3-06-544/9

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-544 Haldusasi L Li kaebus tunnistada kohtunik H. S 16.09.2002 toiming kaebuse esitaja suhtes õigusvastaseks, tunnistada 13.02.2003 määrus tsiviilasjas nr 2/4/28-8741/02 õigusvastaseks ja algatada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve seoses kaebuse esitaja inimõiguste rikkumisega, mis on sätestatud põhiseaduse 2. peatükis, seoses kohtunikega S ja J Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-544 kaebuse osalise tagastamise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus L Li määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja L L RESOLUTSIOON Jätta L Li määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-544 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L. L esitas halduskohtule kaebuse, milles ta palus:

1. a)tunnistada kohtunik H. S 16.09.2002 toiming kaebuse esitaja suhtes õigusvastaseks;
2. b)tunnistada 13.02.2003 määrus tsiviilasjas nr 2/4/28-8741/02 õigusvastaseks;
3. c)algatada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve seoses kaebuse esitaja inimõiguste rikkumisega, mis on sätestatud põhiseaduse 2. peatükis, seoses kohtunikega S ja J. 2. Tallinna Halduskohtu 23.03.2006 määrusega tagastati kaebus selle esitajale nõuete – tunnistada Tallinna Linnakohtu 13.03.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-4/8741/02 õigusvastaseks ja algatada Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses kaebuse esitaja inimõiguste rikkumisega, mis on sätestatud põhiseaduse 2. peatükis, seoses kohtunikega S 3-06-544 ja J – osas läbivaatamatult, kuivõrd nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Linnakohtu määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga HKMS § 4 lg 1 tähenduses, mida saaks vaidlustada halduskohtus. Kohtumääruse lahendamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohus saab halduskohtumenetluses kontrollida üksnes asjassepuutuva ja kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseaduslikkust ning algatada selle suhtes järelevalvemenetlust Riigikohtus. Kui ametniku enda toiming oli põhiseadusevastane, saab kohus selles suhtes võtta seisukoha ise kohtuotsuses, kuid põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei rakendu. ASJAOSALISE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. L. Li määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule ning esialgse õiguskaitse korras „teavitada Vabariigi Valitsust kohaliku omavalitsuse teovõime piiramise õiguste kitsendamiseks ja soovitada pöörduda Riigiprokuratuuri poole, taotledes prokuröri määramist kohaliku omavalitsuse nõusoleku saamist teovõime piiramiseks vajavale isikule kuni seaduse muutmiseni“. Kaebuse esitaja oli pöördunud Tallinna Linnakohtu poole 13.02.2003 määruse suhtes, aga kohtunik Lauri tagastas kaebuse viidates, et määruse kohta peab kaebuse esitaja pöörduma halduskohtu poole. Määrus ja kohtuniku toiming olid õigusvastased. Kaebus esitati tuvastamiseks, et Vabariigi Valitsus rikkus inimõiguste konventsiooni sätteid perekonnaseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse koostamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse motiividega ega pea vajalikuks neid korrata. Kui määruskaebuse esitajale selgitati tsiviilkohtumenetluses ebaõigesti, et linnakohtu määruse peale edasikaebamine on võimalik halduskohtus, siis võib see olla edasikaebetähtaja ennistamise alus tsiviilkohtumenetluses. Halduskohus ei saa tuvastada tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite õigusvastasust. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse selles nõudes põhjendatult ja jättis kaebuse selles osas sisuliselt läbi vaatamata. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et toimingu, mis on tehtud põhiseadusevastase seaduse alusel, saab halduskohus tunnistada õigusvastaseks, jättes toimingu tegemise aluseks olnud õigustloova akti, sh perekonnaseaduse § 92 lg 5 või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ning lg 4 p 1 kohaldamata. Alles sellisel juhul rakendub põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus Riigikohtus. Kohtunik H. S toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes kaebust vaidlustatud määrusega ei tagastatud. Kohtunik Ji tehtud kohtulahendi õigusvastasuse tuvastamise pädevus halduskohtul puudub. 5. Kaebuse tagastamise tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 2