Obsah (5)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16370 ( endine nr 3/33-23489/03) Otsuse kuupäev 20.06.2006 Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi A.T hagi OÜ.

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 05.03.2005.a. kinnisvarafirma Varaekspert kontoris lepiti kokku eluruumi, asukohaga Tallinn, ostu- müügi lepingu tingimused, kokkulepe vormistati kirjalikult korteri müüja V.K , ostja A.Tja kinnisvarafirma kui vahendaja vahel. Vormistati lepingueelsete kavatsuste protokoll korteri ostumüügi lepingu sõlmimiseks, punktis 4.3.1 fikseeriti ostja kohustus enne ostu- müügi lepingu sõlmimist tasuda ettemaks 45 000 krooni, mille kinnisvarafirma kohustus säilitama arveldusarvel kuni tehingu notariaalse vormistamiseni. Pärast lepingu sõlmimist pidi summa minema vahendajale teenuste eest, kui korteri ostu – müügi leping ei toimu mitte ostja süül kohustus kinnisvarafirma tagastama ostjale ettemaksu. 08.03.2005.a. kandis A.Tkostja arveldusarvele 45 000 krooni, määratud päeval 31.03.2005.a. müüja notaribüroosse ei ilmunud. Kostja raha ei tagastanud, esindaja M.S telefonikõnedele ei vastanud. Seoses asjaoluga, et korteri ost pidanuks toimuma AS Hansapank saadava laenuga, tuli tellida korteri hindamine, mille eest tasuti 1300 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ettemaksu 45 000 krooni ja hindamisakti tasu 1300 krooni ning kohtukulud. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtu nõudel kirjaliku vastuse, mille kohaselt hagi ei tunnista. Varaekspert OÜ juhatuse liige püüdis hagejale selgitada, et ettemaksu tagastamiseks on kindel kord. Maakleril on õigus maakleritasule alates vahendamise või teenuse osutamise sõlmimisest. Kui hageja oleks teinud firmaga konstruktiivset koostööd , oleks ettemaksu juba tagasi saanud. Kostja on seisukohal, et tehing jäi sõlmimata müüja süül, kes peab tasuma leppetrahvi ning seejärel tasub kinnisvarafirma tagasi ettemaksu. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 45 000 krooni.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 kohaselt kui isik ( saaja) on teiselt isikult ( üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud lepingueelsete kavatsuste protokollist korteri müügilepingu sõlmimiseks 05.03.2005.a. nähtub, et kokkulepe vormistati kirjalikult korteri müüja V.K , ostja A.Tja kinnisvarafirma kui vahendaja vahel, keda esindajas M.S. Maksekorraldusega 08.03.2005 kandis A.Tkostja arveldusearvele 45 000 krooni, summa, mille pooled olid kokku leppinud kolmepoolse lepingu punktis 4.3.

1. Korteri ostu – müügi lepingut ei toimunud ning ka käesolevas vaidluses on pooled ühel meelel , et hagetava summa puhul on tegemist ettemaksuga. Lepingu punktis
2. 2 on seda ka väljendatud, et juhul, kui müüja ei ilmu lepingu punktis 3 nimetatud tähtajaks notari büroosse või rikub mõnd muud lepinguga võetud kohustust ja seetõttu jääb sõlmimata lepingu eseme notariaalne müügileping, kohustub vahendaja maksma ostjale ettemaksu tagasi. Kostja on raha saamist kinnitanud ka kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja on õigustatud raha tagasi nõudma, kuna tehing jäi sõlmimata, puudub kostjal õiguslik alus ettemaksule. Kohus leiab ka, et asjas ei oma tähtsust kelle süül jäi tehing sõlmimata, kuna tegemist oli rahalise ettemaksuga mitte leppetrahviga. Asja sisulise arutamise ajal ei ole kostja hagejale viimase poolt tasutud ettemaksu tagastanud ning kohus nõustub hageja seisukohaga, et seeläbi on ta hageja arvelt rikastunud. Kohtuistungil nõustus kostja esindaja M.S , et tegemist on ettemaksuga , mis kuulub hagejale tagastamisele, kuid ei pidanud kostja kohustuseks tasuda hagejale hindamisteenuste arvet 1300 krooni.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et kahju nõue 1300 krooni tuleb jätta rahuldamata, osundatud teenuse eest tasumisel puudub kostjal igasugune põhjuslik seos. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt taotles hageja laenu AS – lt Hansapank, kellele tuli esitada korteri turuväärtust tõendav dokument. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja süül jäi planeeritav ostu-müügi leping sõlmimata. Kostja viited maaklerilepingule ja maakleri tasule ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, hageja on esitanud nõude ettemaksu tagastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 60

lg 1 ( kehtinud kuni 31.12.2005.a.) kohaselt tuleb hagi rahuldamisel poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Liili Lauri kohtunik