KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-513 Haldusasi Kaebus 12.12.2005 õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 krooni ja 28.10.2005 õigusvastase toiminguga tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks summas 5000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev S. I.i apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja S. I. Vastustaja Pärnu Vangla, esindaja Marko Tammann 02.10.2006 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsus muutmata ja S. I.i apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 6.oktoobril
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 28.10.2005 toimus kaebaja saatmine Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse, mil ta etapeerimise ootel paigutati vangla pesemisruumi. 29.11.2005 esitas S. I. Pärnu Vangla direktorile avalduse lubada tal osta vangla poe kaudu DVD mängija Samsung PVP
- 12.12.2005 käskkirjaga nr 164 keelduti kaebajale loa andmisest osta DVD mängija Samsung PVP ja seda kasutada. S. I. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada seoses Pärnu Vangla direktori 12.12.2005 keeldumisega kaebajale loa andmisest DVD mängija Samsung PVP ostmiseks vangla 3-06-513 kaupluse kaudu tekitatud kahju 300 krooni. Kahju seisneb DVD mängija jõuluaegse soodushinna (1300 krooni) ja tavahinna (1600 krooni) vahes. Samuti palus kaebaja hüvitada mittevaraline kahju 5000 krooni, mis tekkis seetõttu, et kaebaja paigutati 28.10.2005 enne Tartu Vanglasse etapeerimist pesemisruumi ja peale niiskes pesuruumis välisriietega viibimist autosse istudes tekkis tervisekahjustuse oht. Pärnu Vangla kaebust ei tunnistanud. Pärnu Vangla poolt ei ole kaebajal lubatud DVD mängija kasutamine ning seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebaja taotlus DVD mängija ostmiseks. DVD mängija kasutamise lubamise otsustamine on direktori kaalutlusotsustus. Kuna direktor ei andnud luba DVD mängija kasutamiseks, ei saanud kaebajal mingit kahju tekkida. Kaebajat hoiti pesemisruumi eesruumis enne etapeerimist seetõttu, et üleviimist ootas mitu kinnipeetavat ning etapeerimise ooteruumid olid juba hõivatud. Julgeolekukaalutlustest tulenevalt ei paigutata mitut etapeeritavat ühte ruumi. Pesuruumi ooteruumis on korralik ventilatsioon ning kui kaebajal oli üleriietes palav, oli tal võimalik need seljast võtta. Kuna kaebaja ei haigestunud pesemisruumi eesruumi paigutamise tagajärjel, on põhjendamatu moraalse kahju nõue. Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-513 jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja on taotlenud DVD mängija soodushinna ja tavahinna 300 kroonise vahe hüvitamist mittevaralise kahjuna. Kaebaja ei viita kaebuses ega seletuses kohtuistungil ühelegi Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näidatud mittevaralise kahjunõude alusele, seepärast ei ole alust eelnimetatud summa hüvitamiseks mittevaralise kahjuna. Nõue 300 krooni hüvitamiseks seoses keeldumisega kaebajale loa andmisest DVD mängija ostmiseks on oma olemuselt varalise kahju hüvitamise nõue, sest kaebaja nõuab jõuluaegse soodushinna ja tavahinna vahe hüvitamist. Ka juhul, kui nimetatud nõuet käsitleda varalise nõudena, ei kuulu nõue rahuldamisele. Vangistusseaduse (VangS; redaktsioon 01.01.2005-01.01.2006) § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajale on antud kohtumenetluse ajal luba DVD mängija ostmiseks ning kaebaja on tavahinnaga DVD mängija ostnud, asjas esitatud ei ole. Seega ei ole kaebaja kandnud mingeid kulutusi seoses väidetava õigusvastase toiminguga ning oluline tingimus kahjunõude rahuldamiseks – kahju tekkimine - ei ole tõendatud. Lisaks ei ole vangla direktori kaalutlusotsus keeldumise kohta õigusvastane. Kaebaja pole näidanud ühtegi põhjust, miks DVD mängija omamine on oluline vaba aja veetmiseks vanglas või millised asjaolud jättis vangla direktor asja otsustamisel arvestamata. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ning puudub alus nõuda kahju hüvitamist. Vangla sisekorraeeskirja (redaktsioon 26.01.2004-30.04.2006) § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Vastustaja selgituste kohaselt ei olnud kaebajat 28.10.2005 võimalik paigutada etapeerimiskambrisse, sest sel päeval oli vaja etapeerida mitut kinnipeetavat ning etapikambris viibis juba teine kinnipeetav. VangS-st ja vangla sisekorraeeskirja sätetest ei tulene alust ja/või põhjust kinnipeetava paigutamiseks enne etapeerimist või ümberpaigutamist pesemisruumi. Kaebaja seisukoht, et tema paigutamine pesemisruumi oli õigusvastane, on põhjendatud. Pesemisruum ei ole kinnipeetava paigutamiseks mõeldud ruum. Vastustaja pole ümber lükanud kaebaja väidet, et pesemisruum oli aurune. RVastS § 9 lg 2 kohaselt võib moraalset kahju nõuda tervise kahjustamisel. Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajal tekkisid mingid tervisehäired 28.10.2006 etapeerimise tagajärjel, kohtule esitatud ei ole. Seega pole alust kahjunõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 2
(4)3-06-513 S. I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohustada Pärnu Vanglat hüvitada varaline kahju 300 krooni, vabastada töökohustustest kontaktisik Harri Lind, hüvitada moraalne kahju 5000 krooni ning välja mõista kohtukulud haldusasjades 3-226/05 ja 3-06-513. Apellant leiab, et asjaolu, et tema televiisoris on 6 kanalit, ei ole piisav põhjus DVD mängija ostmise keelamiseks. Apellant soovis osta DVD mängija jõuluallahindluse ajal 1300 krooniga, kuid on sunnitud selle ostma hiljem 1600 krooniga. Sellega on vangla tekitanud S. I.ile moraalset ja materiaalset kahju. Apellant on seisukohal, et tema kontaktisik H. L. ei tule toime oma töökohustustega, sest ignoreeris apellandi avaldust koostada uus ringide ajagraafik. S. I. peab ebaseaduslikuks asjaolu, et ta sai minna poodi kinnipeetavatest viimasena, kuigi etapeerimise tõttu peaks ta sinna saama eelisjärjekorras, ning et ta peale poes käimist oma kambri asemel lämbesse ja suitsusesse duširuumi paigutati. Süüdimõistetud ei peaks kannatama vanglaametnike viha all, käesoleval juhul kontaktisik ignoreeris kaebaja märkusi. Pärnu Vangla leiab, et Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu pädevuses on HKMS § 34 lg 1 alusel apellatsioonkaebuste läbivaatamine halduskohtu otsuste peale ja tulenevalt HKMS § 34 lg 3 teisest lausest ei saa apellatsioonimenetluses esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Lisaks sellele, et kaebaja nõue kontaktisik H.L. teenistusest vabastamiseks ei kuulu üldse kohtu pädevusse (tegemist on küsimusega, mille lahendab vangla direktor), ei saaks ringkonnakohus läbi vaadata ka kaebust H.L. toimingute peale ringide graafiku koostamisel, sest sellist nõuet ei ole kaebaja halduskohtus esitanud. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse nimetatud taotluse osas läbi vaatamata. Kohus on õigesti leidnud, et 300 krooni nõue seoses DVD ostuks loa mitteandmisega ei ole põhjendatud ei mittevaralise ega varalise kahju nõudena. Kaebaja ei ole väitnud, et DVD mängija ostmisest keeldumine oleks kuidagi tema väärikust alandanud, tervist kahjustanud või tema au ja head nime riivanud (vt RVastS § 9 lg 1). Mittevaralist kahju saab nõuda üksnes viidatud sättes nimetatud asjaolude esinemise korral. Kuni kaebajale pole avanenud võimalust osta DVD mängijat 1600 krooniga, ei saa rääkida kahjust, mis seisneks ülemäärase 300 krooni tasumises mängija eest. Seda sõltumata sellest, kas DVD mängija ostmise loa andmisest keeldumine oli õiguspärane või mitte. Kuna kahju hüvitamise nõue on ainult isikul, kes kahju on kandnud, ei pea käesolevas asjas enam käsitlema kaebaja väiteid, et direktori otsus DVD mängija ostmise mittelubamiseks oli põhjendamatu ning teistele kinnipeetavatele on selliseid lubasid antud. Kui kahju pole tekkinud, pole midagi hüvitada. Ringkonnakohus nõustub kohtuga ka selles, et 5000 kroonise mittevaralise kahju hüvitamiseks ei anna RVastS § 9 lg 1 alust. Kaebaja on kinnitanud, et tema tervis ei kahjustunud õigusvastase pesuruumi paigutamise tagajärjel. Üksnes tervise kahjustumise ohu loomine, millele kaebaja viitab, ei ole piisav alus, et kaebajale rahalist hüvitist maksta. Pealegi võis kaebaja pesuruumi eesruumis oodates üleriided seljast võtta ning sellega ise võimalikku haigestumise riski vältida. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, pole alust kaebajale hüvitada ka kantud menetluskulusid. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas asjas saaks nõuda üksnes käesolevas asjas 3
(4)3-06-513 kantud kulusid. Teiste asjade ajamiseks tehtud kulude nõuded tuleb esitada vastava haldusasja menetluses. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
(4)