← Eesti

2-05-1185/1

2-05-1185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

  1. juunist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1185 Tsiviilasi N.Bhagi I.Bvastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.B Kostja I.B Kohtuistungi toimumise aeg
  2. 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada N.B hagi I.Bvastu poolte abielu lahutamiseks ning lapse elukoha määramiseks. Lahutada N.B ja kandega I.B abielu, milline registreeriti Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis Jätta poolte abielust sündinud poeg I.Btema ema N.Bjuurde ja kasvatada. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta N.Benda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 14.06.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Tallinna Linnakohtule 11.04.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis. Pooltel on abielust . sündinud poeg Ilja, kes elab hageja juures. Hageja palub kohtul lahutada nende abielu kostjaga seoses abielu jätkamise võimatusega ning jätta poeg hageja kasvatada. Kostja on poolte kooselu ajal kasutanud hageja ja lapse suhtes korduvalt vägivalda. Hagi kohtule esitamise ajal kandis kostja kriminaalkaristust oblasti,. Kostja pole kunagi osalenud lapse kasvatamises. Hageja arvamuse kohaselt pooltel ühisvara ei ole. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 28 lg. 4, 29 palub hageja kohtul lahutada nende abielu kostjaga, jätta poolte alaealine poeg I hageja juurde ja tema kasvatada. Kostja vastuväited hagile Kostja hagile tervikuna vastuväiteid ei esitanud. Kostja oli nõus poolte abielu lahutamisega ning ka sellega, et nende alaealine poeg jääb hageja juurde ning tema kasvatada. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud juba 3 aastat tagasi, mil kostja asus kandma Venemaal kriminaalkaristust seoses kuriteo toimepanemisega. Kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted on hageja seletuse kohaselt lõppenud alates 2003.a. ning samast ajast ka majanduslikud suhted. Poolte alaealine laps elab hageja juures ning on tema kasvatada. Kostja antud asjaoludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kuna poolte kooselu ja ka abielu suhted on lõppenud ning kumbki pool pole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks, tuleb poolte abielu lahutada. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele. Hageja kantud kulutused riigilõivule tuleb jätta hageja enda kanda, kuna hageja ei ole kohtult taotlenud kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 14.06.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.