2-05-17175/242 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 02.
- 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17175/242 Tsiviilasi A.Lhagi A.Lvastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja A.L, esindaja A.P Kostja A.L esindaja Ü.K esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja seal osalenud isikud 15.05.2006 Hageja A.L, tema esindaja A.P Kostja A.L, tema esindaja Ü.K RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Jagada A.L ja A.Lühisvara alljärgnevalt: 2.
- Jätta A.Lomandisse korteriomand, kinnistusraamatu registriosa, väärtusega 1 030 000,00 krooni. 2.
- Jätta A.Lomandisse vallasvara autot Honda Accord, väärtusega 10 000 krooni, köögimööbel väärtusega 15 000 krooni, pehme mööbel väärtusega 8000 krooni, külmkapp väärtusega 3500 krooni, sektsioonkapp väärtusega 5500 krooni, arvuti väärtusega 6500 krooni, kaks televiisorit väärusega 2500 krooni, muusikakeskus väärtusega 3000 krooni, DVD mängija väärtusega 1000 krooni ja kolm CD pleierit väärtusega 1800 krooni, koguväärtusega 56 800,00 krooni.
- Välja mõista A.Llt enamsaadud ühisvara arvelt 543 400,00 (viissada nelikümmend kolm tuhat nelisada) krooni A.Lkasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.Llt kohtukulu 3350,00 ( kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni A.Lkasuks. Välja mõista A.Llt menetluskulu 185,70 (ükssada kaheksakümmend viis krooni ja 70 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. 2-05-17175/242 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel registreeritud abielu.a. Peale abiellumist kuni 2001.a olid abielulised suhted normaalsed, pärast seda tekkisid poolte vahel lahkhelid, kooselu kostjaga muutus võimatuks. Abieluliste suhete lõppemise ajaks loeb hageja 05.09.2005.a. Abielulahutuse hagi on menetluses teises tsiviilasjas Harju Maakohtus. Abielu kestel omandasid pooled kahetoalise korteri asukohaga. Hageja on arvamusel, et korteri turuväärtuseks on 450 000 krooni. Korter oli omandatud hageja ja kostja lahusvara arvel. Hageja võõrandas oma korteri 180 000 krooni eest ja kostja võõrandas oma korteri 150 000 krooni eest. Abielu kestel soetati sõiduauto Honda Accord, turuväärtus 40 000 krooni ja köögimööbel turuväärtusega 30 000 krooni, pehme mööbel (2 diivani) turuväärtusega 15 000 krooni, külmkapp turuväärtusega 3500 krooni, sektsioon turuväärtusega 5500 krooni, 3 arvutit turuväärtusega 35 000 krooni, 3 televiisorit turuväärtusega 11 000 krooni, muusikakeskus turuväärtusega 10 000 krooni, DVD turuväärtusega 8000 krooni, 3 CD pleierit turuväärtusega 6000 krooni, kokku summas 123 000 krooni. Ühisvara hinnaks on kokku 450 000 + 40 000 + 123 000= 613 000 krooni. Hageja väidab, et kostja on eluruumist välja kolinud ja kaasa viinud korterist mööbliesemed, riided. Hagiavalduses palub hageja jagada ühisvara järgmiselt: jätta korter asukohaga hageja omandisse, mööbel ja sõiduauto Honda Accord jätta kostja omandisse ning määrata kostjale rahaline kompensatsioon hagejalt 113 000 krooni enamsaadud vara arvelt. Kohtukulud välja mõista kostjalt. 28.12.2005.a vastuses kostja vastuväidetele palub hageja jätta kõik ühisvara kostja omandisse ja välja mõista kostjalt rahaline kompensatsioon 15 000 krooni hageja kasuks ja rahaline kompensatsioon 595 000 krooni enamsaadud vara arvelt. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja nõustub ühisvara jagamisega, kuid ei nõustu hagiavalduses märgitud ühisvara suuruse, selle maksumuse ja jagamise viisiga. Abielu kestel omandati korter asukohaga ,kuid see on omandatud kostja lahusvara arvel. Kostja omandis oli enne abiellumist soetatud korter, mille ta ostis a sõlmitud ostu-müügilepingu järgi, korteri võõrandas kostja.a 161 000 krooni eest ja ostis saadud raha eest korteri asukohaga hinnaga 133 655,85 krooni. Korteri soetamise ajal hageja ei töötanud ega omanud sissetulekut, millega osaleda korteri omandamisel. Hagejale enne abiellumist kuulunud korteri asukohaga võõrandas hageja 15.12.2000.a hinnaga 159 443 krooni eest. Korteri võõrandamisest saadud raha jättis hageja lahusvarana enda kasutusse, kuigi kostja osales märgitud korteri remontimisel isikliku tööga kui ka rahaliste vahenditega, mis tõstsid korteri müügihinda. Kostja loeb ühisvaraks arvestamata korterit, autot Honda Accord, köögimööbel turuväärtusega 15 000 krooni, pehmemööbel turuväärtusega 8000 krooni, külmkapp turuväärtusega 3500 krooni, sektsioon turuväärtusega 5500 krooni, 1 arvuti 6500 krooni, 2 televiisorit 2500 krooni, muusikakeskus 3000 krooni, DVD turuväärtusega 1000 krooni, 3 CD pleierit turuväärtusega 1800 krooni. Koduse vara väärtuse kogusummaks loeb kostja 56 800 krooni. Kostja leiab, et ühisvara tuleb jagada järgmiselt: Korter asukohaga jätta kostja omandisse, välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline kompensatsioon 28 400 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Lk 2
(3)2-05-17175/242 Kohus, tutvunud kohtuistungil esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle ühisvarana soetatud vallasvara koosseisu, selle väärtuse ja jagamise üle. Poolte ühisvarana soetatud vallasvaraks on sõiduauto Honda Accord, köögimööbel, pehme mööbel, külmkapp, sektsioonkapp, arvuti, kaks televiisorit, muusikakeskus, DVD mängija ja 3 CD pleierit. Vallasvara väärtuseks hindavad pooled 56 800 krooni. Vallasvara tuleb jätta kostja omandisse ja hagejale välja mõista rahaline kompensatsioon 28 400 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas abielu ajal soetatud korteriomand on soetatud kostja lahusvara arvelt, milline on korteriomandi väärtus. Pooled on nõus sellega, et korteriomand jääb kostja omandisse. Samas ei vaidle pooled asjaolu üle, et mõlemad abikaasad võõrandasid abielu ajal nende lahusvaraks olnud korterid. Võõrandamise kohta esitatud müügilepingutest nähtub, et hageja müüs oma lahusvaraks olnud korteri hinnaga 9000 USD, kursiga 1 USD=17,71585 EEK, seega 159442,65 krooni eest. Kostja müüs tema lahusvaraks olnud korteri 161 000 krooni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu ajal soetatud korteriomand soetati kostja rahaliste vahendite arvelt ning korteri remontimiseks võetud laen tasuti hageja korteri müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. PereKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu ajal soetatud vara on abikaasade ühisvara. Ühisvara puhul eeldatakse PereKS § 19 lg 1 järgi, et abikaasade osade suurus on võrdne. Vaidlusalune korteriomand on soetatud abielusuhete ajal ja seega ka ühisvara. PerekS § 19 lg 2 p 3 sätestab võimaluse kalduda kõrvale osade võrduse põhimõttest. Kohus asub seisukohale, et käesolevas vaidluses ei ole põhjendatud kalduda kõrvale poolte võrdusse põhimõttest ühisvara jagamisel. korteriomandi soetamisel ja parendamisel on kasutatud mõlema abikaasa rahalisi vahendeid, mis on saadud mõlema abikaasa lahusvara müügist, seega tekib olukord, kus hagejal oleks õigus tugineda PereKS § 19 lg 2 p 4 ja kostjal õigus tugineda PereKS § 19 lg 2 p 3. Mõlemad abikaasad on osalenud pere elamistingimuste parandamisel, korteriomand soetati perekonnale. Kohus leiab, et see, kuidas perekonnasiseselt otsustatakse jagada rahaliste vahendite kasutamine st kas ühe abikaasa lahusvarast saadut kasutatakse üksnes ühisvara soetamiseks või üksnes parendamiseks, ei muuda korteriomandit lahusvaraks. Korteriomandi väärtuse hindamiseks on läbi viidud kohtu poolt määratud ekspertiis. Kohtule esitatud ekspertiisiakti kohaselt on korteriomandi väärtuseks 1 030 000 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi hinnangus. Eksperdiks on riiklikult tunnustatud ekspert T.O. Korteriomand asukohaga, kinnistusraamatu registriosa nr 3824501, tuleb jätta kostja omandisse ja hageja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt rahaline kompensatsioon summas 515 000 krooni, kokku kogu enamsaadud ühisvara eest 543 400 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2600 krooni ja ekspertiisitasu 750 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele asja läbivaatamise kulu 185,70 krooni riigituludesse. Kohtunik Lk 3
(3)