← Eesti

2-06-1836/7

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-1836 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi O P hagi A P vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. september 2006 Menetlusosalised Hageja: O P (IK xxx) Kostja: A P (IK xxx) Kostja esindaja: S G (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
  4. Suurendada Ida-Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2000 kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-0211/2000 A P O P kasuks poja A ülalpidamiseks määratud elatise suurust.
  6. Välja mõista A P elatis O P kasuks alaealise lapse A P (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates
  7. jaanuarist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni
  8. veebruar 2012 igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  9. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning välja mõista A Pmenetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse.
  10. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
  11. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 1

(2)Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on O P hagi A P vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Ida-Viru Maakohtu
  1. jaanuari 2000 kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks summas 1250 krooni kuus. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna kostjal on uus perekond ning tema ülalpidamisel on veel abikaasa, kes viibib lapsehoolduspuhkusel ning
  2. mail 2004 sündinud alaealine poeg. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtuistung Kohtuistungil palub hageja välja kostjalt välja mõista seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja tunnistab hagi ning on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg
  3. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja elatise summas 1500 krooni kuus. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Ida-Viru Maakohtu
  4. jaanuari 2000 kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud igakuine elatis summas 1250 krooni. Käesoleva haginõude raames suurendatakse elatist 1500 kroonini ehk igakuist makset suurendatakse 250 krooni võrra. Seega antud hagihind moodustub 250 x 9 = 2250 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu seaduse lisa 2 kohaselt 250 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega kuulub riigilõiv 250 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.