2-05-22243/1

2-05-22243/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-05-22243/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-27021/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maire Lukk Tsiviilasi J.Thagi V.Tvastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.05.2006 kohtuistungil Hageja ja tema esindaja J.T, volitatud esindaja R.V Kostja V.T, volitatud esindaja V.B RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista V.Talates 15.12.2005 elatusraha 2085 (kaks tuhat kaheksakümmend viis) krooni kuus tütre J.T, ülalpidamiseks kuni tütre õppimise lõpetamiseni s.o 01.juulini 2006 J.Tkasuks.
3. Välja mõista V.T riigilõiv 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv.
5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav miinimum elatise osas s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. 1 2-05-22243/34 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on sündinud ja sai täisealiseks. Hageja õpib käesoleval ajal ( tl 6). Seoses sellega palub hageja alates 15.12.2005 kuni kooli lõpetamiseni välja mõista kostjalt, kes on tema isa igakuise elatusraha 2500.00 krooni kuni kooli lõpetamiseni. Hageja ei tööta ja ei oma isiklikke sissetulekuallikaid. Hageja elab ema juures, kelle ülalpidamisel ta on. Kuni hageja täisealiseks saamiseni oli kostjalt elatis välja mõistetud tema ülalpidamiseks hageja ema kasuks. Igakuiselt kulub hagejal keskmiselt 5537,33 krooni s.o toidule, riietele, hügieenitarvetele, transpordile, koolitarvetele ja vaba aja üritustele. Hageja juhindub oma nõudes PkS §-dest 60 lg 2, 61 lg 2 ja
6. Kohtuistungil hageja nõustus elatise suurust vähendama ja soovib saada igakuiselt elatist 1700.00 krooni + tulumaks kuni kooli lõpetamiseni s.o juulini
7. Kostja vastuväited Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ning välja mõista temalt elatusraha 1 605.00 krooni kuus. Kostja leiab, et kõik kulutused ei ole põhjendatud ja kostja sissetulekud ei võimalda enama elatise maksmiseks. Kostjal on veel teisi ülalpeetavaid, kelle ülalpidamiseks ta elatist maksab. Kohtuistungil kostja nõustus tasuma elatist 1605.00 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Kohtu põhjendus Kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletused kohtuistungil, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt perekonnaseaduse § 60 sättest peab vanem ülal pidama täisealiseks saanud last, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Elatis mõistetakse täisealise lapse nõudel lähtudes eelnimetatud seaduse §-s 61 sätestatud alustel. 14.05.2004.a jõustunud PkS § 61 lg 4 muudatuste kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk alates 01.01.2006 mitte vähem kui 1500.00 krooni. Hageja ei tööta ega oma isiklikke sissetulekuallikaid, hageja õpib
8. klassis, mille ta lõpetab 2006.a juuni lõpus. Hageja elab ema juures, kelle keskmine (neto)töötasu kalendrikuu kohta ajaperioodil augus-oktoober 2005 moodustas 2579.26 krooni. Hageja arvutuste kohaselt kulub tema ülalpidamiseks kuus 5537.33 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja kulutused riietele ühe kuu lõikes on olnud väikese sissetuleku kohta ebamõistlikud s.o 3615 + 2399 + 756 krooni (tl 14, 16). Tõend pärineb ajast, mil kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks hageja emale. Kohus leiab, et kostja kohustuseks ei saa panna toreduslike kulutuste kandmise. Kohtule esitatud kostja töötasu tõendist nähtub, et kostja 2005.a. oktoobri –detsembri keskmine brutopalk oli 13 700 krooni, millest arvestatakse töötuskindlustus maks, kogumispensioni maks ja alimendid. Kostja selgituste kohaselt maksab elatist hageja emale võla katteks. Kohus on seisukohal, et varasemalt tegemata jätmised ei ole vabandatavad ega mõjuta käesolevas asjas otsuse tegemist. Kostja on ise tinginud olukorra, et ta peab tagantjärgi tasuma elatist võla katteks. 2 2-05-22243/34 Kohus on seisukohal, et kostja peab oma elu korraldama nii, et kohustused koolis õppiva lapse osas oleks täidetud vastavalt lapse elulistele vajadustele kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja seisukoht, et hageja saades 18 aastat vanaks, oleks pidanud koheselt asuma tööle, ei ole kooskõlas kehtiva seadusega. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus nii hageja vajadusi kui ka kostja võimalusi. Arvestades kostja igakuise sissetulekuga ja tema kohustustust ülal pidada ka teist last, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2085 krooni alates 14.12.2005.a. kuni hageja õpingute lõpetamiseni, so kuni 01.07.
9. Kohus arvestab asjaoluga, et elatiselt maksab tulumaksu hageja, seega kostja tegelik kulu on 1605 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PkS §-ile 70 alates elatisehagi esitamisest. Kohus peab põhjendatuks juhinduvalt TsMS § 468 lg 3 tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks seadusega kehtestatud miinimum osas s.o summas 1500 krooni. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS §de 47 lg 2, 48 lg 1 p 6 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 2100 krooni. Kuna elatise nõue rahuldati osaliselt, siis kohus peab mõistlikuks jätta poolte õigusabi kulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 60 lg-st
10. Maire Lukk Kohtunik 3