← Eesti

2-06-4713/1

2-06-4713 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. juunist 2006.a Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
  2. juunil 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-4713 Tsiviilasi J.Ki hagi R.R vastu elatise suurendamiseks lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.K kostja R.R Kohtuistungi toimumise aeg
  3. mail 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada J.Ki hagi R.Rvastu elatise suurendamiseks lapse ülalpidamiseks 2 000 kroonile kuus. Suurendada R.RJ.Ki kasuks välja mõistetud elatusraha summat 900 (üheksasaja) krooni võrra ning mõista välja R.RJ.Ki kasuks igakuine elatusraha summas 2 000 (kaks tuhat) krooni kuni tütar E.K täisealiseks saamiseni 11.05.2015a., alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 03.03.2006.a. Kohtukulude jaotus Välja mõista R.R riigituludesse riigilõiv summas 650 (kuussada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, märkides maksekorraldusele Harju Maakohtu viitenumbri
  4. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 26.06.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu Harju Maakohtule 03.03.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt ei vasta hageja arvates kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis summas 1 100 krooni ammu enam lapse vajadustele. Kostja lapse kasvatamises peale elatise korrapärase laekumise (kohtutäituri kaasabil) endiselt ei osale. Kostja lahkus oma lapse ning hageja juures elama oma vanemate juurde, kui laps oli 1,5 kuune, tuues põhjenduseks, et vanemate kodus on tal odavam elada, s.t, et seal on isegi toit tasuta. Last pole kostja enam soovinud näha, leides, et nii on lihtsam elada, kui lapse olemasolu üldse unustab. Hageja palub kohtul elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et hagejal kui üksikemal puuduvad toetajad. Tema isa on invaliid ja ema töötu ning lisaks sellele elavad vanemad Kuressaares ning ei saa sellise vahemaa tagant olla hagejale mingil moel abiks. Hageja palub kohtul suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat 4 000 kroonile. Kohtuistungil hageja täpsustas elatise nõuet ning palus kostjalt välja mõista 2 000 krooni elatusraha alaealise lapse ülalpidamiseks, seega suurendada kostjalt väljamõistetud elatisesummat 900 krooni võrra kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja poolt hagile lisatud arvestuse kohaselt (vt. tlk. 3) kulub lapse ülalpidamiseks kuus keskmiselt 3 068 krooni. Kulutused lapsele kokku moodustavad aastas 73 630 krooni, mis jagatuna 12 kuule moodustabki 3 068 krooni. Hageja on Kunstiakadeemia IV kursuse üliõpilane ning tal on seoses sellega minimaalne sissetulek ning ta palub kohtul tema elatise nõue kostja vastu rahuldada summas 2 000 krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja R.R vaidles oma esialgses kirjalikus vastuses hagile vastu ning pidas hageja esitatud elatise nõuet tema vastu põhjendamatult suureks. Kohtuistungil peale hageja-poolset nõude täpsustamist väljendas kostja kohtule nõusolekut maksta igakuiselt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus ning andis antud asjaolu kinnituseks kohtuistungi protokolli oma allkirja. Harju Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kooskõlas PkS § 61 lg-ga 1 teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Alates 14.05.2004.a kehtiv PkS-i § 61 lg 4 redaktsioon kehtestab igakuise elatusraha miinimumiks ühele lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a. määrusele nr 328 on alates 01.01.2005.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 3 000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatisesumma 2 000 krooni kuus on lapse vanust ja arenguvajadusi arvestades vajalik ning igati põhjendatud. Hageja poolt nõutav rahasumma ületab küll PkS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära, kuid sellest peale 23 % ulatuses tulumaksu mahaarvamist jääb hagejale lapse ülalpidamise kulude katmiseks elatusrahana vaid 1 540 krooni kuus. Kostja omab oma seletuse kohaselt kindlat sissetulekut ning ka tervisega tal erilisi probleeme ei ole. Seega on kostja kohtu arvates võimeline leidma endale kas tasuvamat tööd või tegema lisatööd, et anda oma alaealisele lapsele vajalikus ulatuses elatist. Hageja poolt nõutav rahasumma on ilmselt ainuke kostja-poolne panus oma lapse kasvatamisse, kuna kohtule antud seletuse kohaselt kostja oma lapsega ei kohtu ega suhtle, seega ei osale ta isiklikult tema kasvatamises ja tema eest hoolitsemises kui isa ja vanem. 2 Asjaolu, et kostjale jääb peale elatusraha kinnipidamist liiga vähe rahalisi vahendeid, käesolevas vaidluses kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma kohtu juba ülal äramärkimist leidnud põhjendusi aluseks võttes. Kostja sellekohased vastuväited tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele ja kostjalt juba väljamõistetud elatusraha summat tuleb suurendada 900 krooni võrra kuus alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 03.03.2006.a. Eeltoodu alusel ning juhindudes PkS §-dest 49, 60 lg. 1 61 lg.-test 1-5, ning §-st 70; TsMS §dest 129 lg. 2 ning 436 rahuldab kohus hagi ning mõistab R.R J.K kasuks välja elatise summas 2 000 krooni kuus, kuni tütar E.Ktäisealiseks saamiseni, alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 03.03.2006.a.. Vastavalt TsMS § 129 lg.-le 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse üle peetavast vaidlusest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse 650 krooni (2 000- 1 100=900 x 9 k.=8 100) riigilõivu. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 26.06.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.