2-05-14897/1

2-05-14897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuni. 2006.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14897 Tsiviilasi OÜhagi O.Bvastu 14 390.37 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad hageja volitatud esindaja S.E kostja O.B RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista O.Bvõlgnevus 14 390.37 krooni ja viivised 14 390.37 krooni OÜ OÜkasuks. (AS Hansapangas asuvale arvelduskontole 221015269783)
3. Välja mõista O.Bkohtukulud: riigilõiv 2100.00 krooni OÜ OÜkasuks. (AS Hansapangas asuvale arvelduskontole 221015269783)
4. Välja mõista O.Briigituludesse postikulu 31.70 krooni (Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank, viitenumber 4100064939) (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 415 lg 1 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 ja 633 lg 1 kohaselt on hagejal õigus 30 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) laekunud hagimaterjalide kohaselt sõlmisid ASja O.B18.12.2000.a. arvelduskrediidilepingu, millega ASvõimaldas kostjal lepingus sätestatud arvelduskrediidi summa kasutamist ning kostja kohustus kasutatud arvelduskrediidi summa tagastama. Samuti sõlmis ASarvelduskrediidi kasutamise võimaldamiseks kostjaga arvelduskrediidikonto lepingu, mille lahutamatuks osaks olid ASüldtingimused. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub ASüldtingimustega. Kostja kasutas ASpoolt võimaldatud arvelduskrediiti kaupade eest tasumiseks. Kostja kohustus tagastama arvelduskrediidi intressi igakuiste maksetena ja kogu krediidi 19.12.2001.a. ASarvestas vastavalt arvelduskrediidi lepingus kokkulepitule arvelduskrediidi kasutamise eest intressi 14% aastas. Kostja ei täitnud arvelduskrediidilepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud arvelduskrediidi summa lepingus ettenähtud tähtajaks. Arvelduskrediidi lepingus olid poole kokku leppinud, et maksetega viivitamise korral tasub kostja viivist 0,5% päevas. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu tikkumisest ja juhindudes arvelduskrediidi lepingu üldtingimistest lõpetas ASarvelduskrediidi lepingu ning nõudis kogu arvelduskrediidi lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kostja ei reageerinud ASnõudele tasuda arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus ning ASloovutas 28.06.2005.a. nõude loovutamise lepinguga nõude jäägi koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale arvelduskrediidi lepingust tulenevalt põhisumma 14 390.37 krooni ja viivised summas 92 673.98 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale põhiosa 14 390.37 krooni ja viivist 14 390.37 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Võlaõigusseaduse § 76 lg.1; § 94;§ 100;§ 101 p.1,4,6;§ 108 lg.1;§ 113 lg.1;§ 401 lg.1, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 1 ja § 60 lgst 1, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlana 14 390.37 krooni ja viivisena 14 390.37 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista hageja kohtukulud, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 2100.00 krooni. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 30 päeva pärast teate kättesaamist Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud 22.04.2006.a. kostja aadressil. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 18.12.2000.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 14 390.37 krooni ja viivist 14 390.37 krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhiosa 14 390.37 krooni ja viivist 14 390.37 krooni Juhindudes tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 2100.00 krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 31.70 krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsMSRS § 3; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja
5. Piret Liivo Kohtunik