Obsah (5)

§ 29§ 60§ 61§ 49§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks 12. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-1366

) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Kostja ei ole tõestanud, et abielu jätkamine on võimalik. Seetõttu leiab kohus, et abielu kuulub lahutamisele vastavalt

§ 29lg-le 2.

Järgmisena lahendab kohus elatise nõude. O.Sja I.Ssünnitunnistustest nähtub, et pooled on nende vanemad (t lk 10-11).

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Lapsed elavad hagejaga ja hageja peab lapsi ülal. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et kostja ei ole elatist regulaarselt maksnud, seega ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Seetõttu ei ole lapsed saanud oma õigusi realiseerida. See võimaldab kohtul asuda seisukohale, et kostjalt on alus elatis välja mõista. Hageja väitel on tema sissetulek 1 200 krooni kuus. Kostja ei ole oma sissetuleku kohtu andmeid esitanud. Kuna kostja ei ole nõutava elatise suurust vaidlustanud, puudub vajadus hankida tõend kostja sissetuleku kohta. Oma sissetulekute tõendamine oleks kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 tulenev kohustus juhul, kui ta elatise suurusele vastu vaidleks. Hageja on arvestanud igakuiste kulutuste suuruseks 4 920 krooni tütrele ja 4 138 krooni pojale. Sotsiaalministeerium on tellinud

1. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail
2. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 06 eluaastat läheb maksma 1875 krooni, vanusegrupis 7-13 eluaastat 2182 krooni ning vanusegrupis 14 või üle selle 3210 krooni kuus. Antud uurimusele on viidanud ka Riigikohus. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes
3. a. tõusnud.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alamäär on 3 000 krooni.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada mõlema vanema varalist seisundit.

Hageja on taotlenud kostjalt kulutustest poole kandmist, seega võrdsetes osades. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab elatise suuruseks 2 400 krooni kuus tütre ja 2 000 krooni kuus poja ülalpidamiseks. Nimetatud elatise suurus vastab väljakujunenud kohtupraktikale ja peab tagama lapse ülalpidamise (tuginedes Sotsiaalministeeriumi uurimusele ja arvestades elukalliduse tõusu). Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele elatise välja

§ 70lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt alates kaks kuud enne elatisehagi kohtule esitamist. Ts

MS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad abielulahutuse nõudes menetluskulud poolte endi kanda ning lastele elatise saamise nõudes kostja kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Meelis Eerik Kohtunik