HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasja number 2-04-985 (vana nr.2/227-7084/04) Kohtuasi AS(pankrotis) hagi D.P, M.Rja M.Uvastu 750000 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 19.juuni 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS(pankrotis) esindaja J.K Kostjad: D.P, M.R Esindaja: Advokaat K.K M.U Esindaja: Advokaat K.S
- Tuvastada, et AS(pankrotis) nõue D.P, M.Rja M.Uvastu 750000 krooni nõudes on aegunud.
- Lõpetada tsiviilasjas 2-04-985 (vana nr.2/227-7084/04) menetlus.
- Välja mõista hagejalt riigituludesse postikulu 290 (kakssada üheksakümmend ) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas 221023778606 viitenumbriga
- Resolutsioon Edasikaebamise kord ning tähtaeg 22.juuni 2006.a. Tallinnas Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.. Asjaolud Hageja seisukohad 12.august 2004 esitas hageja hagiavalduse kostjate vastu 750000 krooni nõudes. 6.jaanuar 1999 võttis ASnõukogu, mille liikmed olid kostjad vastu protokollilise otsuse, millega otsustati müüa asuv kinnistu ja ettevõtte tootmisseadmed OÜ-le 750000 krooni eest. Samal päeval sõlmis hageja juhatuse liige kinnistu ostu-müügilepingut ei täitnud ja hagejale jäi tasumata 750000 krooni. 8.september 2000 kuulutati välja hageja pankrot. Hageja on seisukohal, et tegemist on raske juhtimisveaga kuna nõukogu andis loa müüa kinnistu ilma tagatiseta äriühingule, kes oli hagejale juba võlgu. Nõukogu liikmete tegevusega vähendati oluliselt maksevõimet. Hageja jäi ilma oma põhivarast ega saanud ka müügist raha. Hagejal tekkisid makseraskused ja kujunes välja püsiv maksejõuetus Kahju põhjustati ebakindla lepingupartneri valimisega Hageja on seisukohal, et raskest juhtimisveast tuleneva kahju hüvitamise nõudes tuleb aegumistähtaega hakata lugema momendist kui pankrotimenetluses ilmneb, et tegemist oli raske juhtimisveaga. Kõige varasem aegumistähtaja kulgemise alguseks saab olla hetk, kui kuulutati välja pankrot. Hageja on avastuses kostjate vastustele leiab, et asjaolu, et asjaolu, et kahju on juhatuse liikmelt välja mõistetu, ei ole siinkohal oluline, kuna TsK §188 kohaselt solidaarse kohustuse korral on kreeditoril nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses või osaliselt. Asjaolu, et juhtimisviga ei ole pankrotiotsuses fikseeritud, ei välista sellise asjaolu esitamist hiljem. Hageja on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Kostjate vastused Kostja M.Roma vastuses märgib, et kahju 750000 on juhatuse liikmelt E.JPärnu Maakohtu lahendiga tsiviilasjas 2-417/2002 välja mõistetud. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks peab olema kohustuste rikkumine, 6.jaanuar 1999 nõukogu otsus ei ole sellisena aga käsitletav. Pankrotiotsus rasket juhtimisviga ei maini. Hagi on aegunud. Ka kostja D.Pon asunud seisukohale, et nõue on aegunud, juhatuse liikmelt on kohtuotsuse alusel kahju välja mõistetud Kohtu põhjenduse Menetluse käik Asjas on toimunud eelistungid ja menetlus on olnud peatatud 10.detsember 2004 – 5.oktoober 2005 19.juuni 2006 kohtuistungil esitas kostjate esindaja K.Ktaotluse vaheotsuse tegemiseks lahendamaks aegumise küsimust. Kohtu seiskoht TsMS §449 lg3 sätestab: „Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.“ Kohus on seiskohal, et hageja nõue kostjate vastu on aegunud ja menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele. Kohus on seisukohal, et hagi aegumise alguseks tuleb lugeda 6.jaanuar 1999, st päevast, mil võeti vastu nõukogu otsus kinnistu müügi kohta. 6.jaanuar 1999 kehtinud Äriseadustiku (ÄS) redaktsiooni § 315 lg1 sätestas:“ Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.“ Sama paragrahvi
- lõige sätestas: „Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.“ Sama ÄS redaktsiooni § 327 sätestas: „Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvis 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.“ Seadus ei ole aegumistähtaja kulgemise algust seostanud pankroti väljakuulutamise ega raskest juhtimisveast teada saamisega. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on nõude aegumise tähtaeg aktsiaseltsi nõukogu liikme vastu 5 aastat. Hageja nõukogu võttis otsuse kinnistu ostu-müügilepingu kohta vastu 6.jaanuar
- Hagi oleks tulnud esitada hiljemalt 6.jaanuar
- Hagi Tallinna Linnakohtusse esitati 12.august 2004, so üle kaheksa kuu pärast nõude aegumist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga aegumise küsimuses, et kõige varasem aegumistähtaja kulgemise moment saab PankrS §28 lg 2alusel esitava hagi puhul olla võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine, st 8.september
- Pankrotihalduri seisukoht ei ole kooskõlas seadusega ja muudab aegumise institutsiooni mõtet. Iseenesest õige on hageja viide PankrS §35 lg1 p2, mille kohasaelt lähevad pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks 2 vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara mida saab arvata pankrotivarasse ning seega alates pankroti väljakuulutamisest tekib pankrotihaldurilõigus ja võimalus kasutada talle pankrotiseaduse järgi antud õigusi ja täita seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus on siinjuures aga seisukohal, et pankrotihalduri volituste algus ei mõjuta aegumistähtaja kulgu. Kuivõrd kohus laiendab vaheotsusega aegumise küsimust, ei anna ta hinnangut käesoleva tsiviilasja teistele asjaoludele. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3