lg 2 näeb ette, et valla- või linnavolikogul on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 10 sätestab parkimistasu kohaliku maksuna. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 esimesele lausele toimub 3 parkimistasu määramine ja sissenõudmine Liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Liiklusseaduse (

) § 50 lõike 5 teise lause järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Liiklusseaduse §§-des 501-503 sätestatu kohaselt.

§ 501

lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega: tasulise parkimise ala; parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; parkimissoodustused ja – vabastused. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määrusega nr 9 “Parkimistasu kehtestamine” on määratud tasulise parkimise alad, sealhulgas on piiritletud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoon, kuhu kuulub ka Georg Otsa tänav. Viidatud määruse punktis 6 on sätestatud diferentseeritud maksumäärad olenevalt parkimise tsoonist ning nimetatud punkti ap 1 kohaselt on kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal ( v.a. vanalinna ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulistes parkimise tsoonides ja Vabaduse väljaku parklas) iga kuni 15 minutit parkimist 3 krooni, sama punkti ap 2 näeb kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis maksumääraks 6 krooni iga kuni 15 minuti parkimise eest. Seega on linnavolikogu temale antud pädevuse piires kehtestanud tasulise parkimise alad ja parkimistasu diferentseeritud määrad. Menetlusosaliste vahel ei jäänud vaidlust selles, et kaebuse esitaja parkis oma mootorsõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis. Kaebaja teadis ka kehtivat parkimise korda ja hinnatariifi. Vaidlust ei ole küsimuses, et

§ 501

lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal vallavõi linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning liiklusseaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule.

§ 502

lg 1 sätestab parkimisjärelevalve ametiisiku poolt viivistasu määramise otsuse tegemise järgmistel juhtudel: parkimistasu on maksmata; tasutud parkimisaega on ületatud; tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt tädetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt

§ 501lg 4.1 sätestatule.

Sama sisaldub ka linnavolikogu määruse punktis 9.1. Kaebuse esitaja jäi seisukohale ja leiab, et viivistasu määramist juhul, kui parkimistasu on tasutud vale tsoonimääraga, õigusaktiga ette nähtud ei ole, seega puudus alus viivistasu määramiseks. Kohus nõustub vastustsjaga, et

§ 502

lg 1 ning eespoolviidatud määrus nr 9 võimaldab viivistasu määramise siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud; parkimistasu maksmist poole väiksemas määras on võimalik käsitleda samaaegselt nii parkimistasu maksmata jätmisena kui ka tasutud parkimisaja ületamisena. Vaidlust ei jäänud küsimuses, et sõiduk oli pargitud tasulise parkimise alal ning parkimise eest tasuti ettenähtust väiksema tariifi alusel mobiiltelefoniga. Kaebaja ei nõustunud seisukohaga, et tema puhul saaks viivistasu määrata märkega lahtri 1 või 2 täitmisel. Viivistasu otsuses täideti lahter nr 2-tasutud parkimisaja ületamine märkusega, et „pargib kesklinna tariifiga südalinna tsoonis (143 min)“. Seega on parkimistasu osaliselt tasutud. Kohus nõustub vastustajaga, et tasutud parkimise aega oli viivistasu koostamise ajaks ületatud ja selliselt sai märgistada lahtri nr 2 ja otsuse aluseks on

§ 50.2 lg 1 p 2.

Oluline ei ole küsimus, kas kontrolör määras, millise ajani parkimise õigus isikul oli, kuna mobiiltelefoniga väiksema tariifiga tasumise korral ei ole seda võimalik näidata. Vastustaja viidatud Tallinna 4 Ringkonnakohtu lahendis nr 3-05-121 30.03.06.a leiti, et sellisel viisil parkimise eest tasumisel ei ole viivistasu makstud ühelgi hetkel nõutaval määral. Veelgi täpsemalt märgib kohus ära järgmised Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2006.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-05-121 esitatud seisukohad- mobiiltelefoniga väiksema tariifiga tasumise korral ei ole võimalik näidata, millise ajani parkimise õigus isikul oli. Sellisel viisil parkimise eest tasumisel ei ole parkimistasu ühelgi hetkel makstud nõutaval määral ning asjaolu, et viivistasu otsuse koostamise ajaks oli mingil määral parkimistasu tasutud, ei tähenda, et parkimine oleks olnud lubatav seetõttu varasema kellaajani. Järelikult on antud juhul võimalik väita ka parkimistasu maksmata jätmist. Vaidlustatud viivistasu määramise otsuses on tuvastatud rikkumisena tasutud parkimisaja ületamine ning on asjaolude lühikirjelduses toodud parkimine kesklinna tariifiga südalinna tsoonis. Kuna

näeb ette viivistasu määramise ka juhul, kui parkimisaega on ületatud, siis viitab see asjaolule, et seadusandja on arvestanud, et sellisel juhul isik on osaliselt tasunud parkimise eest. Kohus leiab, et viivistasu otsuse koostamisel on rikkumise faktiliste asjaolude kirjelduses õigesti märgistatud viivistasu otsuse blanketi lahter nr 2, mis vastab rikkumise asjaoludele ning viivistasu otsuse aluseks on

§ 502

lg 1 p 2 .

§ 502

lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna viivistasu otsuse koostamise ajaks oli parkimistasu osaliselt tasutud, siis oli parkimisjärelevalve ametiisikul mitte õigus, vaid kohustus teha viivistasu määramise otsus.

§ 502

lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel on järelevalvet teostaval ametiisikul kohustus viivistasu määramiseks ning viidatud säte ei näe ette kaalutlusõigust, mis lubaks parkimisjärelevalve ametiisikul viivistasu suurust vähendada või viivistasu määramisest loobuda ja näiteks piirduda hoiatuse vms.

§ 50.2 lg 6 sätestab viivistasu maksimaalmääraks 480 krooni ööpäevas.

Sama sätte kohaselt viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Liiklusseadusega on kohalikule omavalitsusele jäetud otsustusruum viivistasu täpsustatud määra, sh selles seaduses sätestatust vähendatud määra kehtestamiseks. Samas tuleneb nimetatud sättest kohaliku omavalitsuse volikogu otsustusõigus. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 p 9.6 kehtestaski viivistasu määraks 480 krooni ööpäevas. Et Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 9 ei kehtestatud rikkumise faktilistest asjaoludest tulenevalt erinevaid viivistasu määrasid ning seega ei ole viivistasu otsuse koostajal võimalust kaaluda viivistasu suuruse üle, ei tähenda ebaproportsionaalset tulemust õigusnormi kohaldamisel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on näiteks 22.02.2001.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-01 leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Ülaltoodu alusel ja arvestades, et parkimise õigus tekib isikul juhul, kui ta on nõuetekohaselt, so ettenähtud suuruses tasunud parkimistasu, ei ole linnavolikogu määrusega nr 9 sätestatud viivistasu määramine parkimistasu osaliselt tasunud mootorsõidukite omanikele samas suuruses parkimistasu maksmata jätnud mootorsõidukite omanikega ebaproportsionaalne ning vastuolus Põhiseaduse §-ga 11. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 14.40 krooni. Vastustaja menetluskulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud 5 riigilõiv 14.40 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab menetluskulud. Kuna vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 6