lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Asjaolu, et hageja oleks omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, ei ole tuvastamist leidnud. VÕS § 118 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Kostja on lepingust taganenud üheksa kuud peale erimeelsuste tekkimist ning kuus kuud peale hagiavalduse esitamist kohtusse. Isegi kui hageja rikkus omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa kostjapoolset lepingust taganemist 19.05.2006.a esitatud avaldusega lugeda esitatuks mõistliku aja jooksul, kuivõrd asjaolu, et hageja ei nõustu lükanduste hinna täiendava suurendamisega, oli kostjale teada juba 2005.a juunikuus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjapoolne lepingust taganemine on tühine.
lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist 4 kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Tellimuslepingu kohaselt on kostjal kohustus täita tellimus 31 päeva jooksul peale ettemaksu saabumist kostja arveldusarvele. Ettemaks on kostja arveldusarvele tasutud 07.06.2005.a. Seega oli kostjal kohustus täita tellimus 31 päeva jooksul alates 07.06.2005.a. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingu täitmisele kohustamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
Seega tuleb hagejal lükanduste hinna alandamiseks esitada vastav avaldus kostjale. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale hinna alandamiseks avalduse teinud. Tulenevalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse ja asjaolusid arvestades kohus. Kuna kostja ei ole lepingut täitma asunud, pole hagejal võimalik olnud kohustuse täitmist vastu võtta ning sellest tulenevalt pole lepinguhinna alandamisel võimalik lähtuda VÕS § 112 lg 1.
lg 4 võib hinda alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingu rikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita. Kuna käesolevas asjas on kohustus sissenõutavaks muutunud, ei saa hinna alandamise nõude puhul tugineda VÕS § 112 lg 4 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue müügihinna alandamiseks.. TsMS § 410 lg. 1 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg. 3 mõtte kohaselt kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta. Hageja taotles asjas sisulise otsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja kostja oma vastuväites oli nõus antud asjas kirjaliku menetlusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 340 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 3200 krooni. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja on kohtule esitanud küll kohtukulude kalkulatsiooni, kuid pole esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et ta on kandnud õigusabikulusid summas 3200 krooni. Hageja on kohtule esitanud ärakirja diplomist, millest nähtub, et hageja on omandanud juriidilise kõrghariduse. Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks hagiavalduse või hagi täpsustuse koostamiseks pöördunud mõne õigusabi teenust osutava asutuse või isiku poole. TsMS § 61 mõtte kohaselt on kostjal kohustus hüvitada hageja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud esindaja, ei saa õigusabi kulude väljamõistmist summas 3200 krooni pidada põhjendatuks. Seega tuleb hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks summas 3200 krooni jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 sätestatust kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 31,70 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus 5 menetlusosalistele ja nende esindajatele kohtukutsete ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.