KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-43 Haldusasi A.S. (

) § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-05-43 tehti avalikult teatavaks 07.04.
3. A.S. ja A.J. teade kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise kohta jõudis halduskohtusse 13.04.2006 ja apellatsioonkaebus 09.05.
4. L.S. teade kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise kohta jõudis halduskohtusse 19.04.2006 ja apellatsioonkaebus 10.05.
6. Tallinna Halduskohtu 10.05.2006 määrusega jäeti A.S. ja A.J. apellatsioonkaebus ning 11.05.2006 määrusega L.S. apellatsioonkaebus käiguta. Määruste kohaselt tehti kohtuotsus avalikult teatavaks 07.04.
7. Teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta oleks pidanud saabuma kohtukantseleisse hiljemalt 17.04.2006 ja apellatsioon- 3-05-43 kaebus hiljemalt 08.05.
8. L.S. teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta ja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. A.S. ja A.J. apellatsioonkaebus on samuti esitatud tähtaega rikkudes. Kohus andis kaebajatele võimaluse apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja märkis, et taotluses tuleb näidata apellatsioonitähtaja möödalaskmise tinginud mõjuvad põhjused (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 4).
9. A.S. ja A.J. taotluses paluti lugeda apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kaebajad lugesid

§ 62lg-st 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 137 lg-st 2 ja kohtute seaduse § 6 lg-st 2 kohtu tööaja ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpuks 08.

1. 2006 kella 18.00, kuid 15 minutit enne kohtu tööpäeva lõppu apellatsioonkaebust viies ilmnes, et halduskohtusse ei saa peale kella 17.00 dokumente esitada, kuigi kohtumaja on avatud. Kaebajate esindaja postitas apellatsioonkaebuse tähitult, kuna advokaadibüroosse jõudmiseks, et kaebus faksiga saata, oli ka hilja. Kohtu kantselei sulgemine enne kohtu tööaja lõppu on objektiivne asjaolu, mis takistas apellatsioonkaebuse tähtaegselt edastamist kohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise võimaluse sidumine kohtu tööajaga ja kohtu kantselei lahtioleku ajaga vähendab apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevast tähtaega 29,5 päevani. L.S. taotluses paluti lugeda apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada apellatsiooniteate ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja esindaja postitas apellatsioonteate tähitud kirjana 17.04.2006 ja apellatsioonkaebuse 08.05.
2. Kaebaja on apellatsiooniteate ja apellatsioonkaebuse andnud sideasutusele üle tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00 ning teinud menetlustoimingud tähtaegselt. Menetlusdokumentide sideasutustele esitamise võrdsustamine tähtaegse esitamisega on niivõrd pikaajaline praktika, et selle muutmine peaks olema tunduvalt selgesõnalisemalt väljendatud.

§ 62lg 2 teine lause on mitmeti mõistetav.

Kaebaja ei lugenud sellest välja, et peab toimetama kaebuse kohtukantseleisse hiljemalt tähtaja viimase päeva jooksul kohtu tööaja lõpuks. Kuna kohtumenetluse normid muutusid kohtuasja kestel, lähtus kaebaja kohtuotsuse vaidlustamisel kaebuse esitamise ajal kehtinud põhimõtetest. Kohtu poolt olnuks asjakohane juhtida kohtuotsuse vaidlustamisviites tähelepanu muutunud kohtumenetluse sätetele. Et Eesti Posti kirjade edasikande kiirus ei ole riiklikult reguleeritud, pole tagatud apellatsioonkaebuse ettevalmistamise, koostamise ja esitamise jaoks ettenähtud tähtaeg - 30 päeva. Kohtukantselei lahtiolekuajad ei ole üldteada asjaolu. Vastav info puudub Justiitsministeeriumi kodulehel halduskohtuga seonduva materjali juures. Menetlusdokumentide esitajal on raske hinnata, millal loetakse kaebuse esitamise tähtaeg saabunuks ja millal seda veel esitada võib. Kohus ei teatanud apellatsioonteate saamisel tähtaja möödumisest. Kaebaja ja esindaja vaheline koostöö oli raskendatud kaebaja Põhja-Saksamaal õppelähetuses viibimise tõttu.

1. Halduskohtu 25.05.2006 määrusega jäeti L.S. apellatsioonkaebus ning 29.05.2006 määrusega A.S. ja A.J. apellatsioonkaebus uuesti käiguta. Kaebuse esitajatele anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2. A.S. ja A.J. vastuses leiti täiendavalt, et kohtu tööaja lõpu määratlemisel tuleb lähtuda kohtute seaduse §-st 6, mis märgib kohtu tööaja lõpuks kella 18.
3. Justiitsministri 22.12.2005 määruses nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ märgitakse, et kohtu kantselei on avatud kella 17-ni. Kohtute seaduse § 42 lg 3 järgi ei või kohtu kodukord sisaldada kohtumenetluse korda puuduvaid sätteid. Seetõttu ei saa justiitsministri määrus lühendada seadusandja poolt seadustega kehtestatud menetlusdokumentide kohtule esitamise tähtaega kella 18-lt kella 17-le. 2

§ 62

lg-s 2 nimetatud „kohtu tööpäeva lõpu“, kohtute seaduse § 6 lg-s 2 nimetatud „kohtu tööaeg“ tuleneva kohtu tööpäeva lõpu ja justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 57 § 2 lg-s 3 nimetatud kohtu kantselei tööpäeva lõpu tähenduses ja selle praktilises rakendamises kohtu dokumentide vastuvõtmise lõpetamisega kella 17.00-st. Kaebajad palusid tekkinud olukorras lugeda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel ja see ennistada. L.S. vastuses määrusele korrati taotluses toodud põhjendusi ja märgiti, et kaebaja viibis alates 01.04.2006 Saksamaal õppelähetuses, mistõttu oli raskendatud kaebaja ja tema esindaja vaheline koostöö apellatsioonteate ja apellatsioonkaebuse esitamisel.

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohtu 03.07.2006 määrustega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlused rahuldamata ja apellatsioonkaebused tagastati nende esitajatele. Kohus märkis, et HKMS § 31 lg 4 alusel tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. HKMS § 31 lg 5 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. HKMS § 33 lg 4 teise lause kohaselt ennistab halduskohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Kohus pidas L.S. väidet kuni 01.01.2006 kehtinud

regulatsiooni kohaldamisest ekslikuks ja

§-ga 6 vastuolus olevaks ega nõustunud ka väitega, et pikaajalise praktika muutmine peaks

kehtivas regulatsioonis väljenduma tunduvalt selgesõnalisemalt. 01.01.2006 jõustunud

§ 62lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele Ts

ÜS-s tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 137 reguleerib tähtaja möödumist ja selle lõige 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 62

lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Kohtute kantselei tööaega reguleerib Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord (Justiitsministri 22.12.2005 määrus nr 57), mille § 2 lg 3 kehtestab, et kohtu kantselei on avatud tööpäevadel kella üheksast kuni kella seitsmeteistkümneni ilma lõunavaheajata. Tallinna Halduskohtu kantselei lahtioleku aeg on avalikustatud Justiitsministeeriumi kodulehel ja eksponeeritud kohtumajas nähtaval kohal (kohtumaja I korrusel halduskohtu kantselei ukse kõrval seinal on silt lahtiolekuaegadega). Kohtute lahtiolekuajad on avalik teave ning on ühtsed kõigis maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kantseleides. Kui isik kohtus käies ei pööra tähelepanu kantselei lahtiolekuaegadele, võib ta seda teha hiljem kohtusse helistades või interneti kaudu. Sellise teabe kättesaamiseks puuduvad vähimadki takistused. HKMS § 31 lg-s 4 sätestatud apellatsioonitähtajad on edasikaebeõiguse piirangud PS § 24 lg 5 mõistes. Edasikaebeõiguse teostamiseks peab isikule jääma mõistlik aeg kohtulahendi ja selle põhjendustega tutvumiseks. Kohus leidis, et kaebajatel ja nende esindajatel oli piisavalt aega kohtulahendiga tutvumiseks ning kuna kaebajatel oli võetud lepingulised esindajad, ei peaks neil olema probleeme menetlustoimingute tähtaegadest kinnipidamisega.

§ 335

järgi saab menetlusdokumente kohtule edastada ka elektrooniliselt (§ 334 lg 2 ja § 336) või faksiga. A.S. ja A.J. esindajal on mõlemad võimalused olemas. Samas võivad ka 3

redaktsiooni alusel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

1. A.J. ja A.S. määruskaebuses paluti tühistada määrus, teha uus määrus, millega lugeda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödalastuks mõjuval põhjusel ja see ennistada. 1) Kehtivatest õigusaktidest ei tulene, et protsessitoimingute tegemisel tuleks lähtuda kohtute kodukorrast ja selles sätestatud kohtute kantselei tööaja lõpust kell 17.
2. Kohtute seaduse § 42 lg 3 näeb ette, et kohtute kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid. Vaatamata kaebajate viitele jättis kohus kohaldamata kohtute seaduse § 42 lg 3 ja tugines protsessitähtaja määramisel kohtute kodukorrale.

§ 631

lg 2 sätestab, et materiaalõiguse või menetlusõiguse normi osaliselt või täielikult kohaldamata jätmine, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama, on õigusnormi rikkumine.

§ 62

lg 1 kohaselt lähtutakse

-s nimetatud tähtaega arvutamisel TsÜS-st. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.
2. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsÜS § 137 lg 2 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks. Kohtute seaduse § 6 lg 2 järgi on kohtu tööaja lõpp kell 18.
3. Kehtiv seadusandlus ei seo apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega kantselei tööajaga. Puuduvad põhjused, miks pidanuks kaebajad jätma tähelepanuta seaduses sätestatud materiaalõiguslikud normid (eelkõige kohtute seaduse § 6 lg 2 ja § 42 lg 3) ja menetlusõiguslikud normid ning selle asemel helistama kohtusse, nagu soovitab kohus. 2) Ebaõige on kohtu viide, nagu oleks kohtukantselei lahtioleku ajad internetis avaldatud. Tallinna Halduskohtu interneti koduleheküljel puuduvad andmed kantselei lahtioleku aja kohta. 3)

§-st 335 lähtudes oli apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks selle kohtule faksi või elektronposti teel tähtaegseks edastamiseks samuti hilja, kuna usalduses kehtivates õigusaktides sätestatu vastu ajastas kaebajate esindaja apellatsioonkaebuse kohtusse toimetamise arvestades kohtu tööpäeva lõppu kell 18.00. Alles 15.05.2006 tsiviilasjas tehtud lahendis nr 3-2-1-43-06 selgitas Riigikohus, et „ka kehtiva

§ 62

lg 2 järgi võib dokumendi edastada nt faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni, st mitte kohtu tööaja lõpuni.“ Varem oli kaebajate esindajale teada vastupidine kohtupraktika. L.S. määruskaebuses paluti tühistada määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks. 1) Kaebaja leidis jätkuvalt, et apellatsioonteate ja -kaebuse esitamise tähtaega tuleb 01.01.2006 4

kohaselt arvutada analoogiliselt varem kehtinud

regulatsiooniga. Kaebaja ei ole ületanud apellatsioonteate ega -kaebuse esitamise tähtaega. 2) Kehtiv regulatsioon apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja suhtes ei ole üheselt mõistetav. 3)

tõlgendamine kohtu poolt toodud viisil on ka ebamõistlik ja vastuolus põhiseadusega. Kohtu toodud tõlgendus riivab oluliselt õigust juurdepääsuks kohtule (PS § 15). Kohtusse pöördumise õigus peab olema tõhus ja efektiivne. Selle õiguse piiramise meetmed peavad olema proportsionaalsed eesmärgiga ja demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Olukord, kus posti teel edastatav dokument loetakse tähtaegselt esitatuks alates sellest hetkest, kui see on jõudnud kohtukantseleisse, paneb menetlusosalistele sisuliselt kohustuse vastutada sideasutuse poolt posti edastamise kiiruse eest (ja posti kättetoimetamise eest üldse). Selline kohustuse asetamine iseäranis kaebajale on ebamõistlikult koormav. Teatud liiki asjades võib vastav regulatsioon olla menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlik, ent mitte halduskohtumenetluses, kus menetlusosalistel ja kohtul on tsiviilkohtumenetlusest oluliselt erinev roll. Seetõttu ei pea kaebaja asjakohaseks ka kaevatavas määruses esitatud viiteid tsiviilseadustiku üldosa seadusele. Dokumentide esitamise võimalus faksi teel või elektrooniliselt ei lahenda probleemi olukorras, kus ligi pool riigi elanikest ei kasuta internetti. PS § 152 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja leiab, et kui kohus pidas õigeks määruses toodud

tõlgendust, tulnuks see eeltoodust tulenevalt kohaldamata jätta. 4) Isegi juhul, kui lugeda kohtu poolt antud

tõlgendus õigeks, tulnuks kaebuse tähtaja ennistamise taotluses toodud muid asjaolusid lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel: a) kohtumenetluse normid muutusid antud kohtuasja kestel, ent kaebaja ei pidanud võimalikuks

§ 62

lg 2 kohaldamist kohtu poolt kaevatavas määruses toodud viisil; b) kohus luges ka apellatsiooniteate mittetähtaegselt esitatuks, kuid informeeris sellest kaebajat alles pärast seda, kui kaebaja oli heas usus

§ 62

lg 2 tõlgenduse (ja apellatsiooniteate tähtaegse esitamise) kohta arvestanud analoogiliselt ka apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise tähtaega ning oma tööd vastavalt planeerinud; c) kaebaja ja esindaja vaheline koostöö oli raskendatud, kuna kaebaja viibis välislähetuses. Kõiki asjaolusid kogumis tulnuks lugeda mõjuvaks põhjuseks apellatsiooniteate ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisel.

1. Vastustaja kirjalikes vastustes paluti jätta määruskaebused rahuldamata.
2. A.J. ja A.S. vastuse kohaselt on nad huvitatud L.S. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega vaidle L.S. määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. HKMS § 31 näeb küll ette apellatsiooni korras edasikaebamise korra, kuid HKMS ei reguleeri apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvutamist. Tulenevalt HKMS §-st 5 tuleb tähtaja arvutamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse sätetest, mida halduskohus ka õigesti tegi. Kui kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 41

lg 5 kohaselt loeti dokument tähtajal esitatuks, kui see oli sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00 ja sideasutusele esitamisega võrdsustati dokumendi teksti edastamine faksi või muu sidevahendiga, siis 20.04.2005 vastu võetud ja 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon on senisest oluliselt erinev ja küllalti raskesti mõistetav. 01.01.2006 jõustunud

§ 62lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele Ts

ÜS-s tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 137 reguleerib tähtaja möödumist ja lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud 5

§ 62

lg-le 2 võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsÜS § 137 lg 2 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks.

§ 308

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi kättetoimetamisega on seotud menetlustähtaja kulgemise algus või lõpp, loetakse menetlustähtaeg järgituks juba menetlusdokumendi esitamisel kohtusse.

§ 362

lg 3 näeb ette, et tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Tulenevalt eeltoodud sätetest peab menetlusdokument (sh teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta ja apellatsioonkaebus) olema alates 01.01.2006 kehtiva regulatsiooni kohaselt jõudnud kohtusse tähtaja viimasel päeval hiljemalt kohtu tööpäeva lõpuks või kuni kella 24.00-ni muude sidevahenditega (näiteks faksi või digitaalallkirjaga e-posti teel) edastamisel. Ringkonnakohus ei näe halduskohtu poolt toodud sätete tõlgenduses L.S. määruskaebuses väidetud vastuolu põhiseadusega ega olemuslikku erisust apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas ja haldusasjas, sest apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on mõlemal juhul 30 päeva. Nii haldus- kui ka tsiviilkohtumenetluses tuleb tagada menetlusosalise õiguste efektiivne kaitse, sh mõistlik aeg kohtulahendi põhjendustega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse esitamiseks, mis sätete eeltoodud tõlgenduse korral on ka tagatud.

1. A.J. ja A.S. määruskaebuses peetakse „kohtu tööpäeva lõpu“ määratlemisel õigeks tugineda kohtute seaduse §-le 6 „Kohtu tööaeg“. Nimetatud säte lubab kohtunikul korraldada oma tööaega iseseisvalt (lg 1) ja näeb ette, millal võib pidada kohtuistungeid. Vastavalt osundatud sätte
2. lõikele peetakse kohtuistungid tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni ja pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides. Sama sätte
3. lõige lubab kriminaalasja kiirmenetluse lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks pidada kohtuistungit ka muul ajal. Menetlusdokumentide kohtule esitamine ei toimu reeglina kohtuistungil ning seda eriti apellatsioonkaebuse teate ja apellatsioonkaebuse esitamise puhul. Nii nagu enamus menetlusdokumente esitatakse ka apellatsioonkaebuse teade ja apellatsioonkaebus selleks ettenähtud kohtu struktuuriüksusele - kohtu kantseleile. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

§ 62

lg 2 teises lauses menetlustoimingu tegemiseks kehtestatud tähtajana „kohtu tööpäeva lõpu“ määratlemisel ei saa tugineda kohtute seaduse §-le 6. Kuigi avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 p 1 alusel määratakse ametiasutuse (halduskohus on kohtute seaduse § 7 lg 1 järgi kohtuasutus) tööaja algus ja lõpp ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, mille ATS § 78 lg 2 kohaselt kinnitab ametiasutuse juht, ei ole

§ 62

lg 2 teises lauses menetlustoimingu tegemiseks kehtestatud tähtajana „kohtu tööpäeva lõpu“ määratlemisel õige tugineda ka Tallinna Halduskohtu sisekorraeeskirjale. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus „kohtu tööpäeva lõpu“ määratlemisel tuginenud õigesti justiitsministri 22.12.2005 määrusele nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Kohtute seaduse § 41 lg 1 annab justiitsministrile pädevuse kehtestada maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. 22.02.2005 vastu võetud ja 01.01.2006 6

§-ga 6, mille kohaselt tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Enne 01.01.2006 kehtinud

sätted tähtaja arvestamisel oleksid tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 alusel olnud kohaldatavad juhul, kui menetlustähtaeg (apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg) oleks hakanud kulgema enne 01.01.

1. Nagu eespool märgitud, tehti käesolevas asjas kohtuotsus avalikult teatavaks 07.04.2006 ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast.
2. Ringkonnakohus ei nõustu L.S. määruskaebuses toodud etteheitega halduskohtule, et viimane oleks pidanud informeerima kaebajat koheselt apellatsioonkaebuse esitamise teate hilinemisest. Kuna teate esitamisega ei kaasne teate esitajale apellatsioonkaebuse esitamise kohustust, siis ei ole põhjendatud nõuda halduskohtult toimingute tegemist enne apellatsioonkaebuse saamist. HKMS § 33 (kuni 01.09.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas halduskohtu toimingud apellatsioonkaebuse saamisel ega näinud ette teate esitanud protsessiosalise informeerimist teate hilinemisega saabumisest. Halduskohus on apellatsioonkaebuse saamisel kontrollinud õigesti eraldi apellatsioonkaebuse teate ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsust, kuivõrd apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. 7

§ 62lg-s 2 sätestatut.

Selgitus on esitatud alles 10.05.2006 ja 11.05.2006 apellatsioonkaebuste käiguta jätmise määrustes. Ringkonnakohus möönab, et menetlusdokumentide kohtule esitamise tähtaja saabumise ja kohtu tööpäeva lõpu regulatsioon oleks võinud alates 01.01.2006 kehtima hakanud

-s olla lihtsamalt ja selgemalt sõnastatud. Ringkonnakohus peab alates 01.01.2006 kehtiva menetlusdokumentide kohtule esitamise tähtaja saabumise ja kohtu tööpäeva lõpu regulatsiooni raskesti mõistetavust apellatsioonkaebuse teate ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 8