Obsah (6)

§ 657§ 670§ 230§ 654§ 91§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-2005 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2006, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Ande Tänav ja

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (

§ 670lg 1).

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. G.K palus 20.05.2005 esitatud hagis N.Hlt välja mõista 46 113 krooni. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-id 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 396 lg
2. Hagi kohaselt pöördus hageja märtsis 2003 OÜ U poole palvega leida talle 2-toaline korter . Kostja, kes oli osaühingu üks juhatuse liige, leidis korteri, palus sõlmida korteri omanikega ostu-müügi eelleping ja maksta kostjale käsiraha 50 000 krooni. Hageja tasus käsiraha 18.03.2003, mille kohta andis kostja lepingusse allkirja. Pooltest mittesõltuvatel asjaoludel korteri ostu-müügi lepingut ei sõlmitud. Hageja nõudmisel tagastas kostja 18.10.2003 käsirahast 10 000 krooni. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida ülejäänud 40 000 krooni kohta laenuleping intressiga 2% kuus. Kostja nõustus, kohustudes tagastama laenu aprilliks 2005, tasuma laenusummalt intressi 800 krooni kuus ja viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Kirjaliku lepingu sõlmimisest kostja keeldus. Alates detsembrist 2003 tasus kostja hageja arvele intressi 800 krooni kuus. Märtsiks 2004 oli võlgnevus intresside osas 1600 krooni, detsembris 2004 lõpetas kostja intresside tasumise. Seisuga 01.05.2005 moodustab kostja võlgnevus 46 113 krooni, millest põhivõlg on 40 000 krooni, intress 3706 krooni ja viivis 2407 krooni.
3. 04.10.2005 suurendas hageja oma nõuet 61 301 kroonini. Kostja võlg 25.10.2005 seisuga on suurenenud 15 188 krooni võrra, millest 4693 krooni on intressid ja 10 495 krooni viivis. Hageja palus kohtul kinnitada pooltevaheline leping 10.03.2004 hageja redaktsioonis. 30.10.2006 suurendas hageja oma nõuet 72 527 kroonini. Kostja võlg 07.03.2006 seisuga on suurenenud 11 226 krooni võrra, millest 3440 krooni on intress ja 7786 krooni viivis. Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja sõlmis OÜ U vahendusel 18.03.2003 korteri ostu-müügi eellepingu R.T ja V.V. Kostjale teadaolevalt loobus hageja tehingu teostamisest, kuna leidis endale teise korteri. Lepingu p-de 3.2 ja 3.3 järgi ei ole hagejal õigust vahendustasu ja käsiraha tagasi saada. Hageja oli lepingutingimustest teadlik. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5. Harju Maakohus jättis 24.03.2006 otsusega hagi rahuldamata põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu.
6. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. Hagi kohaselt on laenulepingu sisuks kostja poolt hagejale viimase poolt äriühingule tasutud ettemaksu tagastamine kooskõlas VÕS § 396 lg
7. Nimetatud sätte kohaselt võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt kohustub laenusaaja tagasi maksma laenusumma.
8. Vaidlust ei ole selles, et hageja ning OÜ, keda esindas kostja, sõlmisid 18.03.2003 ostumüügi eellepingu. Vastavalt lepingu p-le 2.2 tasus hageja vahendustasu 10 000 krooni ja ettemaksu 40 000 krooni korteri ostu–müügi hinnast. Kohus leidis, et pooltevaheline laenusuhe ei leidnud

§ 230lg 1 kohaselt tõendamist.

Hageja tegi kostjale üksnes ettepaneku laenulepingu sõlmimiseks ja äriühingule tasutud ettemaksu ülekandmiseks laenukohustusena, kostja laenulepingu sõlmimist ei kinnitanud. Kohtule esitatud 10.03.2004 lepingu projekt, mis on koostatud ja allkirjastatud hageja poolt, ei tekita kostjale kohustusi, kuivõrd ta ei ole seda allkirjastanud ja seega aktsepteerinud. Laenusuhte olemasolu ei kinnita ainuüksi asjaolu, et kostja tasus 15.04.2004, 19.03.2004, 11.11.2003 hagejale makseid, märkega intressiprotsent. Ülekanne kannab ka märget 18.03.2003 leping. Hageja väitel soovis ta 10.03.2004 sõlmida laenulepingu, kuid kostja keeldus. Kuivõrd pooltevaheline laenusuhe ei leidnud tõendamist, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse ja palub kohtul kinnitada pooltevaheline leping 10.03.2004 hageja redaktsioonis ja mõista kostjalt välja 72 527 krooni ning kohtukulud. Notariaalset korteri ostu-müügi lepingut ei vormistatud lepingu p-s 1.3 nimetatud ajal, kuna kostja teatas 04.04.2003 hagejale, et eelnevalt peavad korteri müüjad kui pärijad vormistama korteri pärandidokumendid. Kostja kohustus tagastama käsiraha 01.07.
2. Kostja poleks tohtinud anda käsiraha korteri müüjatele, kuna nad ei olnud veel seaduslikud pärijad. Kostja keeldus hageja poolt esitatud lepingu projekti allkirjastamast, samas tasus ta 11 kuu jooksul intresse. Kostja kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja peab kohtuotsust õigeks ja põhjendatuks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust 2 selle tühistamiseks põhjenduste osas.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654lg 6 alusel.

10. Vaidlust ei ole selles, et 18.03.2003 sõlmitud eellepingu alusel tasus hageja vahendustasu 10 000 krooni ja ettemaksu 40 000 krooni korteri ostu-müügihinnast. Eelleping sõlmiti R.T ja V.V (müüjad) ning G.K (ostja) vahel OÜ U vahendusel, kusjuures müüjad on raha saamist ostjalt allkirjadega kinnitanud. Vahendaja seadusliku esindajana on lepingus märgitud kostja N.H. Vahendustasu 10 000 krooni on hagejale tagastatud. Tõendamist ei leidnud G.K ja N.H vahel laenusuhte olemasolu hageja poolt esiletoodud asjaoludel ja seda järeldust on maakohus piisava põhjalikkusega motiveerinud. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja apellatsioonkaebuses esile toonud mõjuvaid põhjusi, miks tuleks ringkonnakohtul hinnata esimese astme poolt kogutud ja hinnatud tõendeid erinevalt maakohtu otsuses märgitust. Asjas ei oma tähtsust põhjused, miks jäi sõlmimata korteri ostu- müügileping. Apellant on ise märkinud kaebuses, et laenulepingut sõlmitud tal kostjaga ei ole ning kuna kostja laenusuhet hagejaga ei kinnita, lasus tõendamiskoormis hagejal (

§ 230lg 1).

Samuti oli tõendamiskoormis jaotatud ka asja menetluse ajal enne 01.01.2006 kehtinud

§ 91lg 1 kohaselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi kohtukulud

§ 60lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tema enda kanda.

Vastustajal menetluskulude nõue puudub. U.Loonurm A.Tänav V.Lips 3