lg.1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha,võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema ,lapse eestkostja ,eestkosteasutuse või isiku nõudel,kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel,mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab,et ekspertiisiaktis toodud asjaoludel on tõendamist leidnud,et Ivo Kroos on D.Lbioloogiline isa.
1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.Kui vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida,mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg.2 sätestab,et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana ,lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on esitanud arvestuse lapse ülalpidamiskulude kohta.Hageja arvestuse kohaselt kulub toidule kodus ja koolis 1300 krooni,riietele,jalatsitele 500 krooni,koolitarvetele 300 krooni, hügieenitarvete,ravimite,hambaravile 200 krooni,treeningutele,kultuuriüritustele 800 krooni,kirjandusele,transpordikuludele 200 krooni ,osale kommunaalteenustest,telefoni kasutamise eest 1500 krooni,kokku 4800 krooni.Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista 2400 krooni tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist. Hageja töökoha, OÜ Müntla 02.08.2005 a. palgatõendist nähtuvalt on hageja keskmine netopalk ajavahemikus veebruar 2005 – juuli 2005 a. 3909,66 krooni. Kostja ei ole oma varalise seisundi kohta dokumente esitanud ega vastuväiteid millegagi põhistanud.
lg.2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ,kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kohus leiab,et hagi on põhjendatud,tõendatud ja kuulub rahuldamisele.Seega tuleb tuvastada D.Lpõlvnemine Ivo Kroosist ja teha vastav kanne lapse sünniaktis. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2400 krooni igakuiselt . Kohus leiab,et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest s.o.10.08.2005 a. TsMS § 468 lg.3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab,et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada otsus 10 000 krooni ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo õiendist nähtuvalt on teostatud ekspertiisi maksumus 3600 krooni. Vastavalt kohtu 27.02.06 määrusele on hageja maksekorraldusega 13.03.2006 a. tasunud ekspertiisi teostamise eest riigituludesse 3600 krooni,mille palub välja mõista kostjalt. TsMS § 60 lg.1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud,milleks on 3600 krooni ekspertiisitasu ja riigilõiv 60 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 46 p.2,52 p.5 ja 60 lg.1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskulud,milleks on postikulud summas 155.20 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 64 lg.1 alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv,mille tasumiset hageja on vabastatud.TsMS § 48 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga,seega on hagihind 28 800 krooni,millelt riigilõiv on 2100 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.