lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Maksuameti tõendi /tl. 7/ kohaselt moodustas hageja 2005 aasta sissetulek 42 910 krooni, millest on kinni peetud tulumaks summas 5755 krooni. Käesoleval ajal viibib hageja lapsehoolduspuhkusel. Kostja poolt esitatud töölepingu /tl 36 -37/ kohaselt saab ta põhipalka 3000 krooni kuus. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et üle 14 aastasele linnalapsele kulub 3210 krooni kuus.(vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). mõlemale lapsele kokku kulub ühes kuus kokku 6420 krooni. Seega Ühe lapsevanema kohustus on kanda üle 14-aastase lapse ülalpidamiskohustusest kuus 1 605 krooni, seega on ühe lapsevanema kohustus kanda kahe lapse ülalpidamiskohustusest ühes kuus 2 3210 krooni. Kohus märgib, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2000 krooni, mis on perekonnaseadusega ettenähtud summast väiksem. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma lastele elatist 1000 krooni kuus, kuna tema palk on väike. Vastavalt
lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus möönab, et kostja praeguse sissetuleku juures jääb kostjale pärast ülalpidamiskohustuse täitmist summa, mis võib tunduda äraelamiseks ebapiisav, kuid seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks
Samas on kostja terve töövõimeline isik, kes suudaks leida endale tööd, mis oleks tulusam. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud endast kõik oleneva, et leida tasuvamat tööd.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Eeltoodu alusel ning laste vajadustest lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise laste ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 10. märtsist 2006 summas 2 000 krooni kuni tütre V G (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx.a ning edasi summas 1 000 krooni kuni poja V G`i (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx.a. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Vastavalt RLS § 16 lg 1 p 2 hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 179 lg 4, riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. 3 Kohtunik: /allkiri/ Helgi Vinni Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.