Tsiviilasi nr.2-05-17067/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 21.juuni 2006, Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜ(pankrotis) hagis R.Kvastu vara tagasivõitmiseks tehingu kehtetuks tunnistamises kohtuistung 31.mai 2006, Tallinnas hageja OÜpankrotis kohtuistungil osales pankrotihaldur R.K kostja R.K kolmas isik K.S kohtuistungil osales koos esindaja K.S asjaolud Tallinna Linnakohtu 19.novembri 2003 määrusega on algatatud hageja pankrotimenetlus; pankrot on välja kuulutatud 15.detsembri 2003 otsusega 2/30-9632/
- 12.juunil 2003 on hageja ja kolmas isik sõlminud töövõtulepingu nr. 0027, millega hageja on kohustunud ehitama projektikohase maja. 11.novembril 2003 on hageja sõlminud kostjaga lepingu nr. millega hageja on loovutanud kostjale töövõtulepingust nr. tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega. Lepingus ei sisaldu poolte kokkulepet loovutustasu osas. hageja nõue Hageja esitas 16.septembril 2005 Tallinna Linnakohtule hagi, milles nõuab 11.novembri 2003 lepingu kehtetuks tunnistamist. Hageja väidab, et 1) 11.novembri 2003 leping on kinke iseloomuga; nõudeõigus 373 300 krooni ulatuses on üle antud tasuta; 2 2) leping on sõlmitud vahetult enne pankrotimenetluse algatamist; 3) leping kahjustab teiste võlausaldajate huve; hagejal on töövõtulepingust tulenev nõue kolmanda isiku vastu; kolmas isik on esitanud hageja nõudele vastuväiteid tuginedes 11.novembri 2003 lepingule; 4) loovutustehing on oma sisult vastuoluline. kostja seisukoht Kostja on kohtusse kutsutud teatega väljaandes Ametlikud teadaanded. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ei pea hagi põhjendatuks. Väidab, et 1) 11.novembri 2003 leping nr. on jõus; 2) tehing ei ole kinke iseloomuga; 3) hageja esindaja ei saanud lepingu sõlmimisel teada, et pankrotimenetlus tema suhtes algatatakse; 4) kostja on käinud selle lepingu alusel kolmandalt isikult raha nõudmas. kohtu hinnang Vaidlusaluse tehingu tegemise, hageja pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud pankrotiseaduse (PaS I) § 42 järgi tunnistab kohus vara tagasivõitmiseks tehingu halduri nõudel pankrotiseaduses ettenähtud alustel kehtetuks. Haldur pankrotihaldur nõuab kinke iseloomuga tehingu kehtetuks tunnistamist. Kostja hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 11.novembri 2003 tehing nr. on kinke iseloomuga. Võlaõigusseaduse § 259 järgi kohustab üks isik kinkelepinguga tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 11.novembri 2003 lepingu p. 1 järgi on võlgnik loovutanud kostjale töövõtulepingust tuleneva varalise nõude. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega kuulub rahaliselt hinnatav nõudeõigus vara koosseisu. Hagejal on töövõtjana lepingus nrja seaduses sätestatud alustel tellija suhtes tasu nõudmise õigus. Tehing, millega on rahalisest nõudeõigusest loobutud ilma selle eest tasu saamata, on VÕS § 259 järgi kinkeleping. Kolmanda isiku väide kostjal hageja suhtes rahalise nõude olemasolu kohta on paljasõnaline, konkretiseerimata ja tõendamata. Hageja pankrotihalduri kinnitusel võlgniku raamatupidamine R.Ksuhtes kohustuse olemasolu ei kajasta; vastupidist tõendatud ei ole. PaS I § 44 lg. 1 p. 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Hageja pankrotimenetlus on algatatud 19.novembril 2003, vaidlustatud kinkeleping on sõlmitud 11.novembril 2003, seega 8 päeva enne pankrotimenetluse algatamist. 3 Kolmanda isiku väited selles, et hagejal puudus võimalus teada, et tema suhtes menetlus algatatakse, ei oma vaidluses tähendust ega ole ka õiged. Pankrotiavalduse aluseks oli võlausaldaja pankrotihoiatus, mis oli võlgnikule tehingu tegemise ajal üle antud. Pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise aluseks on püsiv maksejõuetus, mis pidi võlgnikule olema teada. Seega pidi võlgnik võlausaldajate huvides hoiduma tehingutest, mis vähendavad vara koosseisu. Kinkelepinguga pankrotimenetluse algatamisele vahetult eelnenud perioodil pankrotivarast välja läinud tehingute kehtetuks tunnistamisel ei oma õiguslikku tähendust kinkija ja kingisaaja informeeritus või suhtumine tehingu tagajärgedesse. Kinkeleping kuulub kehtetuks tunnistamisele juhul, kui sellega on võlausaldajate huve kahjustatud. Kohus leiab, et hagejale lepingu alusel kuuluva nõudeõiguse tasuta üleandmine püsivates makseraskustes on võlausaldajate huve kahjustav ning tehing tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on suunatud vaidlustatud tehingu tõlgendamisele. Hageja on nõude esitanud võlausaldajate huvides; nõude esitamine on tingitud muu hulgas ka kolmanda isiku väitest, et töövõtulepingust tulenevad nõuded on kostjale loovutatud. Seega oli hageja pankrotihaldur õigustatud ja võlausaldajate huvides kohustatud kohtusse pöörduma. kohtukulud Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud; riigilõiv tuleb kostjalt nõuda riigituludesse kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 64 lg. 1 alusel. Hageja on 3.veebruari 2006 maksekorraldusega tasunud kostja kohtusse kustumise eest riigilõivu 200 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 64 lg. 1; TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; VÕS §-st 259 ja kehtinud pankrotiseaduse §-st 42; 44lg. 1 p. 2 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks OÜ(pankrotis) ja R.Kpoolt 11.novembril 2003 sõlmitud leping
- Mõista välja R.K’lt 200 (kakssada) krooni OÜ(pankrotis) kasuks kohtukulude katteks. Nõuda R.K’lt 60 (kuuskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik