KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, G. Kivinurm, U. Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 20.septembril 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-12052 Tsiviilasi OÜ A F hagi S. V-i vastu põhivõla 1767,65 krooni ja viivise 1767,65 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. V-i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 04.septembril 2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende Apellandina kostja S.V, tema nõustaja A. V ja vastustajana hageja OÜ A.F esindaja Tarvo Ilves. esindajad Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 09.03.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 19.06.1998 sõlmisid T E AS õiguseelneja AS R ja kostja x lepingu nr 10029197, mille alusel kohustus AS osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud mobiiltelefoniteenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. 28.06.2000 seisuga võlgneb kostja T E A-le 1767,65 krooni. Lepingus leppisid selle pooled kokku, et nad kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva x mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Nimetatud tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt x mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste peatükile VII kohustus kostja teenuste osutamise eest maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja jättis lepinguga võetud kohustused täitmata, siis lõpetas T E AS temaga ennetähtaegselt x lepingu. 20.04.2005 nõude loovutamise lepinguga loovutas T E AS OÜ-le A. F nõude kostja vastu põhivõlas 1767,65 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ning muid kõrvalnõudeid. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1767,65 krooni ja viivise 1767,65 krooni. 2 Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled leppisid kokku krediidilimiidi 1000 krooni kuus, seega ei saa võlgnevus olla suurem kui nimetatud summa. Hageja ei ole tõendanud konkreetsete teenuste osutamist vaidlusalusel perioodil tema poolt nimetatud mahus. Pooled ei ole kokku leppinud viivise suuruses vastavalt TsK §-le
- Seadus ei sätesta, et viivise suurus tuleneb tüüptingimustest. Hageja ei tutvunud lepingu sõlmimisel tüüptingimustega ja nende osas ei ole eraldi poolte vahel läbi räägitud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja lepingu sõlmimisega võtnud endale kohustuse seda täita. Lepingus kokku lepitud krediidilimiit tähendab hageja õigust mitte osutada kostjale teenuseid juhul, kui kostja teenuste tarbimine ületab teatud summalise määra. Krediidilimiit ei ole hageja kohustus lülitada telefon limiidi ületamisel välja. Lepingus on märgitud, et lepingu lahutamatuks osaks on hageja teenuse osutamise üldtingimused. Viivise suurus on sätestatud üldtingimuste p-s 7.4, mille järgi on kostja kohustatud tasuma viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Seega on pooled kirjalikus vormis kokku leppinud viivise suuruses ja kostja vastuväited viivise kokkuleppe vormipuuduse kohta ei ole põhjendatud. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid ja hagejal oli kohustus esitada kostjale arveid. Hageja on esitanud kohtule arved, millest nähtub, et need on saadetud kostja elukoha aadressil. Kostja ei ole arvete esitamisele ega ka lepingu lõpetamise teate saamise järgselt hageja arvestust kõneteenuse osutamise osas vaidlustanud. Üldtingimuste p 7.5 järgi oli kostjal õigus vaidlustada arve suurus kirjaliku pretensiooni esitamisega. Kostja ei ole kohtule pretensiooni esitamist tõendanud. Seega on kostja arvete esitamisel nende suurusega nõustunud ja tema vastuväited on paljasõnalised. Lepingu järgi peab kõnede arvestust hageja. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kuid jätnud nende eest tasumata, seega ei ole kostja TsK § 173 lg 1 järgi oma kohustusi täitnud nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule ning võlgnevus 1767,65 krooni tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on õigustatud saama lepingus sätestatud viivist summas 1767,65 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 162 lg 1 ja TsMSRS § 3 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud kogusummas 456,77 krooni ning asja läbivaatamise kulu 126,20 krooni riigituludesse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused S. V palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessi- ja materiaalõiguse norme. Kohustus ei või tekkida sel viisil, et lepingu pool ei ole esitanud pretensiooni teisele poolele arvete suuruse suhtes. Arvete esitamine (või esitamata jätmine), samuti nende vaidlustamine (või vaidlustamata jätmine), ei ole telefonisidelepingu olulisteks tingimusteks, millest võib tekkida maksmise kohustus. Telefonisidelepingu olulisteks tingimusteks on telefoniteenuste osutamine ühelt poolt ja raha maksmise kohustus teiselt poolt. Kostja vaidles vastu, et perioodil 19.02.200013.06.2000 talle osutati teenuseid väidetavas mahus. Seetõttu puudub tal alus oma vastastiku kohustuse täitmiseks – maksta raha. Kohus oleks pidanud tuvastama, et hageja on vaidlusalusel perioodil telefoniteenuseid osutanud. Arvetele pretensiooni esitamata jätmine kostja poolt ei tähenda, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal puudus võimalus pretensiooni esitamiseks, kuna ta ei ole kunagi vaidlusaluseid arveid kätte saanud. 3 Hageja ei ole tõendanud põhinõude olemasolu. Põhinõude tuvastamisel lähtus kohus hageja esitatud tüüptingimustest ja arvetest. Esitatud tõenditest tuvastas kohus ebapiisavalt ja ebaõigesti hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 442 lg 8 rikkudes ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja poolt esitatud väidetega, et vaidlusalused arved ei ole asjakohased, arved ei tõenda hageja lepingulise kohustuse täitmist (telefoniteenuste osutamist), vaidlusalused arved ei olnud kostjale kättetoimetatud ja tüüptingimused ei olnud pooltele siduvad. RPS § 7 sätestab vormilised nõuded algdokumentidele. Hageja poolt esitatud arvetel puudub koostaja allkiri. Hageja poolt esitatud arvetest ei selgu nende koostaja ega nõutud rahasummade saaja. Millisel alusel kohus otsustas, et antud arved on asjakohased, ei ole selge. Poolte vahel oli sõlmitud x leping, mille kohaselt hageja kohustus osutama telefoniteenuseid ja kostja kohustus maksma kokkulepitud tasu. Telefonikõnede arvestuste alusel on võimalik kontrollida, kas kostja on tõepoolest kasutanud perioodil 19.02.2000-13.06.2000 telefoniteenuseid ning kontrollida osutatud teenuste mahtu. Kohtuotsusest ei tulene, mis tõendite alusel kohus tuvastas, et kostja on vaidlusalused arved kätte saanud. Selliseid tõendeid toimikus ei ole. Hageja poolt esitatud tüüptingimused ei ole kostjale siduvad ja eelkõige seetõttu, et hageja ei ole enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viidanud. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et vastuväited viivise kokkuleppe vormipuuduse kohta ei ole põhjendatud, kuna viivise suurus on sätestatud üldtingimustes ja nendele on viited poolte poolt allkirjastatud lepingus. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Kui TsK § 47 sätestas, et kirjalikele tehingutele oleksid pidanud alla kirjutama neid teostavad isikud, siis ei saa lugeda kirjalikuks lepinguks sellist dokumenti, millel puuduvad osapoolte allkirjad. Hageja on oma esindajaks märkinud AS J I A. Kohtukulude väljamõistmisel lähtus kohus hageja poolt AS -le J I A makstud summast. TsMS § 218 lg 1 ei anna õigust juriidilistele isikutele olla tsiviilkohtumenetluses esindajaks. Sellest tulenevalt ei ole kohtu poolt kostjalt väljamõistetud summa õigusabile põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ A F palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.
- 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub selles, et 19.06.1998 sõlmiti AS R ja S. V-i vahel x leping mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks. Nimetatud lepingust nähtub, et lepingu poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud x mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustega, mis on lepingu lahutamatuks osaks. P. 3 kohaselt kinnitas kostja, et on tutvunud lepinguga, lepingu lisaks olevate x Tingimustega ja kohustub neid täitma. Leping on kostja poolt allkirjastatud. Seega on paljasõnalised ja tõendamata kostja kaebuses toodud väited selle kohta, et x Tingimused ei ole lepingu lisaks. Maakohus põhjendatult ei arvestanud nimetatud vastuväidetega. Põhjendamata on ka kostja väited selle kohta, et ta ei saanud arveid kätte 2000 aasta veebruarist-juunini. x tingimuste p 7.2 sätestab arvete tasumise korra ja selle kohaselt oli kostja kohustatud osutatud teenuse eest tasuma ka siis, kui pole arvet kätte saanud. Arvelduste korda sätestab VII peatükk. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole nimetatud korda järginud osutatud teenuse eest tasumisel. 4 Samuti pole kostja tõendanud oma täiesti uusi väiteid AS-iga R l lepingu lõpetamise kohta 2000 talvel. Selleks oli kostja helistanud üldtelefonil ja teatanud, et lõpetab lepingu ja arvaski, et leping on lõppenud. Sellise seletuse andis kostja ringkonnakohtu istungil. x Tingimuste p. 9.1 ja 9.3 kohaselt on võimalik leping poolte vahel lõpetada kirjaliku kokkuleppega . Kostja ei osanud umbeski meenutada, mis ajani ta tegelikult x-i teenust faktiliselt kasutas. Kuna kostja enda poolt asjas antud seletused on vastuolulised ja oma väiteid ta tõendanud ei ole, siis ei saa neid asja lahendamisel arvesse võtta. Hageja on esitanud kohtule teenuse osutamise eest koostatud arved. Kostja väited selle kohta, et arved ei vasta raamatupidamisseaduses sätestatule, ei ole asjakohased, kuna hageja on korduvalt seletanud, et tegemist on arvuti väljatrükiga, mitte originaalarvetega. x-i Tingimuste p. 7.4 kohaselt oli poolte vahel kokku lepitud ka viiviste tasumine lepingu rikkumisel. Maakohus on kõigile kostja vastuväidetele hinnangu andnud ja ükski kaebuses toodud väide ei anna alust selle tühistamiseks. R. Allikvere G. Kivinurm U. Reinola