KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16217 (endine number 2/228-23412/05) Tsiviilasi V.Khagi V.M`i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja V.K hageja esindaja V.T kostja V.M Istungi toimumise aeg 26.05.2006.a Istungil osalenud isikud hageja Valentina Kunitsõna hageja esindaja Valentina Timofejeva RESOLUTSIOON Lahutada V.Kja V.M`i abielu, mis on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris ning mille kohta on koostatud abieluakt Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Tunnistada korteriomand aadressil V.Klahusvaraks (korteriomandi kinnistusregistri registriosa). Tunnustada V.Komandiõigust korteriomandile, (korteriomandi kinnistusregistri registriosa). Välja mõista V.Kmenetluskuluna postikulu 61,90 krooni (kuuskümmend üks krooni ja 90 senti) riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777; maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus 2-05-16217, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 24.08.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu, mille kohta on Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris tehtud kanne. Pooled elasid aadressil asuvas korteris. Hageja elas nimetatud korteris koos oma esimesest abielust tütrega juba enne kostjaga abiellumist. 1992.a märtsis lahkus kostja Eestist, samal ajal lõppesid poolte abielulised ja majanduslikud suhted. Pooled ei ole suhelnud 13 aastat. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hagejal ei ole teada, kuhu kostja sõitis, samuti pole tal teada, kus elab kostja käesoleval ajal. 24.11.1995.a erastas hageja oma raha ja erastamisväärtpaberite eest enne poolte abielu saadud korteri mis on 23.09.2002.a kinnistamisavalduse alusel kantud 06.06.2003.a kinnistusraamatusse, korteriomandi kinnistusregistrisse nr.
- ning mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Kostja korteri erastamisel ei osalenud. Korteriomandi moodustamise päevaks ei olnud pooled elanud koos ega omanud ühist majapidamist enam kui 10 aastat. Hageja palub lahutada poolte abielu ning jagada ühisvara, lugedes korteri asukohaga hageja lahusvaraks ning tunnustades hageja omandiõigust nimetatud korterile. Kostja vastuväited Kostja pole kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega nr AL 0122886 on tõendatud, et V.M ja V.Kabiellusid Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris ning, et selle kohta on koostatud abieluakt Hagiavalduses esitatu kohaselt abielulised suhted poolte vahel lõppenud 1992.a märtsis, kui kostja lahkus Eestist seoses riigikorra muutusega. Hagejal puuduvad andmed kostja elu- või asukoha kohta. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel on isiku V.M andmed RR-i arhiivis, kuna välismaalase kohta on koostatud Eesti perekonnaseisuakt. Mingeid muid andmeid hageja kostja kohta ei ole tuvastatud. Samuti ei ole hageja suutnud kindlaks teha kostja elukohta ka välismaal. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuna hagi on esitatud 2005.a. augustis, tuleb antud asja lahendamisel lähtuda ka 2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatust. Kuna hagejal puudub enam kui 13 aastat informatsioon kostja kohta, mida kinnitavad ka rahvastikuregistri andmed, siis on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud ja istungi aeg teatavaks tehtud avalikult. Kohus leiab, et seoses Eestis riigikorra muutumisega 20.08.1991.a. iseseisvaks Eesti Vabariigiks ei olnud kostja ilmselt võimeline kohanema nii oluliste muudatustega, ning perekond ei olnud määrav kostjale, mistõttu kostja 1992.a. märtsis lahkus perekonnast ja riigist, jättes maha seadusliku abikaasa. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning kostja istungilt puudumine ei takista asja otsustamist.. Eeltoodu alusel kohus leiab, abielu jätkamine on võimatu ja seetõttu tuleb abielu lahutada. PKS § 14 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 15 lg 1 on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja väitel elas ta korteris Ankru 13-13, Tallinnas koos oma esimesest abielust tütrega juba enne kostjaga abiellumist, seega kostja ei ole eelnimetatud korteri omandamisel mingeid kulutusi kandnud. 24.11.1995.a sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et RAS „Kopli Elamuekspluatatsiooni Majand“ müüs V.Kkorteri aadressil. Seega omandas hageja talle varasemalt eraldatud korteri 2 omandireformi käigus ostu-müügilepinguga riigilt tööaastate rahalise väärtusega 7800 EVP krooni ja rahas 2010 krooniga. Korteriomandi omanikuna on hageja kinnistusraamatusse kantud 06.06.2003.a., mille kohta on tehtud vastav kanne korteriomandi kinnistusregistri registriossa. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud 1992.a märtsis. Seega on hageja korteri asukohaga Tallinn, omandanud peale poolte vaheliste abielusuhete lõppemist. Lähtudes PKS § 15 lg 1 tuleb korter asukohaga Tallinnas lugeda hageja lahusvaraks. Sellest tulenevalt tuleb tunnustada hageja omandiõigust nimetatud korterile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Hageja on nõustunud kohtukulud enda kanda jätma. Seega jääb hageja enda kanda hagi esitamise tasutud riigilõiv. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse hageja esindajale kohtumääruse ja kohtukutse kättetoimetamise postikulud summas 61,90 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3