6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja omandas 2005.a. juunikuus K A ’lt xxxx. asuva kinnistu koos elu- ja ärihooonega. Eluhoone viies korteris elasid üürnikud, kellega müüjal olid varem sõlmitud suulised üürilepingud. Hageja sõlmis peagi üürnikega kirjalikud üürilepingud. Lepingute sõlmimisel erimeelsusi ei ilmnenud. 2005.a. septembrikuus teatas korteri nr. 5 üürnik M.K , 1 et soovib üürilepingu üles öelda ja mõne kuu pärast ära kolida, kuna ostis endale korteri. Omavahelise kokkuleppe kohaselt jäi üürileping kehtima kuni kostja oma korteris remondi valmis saab. Sama aasta novembrikuus teatas kostja, et kolib lähematel päevadel välja. 20.11.2005.a. helistas kostja ja teatas, et tuleb järgmisel päeval võtmeid üle andma, ning soovis saada 1 000 krooni tema poolt korterisse paigutatud elektrikapi eest. Kostja selgitas, et K A ’ga oli tal olnud kokkulepe elektrisüsteemi renoveerimise kohta ning viimane oli algul lubanud seda ka kompenseerida, hiljem aga keeldunud. Hageja keeldus samuti elektrikapi maksumuse hüvitamisest, sest hoone tuli hageja omandisse koos kõigi vahendite ja süsteemidega, mis tagavad selle eesmärgipärase funktsioneerimise, ning kostja arvates on põhjendamatu samade asjade eest uuesti maksta. Seepeale lubas kostja elektrikapi kaasa võtta. Hageja keelas seda teha ja soovitas asjad K.A ’ga selgeks rääkida. Järgmisel päeval, tänaval kohtumise käigus, andis kostja võtmed üle ja maksis ära üüri. Hageja küsimise peale teatas kostja, et K.A ’ga lahendust ei leidnud ning kiirustas väikese lapsega koos minema. Hiljem korteri ülevaatamisel selgus, et lahtised elektrijuhtmed ripnesid seinal, kraanikauss oli nurka tõstetud, tualetipott oli lahti ühendatud, ära olid korjatud veemõõtjad ja elektriseadmed. Sellega oli lõhutud korterit varustav vee- ja elektrisüsteem ning lahtiste elektrijuhtmete tõttu muudetud viibimine korteris eluohtlikuks. Hageja helistas kostjale, meenutas lepingu- ja seadusesätteid ning palus kahju hüvitada. Kostja teatas, et mis tema on oma kuludega paigaldanud, see on tal õigus ka ära võtta. Kuna korter oli juba lubatud teisele isikule, siis tekkis olukord, kus lubadust ei saanud täita, sest kostja tegevuse tõttu ei saanud uus isik kohe samale pinnale asuda. Lisaks korteri elamiskõlbulikuks muutmiseks tehtud kulutustele 5 500 krooni ja 80 senti jäi hageja ilma ka poole kuu korteriüürist 290 krooni, mille ta korteri üürimisel tuluna oleks saanud. Hageja palub kohut kohustada kostjad hüvitama hagejale tekitatud kahju ning jätta kohtukulud kostja kanda. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et 2001.a. maikuus üüris ta korteri K.A käest. Korter vajas sanitaarremonti ning vaja oli paigaldada veemõõtja, kuna eelmine üürnik võttis oma veemõõtja kaasa. Veemõõtja on ostetud Burmi Kaubanduse OÜ-lt. Kuna elektrisüsteem oli vana ja ohtlik, siis K. A ’ga suulisel kokkuleppel, et viimane sellest poole kompenseerib, vahetas kostja korteris kogu elektrisüsteemi ning paigaldas korterisse ka elektrikapi. Töö teostas elektrik kogumaksumusega 6 091 krooni. 14.07.2005.a. sõlmis hageja kostjaga kirjaliku üürilepingu. Enne väljakolimist tegi kostja hagejale ettepaneku hüvitada 1 000 krooni kui kõige odavama elektrikapi maksumus, et poleks vaja seda kappi seinalt maha võtta. Hageja keelas kappi maha võtta ja keeldus ka kapi maksumuse hüvitamisest. Kostja selgitas hagejale, et kapp kuulub kostjale, kuna K.A seda ei hüvita ja kuna kostjal oli uude korterisse ka elektrikappi vaja, siis võtab ta kapi kaasa. Valamukapi hüvitamise nõuet kostja ei mõista, sest tema korterisse kolimisel oli seal amortiseerunud ja ilma valamukapita emailist ning roostetanud kraanikauss. Selle kraanikausi viskas kostja ära, sest paigaldas uue köögimööbli, mille üheks osaks oli valamukapp koos roostevaba valamuga. Korterist välja kolides võttis kostja köögimööbli kaasa ja tõi asemele roostevaba kraanikausi, mille jättis korterisse seina äärde, et uus üürnik saaks selle paigaldada temale sobivale kohale. Ka segistid on kraanikausi küljes. Veemõõtja võttis kostja kaasa ning jättis korteri nii nagu ta selle oli saanud. Korteri väljaüürimisest saamata jäänud tulu nõuet kostja ei tunnista, sest konkreetset väljakolimise kuupäeva polnud kokku lepitud ja uus üürnik kolis korterisse juba kaks nädalat pärast kostja väljakolimist. Kraanikauss ja veemõõtja paigaldati alles 13.12.2005.a. Kostja leiab, et lähtus VÕS § 285 lg. 3 sätteist, mille kohaselt üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub selle eest mõistliku hüvitise. Kostja palub jätta kõik kohtukulud hageja kanda. 2 III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja seletab, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde, sest kostja ei taastanud korteri elamiskõlbulikku olukorda ega ole olnud vabatahtlikult nõus kahju hüvitama. Maja ostmisel sai korterid läbi käidud, veemõõtja ja valamukapp olid olemas. Summa põhineb spetsialistide kalkulatsioonil. Tuli osta uus valamukapp ja taastamistööd läksid kallimaks, kui algul hinnati. Elektrijuhtmed tuli uuesti ühendada, sest need olid ebaloomulikult kaugelt lahti lõigatud, mis tõi kaasa täieliku montaaži. Tapal pole saada ka spetsialiste. Tööd tuli teha enne kui uus üürnik sisse kolib. Veemõõtjat ja elektrikappi ei saanudki kohe korterisse osta, need paigaldati alles 13.12.2005.a. Tööde eest on makstud ja kulud on 5 500 krooni ja 80 senti. Sellega, et uus üürnik sai sisse kolida alles kahe nädala möödumisel kostja väljakolimisest arvates, läks kostja süü tõttu kaduma poole kuu üür ja selle on kohustatud kostja hüvitama. Hageja ütleb, et teda ei huvita, mis oli korteris siis, kui kostja omal ajal sinna kolis. Üürilepingu sõlmimisel oli korter korras ja see pidanuks nii ka üle antama. Kostja kohtuistungil kinnitab, et tõesti võttis oma asjad kaasa, sest talle neid ei hüvitatud ja elektrikappi oli tal uues korteris tarvis. Tegelikult seda kappi korteris ei peagi olema, sest elektrikilp on koridoris. Tema pani selle kapi korterisse vaid oma mugavuse pärast, et ei peaks alati minema koridori, kui tahaks voolu välja lülitada. Kostja küll möönab, et tema lahkumisel korter samasse seisu ei jäänud nagu see oli, kuid kostja pole nõus hagejale ka midagi maksma. Kostja leiab, et kõik, mis ta kaasa viis, oli tema oma ja tal oli õigus need asjad ka ära viia. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, poolte vastavatest kinnitustest ja asjas esitatud fotodest lähtuvalt tuvastas, et vaidlus puudub selles, et kostja võttis kaasa tema poolt üürnikuna korterisse paigaldatud veemõõtja ja elektrikapi, lõikas läbi elektrijuhtmestiku ning jättis kraanikausi torustikuga ühendamatult tuppa seina äärde maha. Samuti kinnitavad pooled, et kostja andis võtmed üle 21.11. ja et uus üürnik kolis korterisse 03.12.2005.a Hinnates asjas esitatud kirjalikku üürilepingut, selgub, et lepingu p. 5.8 kohaselt pidi üürnik hoidma eluruumi korras nii, et selle väärtus ei väheneks ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mille tulemusena võib eluruumi väärtus väheneda, ja kandma eluruumi endise väärtuse taastamisega üürileandjale seotud kulutused. Lepingu p. 5.13 kohaselt oli üürnik kohustatud lepingu lõppemisel vabastama eluruumi ja üle andma selle üürileandjale, arvates lepingu lõppemise päevast, mitte halvemas olukorras kui eluruumi üürileandjalt vastuvõtmise hetkel. Lepingu p. 5.16 kohaselt oli lepingu lõppemisel eluruumi vabastamisel üürnikul keelatud maha võtta üürniku paigaldatud seadmeid, kui sellega rikutakse hoone konstruktsioone või tehakse võimatuks eluruumis olevate ruumide edaspidine kasutamine. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 285 järgi võib üürnik asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Sellist nõusolekut pole. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Kohus leidis, et elektrijuhtmestiku suvaliselt lahtilõikamise ja valamu veetorustikuga mitteühendamisega rikkus kostja lepingu p. 5.16, sest kahjustas korterit ja tekitas olukorra, kus korterit ei olnud ilma vastavaid taastustöid tegemata võimalik jätkuvalt kasutada. Sellega kostja põhjustas hagejale lepingu rikkumisest tulenevalt kahju elektri- ja valamu taastamistööde maksumuse ulatuses. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja sõnutsi on kahjusumma aluseks OÜlt Tapa Ehitus ja OÜlt M.S tellitud 3 kalkulatsioon (tl. 16). Kes tegelikult töid tegi või millised tegelikud kulud olid, jäi hageja poolt tõendamata. VÕS § 127 lg. 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui OÜ Tapa Ehitus töid ei teinud, siis pole võimalik kahjusumma määratlemisel kalkulatsioonist lähtuda ega arvestada kostjalt nõutava summa hulka kalkulatsioonis märgitud materjalide lao ja transpordikulu, sotsiaal- ja tervisekindlustust, kaudseid kulusid, kasumit ja käibemaksu. VÕS § 132 lg. 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leidis, et kuna tegelikud kulud on tõendamata, siis on hüvitise suuruse otsustamisel võimalik lähtuda poolte esitatud arvestustest ja arvetest ning lugeda põhjendatuks kostjalt hagejale välja mõista hüvitisena elektritööde tegemise katteks 1 289 krooni, valamuga kapi ja veemõõtja paigaldamise katteks 2 278 krooni ja 70 senti. VÕS § 128 lg. 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna kostja tekitatud olukorra tõttu jäi hagejal saamata poole kuu korteriüür, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saamata jäänud üüri katteks 290 krooni. Seega kokku kahju katteks 3 855 krooni ja 70 senti.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulutusi pole esitatud.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas VÕS §-de 127, 128, 132, 285 sätteist ja juhindus
§-de 147, 173, 434-435, 442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 31. oktoobril 2006.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.