KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-783 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Tsiv

§ 95

lg 1 kohaselt tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituste piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Esindaja võib tehingut teha esindatava nimel iseenda või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on, ainult siis, kui see tuleneb seadusest või esindatava antud volitusest (§ 95 lg 2). TsÜS § 103 lg 1 kohaselt tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on tühine. TsÜS § 66 lg 3 kohaselt tühine tehing on kehtetu algusest peale. Tühist tehingut ei pea täitma (§ 66 lg 4). Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas (§ 66 lg 5). Hageja varalise nõude olemasolu AS-i E kui V.G, V.B ja A.K varaliste kohustuste nõuetekohast täitmist garanteerinud isiku vastu ei ole ka seetõttu tõendatud. 3

1. Kohus nõustus kostjatega, et nõudeavaldusest ei selgu nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatud dokumendid ei tõenda avalduses nimetatud asjaolusid. Üheselt ei selgu, kui palju on aktsiate eest juba tasutud ja milline nõue on võlana käsitletav. Võla suuruse ja võlgade tasumise kohta ei selgu, kuhu on raha laekunud. Dokumentide analüüsist ei ole võimalik järeldada, et tegemist oli kahepoolse tehinguga. Selgusetu on nõudeavalduses märgitu ja AS-i E võla vaheline kokkupuude ning seos nõudeavalduse esitajaga ja hagejaga. Puuduvad tõendid, et keegi oleks müünud AS-i E aktsiaid S I I.-le. Millegagi ei ole tõendatud, et S I I. oli kantud aktsiaraamatusse. Esitatud ei ole garantiikirjas märgitud AS-i E nõukogu otsust ja OÜ N osanike otsust. Nõude loovutamine ei ole tõendatud. Endine võlausaldaja ei ole teatanud nõude loovutamisest ja AS E ei ole esitanud ühtegi nõude loovutamise kohta välja antud dokumenti. Hageja ei ole tõendanud, et vastavalt TsK § 218 oli olemas S I I. teade nõude loovutamise kohta. Hageja poolt esitatud kviitung-orderid nr 16, 19 ja 20 on kehtetud ega tõenda hagi, kuna neist ei nähtu, kes kellelt raha vastu võttis ja kuhu vastuvõetud raha kanti. Asjaolu, et Advokaadibüroo P & H on trükkinud ja registreerinud kirjad V.G, V.B ja A.K, ei tõenda, et kirjad on saadetud adressaatidele. 31.12.2001 nõudeõiguse loovutamise leping, 19.06.1998 aktsiate ostu-müügi leping, 07.01.2002 nõudeõiguse loovutamise lepingu muutmise kokkulepe ja 04.03.2002 volikiri on ebausaldusväärsed. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja OÜ F palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või teha võimalusel uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuoluline, kohus hindas vääralt esitatud tõendeid ja rikkus oluliselt õigusnorme, mis tingib asja uue läbivaatamise. Kohus ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastanud ega neile õiguslikku hinnangut andnud, millega rikkus TsMS § 442 lg-t 8 (analoogse kohustuse sätestas varemkehtinud TsMS § 228 ja § 231 lg 4). Kohtuotsuses sisalduvad üksikud viited õigusnormidele on asjakohatud ega võimalda mõista kohtu järeldusi. Pidades hageja esitatud tõendeid ebausaldusväärseiks, ei ole kohus oma sellekohast seisukohta põhjendanud.
3. Kooskõlas rahvusvahelise eraõiguse seadusega oleks maakohus pidanud kohaldama S I I. õigusvõime lõppemise osas Marshalli Saarte Vabariigi seadusandlust. Kohus ei arvestanud hageja poolt esitatud asjakohase ühenduste seadusega ega teinud toiminguid Marshalli Saarte Vabariigi õigusaktide sisu väljaselgitamiseks. Ühenduste seadusest (§ 104 lg 1 ja § 105 lg 1) tuleneb üheselt, et tühistamise teadaanne ei too kaasa juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, vaid viimasel säilib muuhulgas õigus talle kuuluva vara võõrandamiseks. Seega säilis S I I.-l õigus oma vara võõrandada vähemalt kuni 31.12.
4. Isegi kui eeldada, et S I I. lõppes õigusjärgluseta 31.12.2001, on arusaamatud maakohtu viited kuni 30.06.

§ 66lg-tele 3 ja 4 ning alates 01.07.2002 kehtiva Ts

ÜS § 84 lg-le 1, sest nimetatud normid ei võimalda 31.12.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingut, 07.01.2002 kokkulepet, 04.04.2002 nõudeavaldust ja 03.12.2001 volikirja tühistena käsitleda. Kohus ei märkinud seadust, mida antud järeldustele jõudmiseks kohaldati. Kohtu järeldus, nagu pidanuks S I I. aktsiate omanikuks saamiseks tegema tehingu iseendaga, on arusaamatu ja motiveerimata. S I I. omandas aktsiad 19.06.1998 lepingu alusel. Ka ei oma antud asjas õiguslikku tähendust kuni 30.06.

§ 95lg-d 1 ja 2.

Antud juhul nähtub 23.11.1998 lepingust üheselt, et V.G, V.B ja A.K sõlmisid lepingu isiklikult oma nimel, mistõttu puudub alus TsÜS § 95 lg 2 kohaldamiseks. 16. AS-i E aktsiate omandamine S I I. poolt on tõendatud 19.06.1998 V.Š sõlmitud lepinguga. Kohus leidis põhjendamatult, et 19.06.1998 leping on sõlmitud T B. K, mitte S I I.-ga. 4 Käesoleval juhul ei ole väidetud, et 19.06.1998 lepingu tingimusi ei ole täidetud, mistõttu ei saanud maakohus sellele asjaolule tugineda. Selgusetu on, millises osas on leping kohtu arvates mittetäidetud. Aktsiate omandamine S I I. poolt nähtub ka AS-i E aktsiaraamatu väljavõttest, milles on aktsiate omanikuna märgitud S I I. Hagejal on 23.11.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust ja garantiikirjast tulenev varaline nõue AS-i E pankrotimenetluses. Kohus leidis, et kõnealune leping on kuni 30.06.

§ 66lg-te 3-5, § 95 lg-te 1 ja 2 ning § 103 lg 1 alusel tühine.

Kohus tuvastas tehingu tühisuse, mida kogutud tõendid ei kinnita (S I I. poolt väidetavalt iseendaga sõlmitud tehing) ning millisele tehingule ükski menetlusosaline viidanud pole. Samuti on selgusetu, mis kohtu hinnangul sellise tehingu tühisusest tuleneb. Nõude loovutamine OÜ-le T K ja nõudeavalduse nõuetekohane esitamine on tõendatud asjas kogutud tõenditega.

1. Kohus pidas ebausaldusväärseteks 03.12.2001 volikirja, 19.06.1998 lepingut, 31.12.2001 lepingut, 07.01.2002 kokkulepet ja 04.03.2002 volikirja, kuid ei kohustanud hagejat esitama algdokumente. Kui kohus leidis, et 03.12.2001 volikiri esitati menetlustähtaega rikkudes, oleks kohus pidanud selle vastuvõtmisest keelduma.
2. Ka juhib apellant tähelepanu asjaolule, et tema nõude tunnustamisele vaidleb vastu isik, kes ei ole AS-i E pankrotimenetluses võlausaldajaks. V.G on talle kuuluva nõude AS-i E vastu loovutanud OÜ-le D, mistõttu V.Gi suhtes ei oleks saanud hagi rahuldamata jätta sõltumata kohtuotsuse põhjendustest. Antud juhul on menetluses osalenud isik, kelle õigusi hageja nõude tunnustamine ei saa rikkuda, mistõttu võib tõusetuda küsimus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p-s 2 sätestatud menetlusnormi rikkumisest. 10.01.2005 esitatud taotluse OÜ D protsessi lubamiseks jättis maakohus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse vastused
3. Kostjad vaidlevad oma kirjalikes vastustes apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Tsiviilkolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse põhjenduste ja toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige, kuid tuleb tühistada põhjenduste osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 jätab ringkonnakohus hageja nõude rahuldamata käesolevas otsuses märgitud motiividel.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on tekkinud 23.11.1998 väljaantud garantiikirjast nõue AS-i E vastu, mida viimase pankrotimenetluses tuleks tunnustada. Kuigi kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja nõuet ei saa rahuldada, ei pea ta kaevatavas kohtuotsuses sisalduvaid seisukohti õigeiks. Hageja nõue tugines 23.11.1998 aktsiate ostumüügilepingust tulenevate kohustuste ostjate poolsele täitmata jätmisele ning neid kohustusi taganud AS-i E 23.11.1998 garantiikirjale. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu paljudel võimalikel viisidel, seades kahtluse alla nii S I I.-i õigusvõime ja omandiõiguse kui tema õiguse esitada pankrotimenetluses nõudeavaldust (s.h teda esindanud isikute volitused), samuti nõude loovutamisele suunatud tehingud ning tuginesid garantiikirja tühisusele (ÄS § 281 lg 1 p 3 ja lg 3 rikkumise tõttu). Viimase väite osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Kuna pooled on nimetatud sätte kohaldamise suhtes oma arvamuse andnud, on ringkonnakohtul võimalik neid asjaolusid hinnata.
6. Alates 10.07.1998 jõustunud äriseadustiku muudatus kehtestas aktsiaseltsile ühemõttelise keelu anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate ostmiseks või tagada seda laenu. ÄS § 281 lg 1 p 3 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks, lg-st 3 5 tulenevalt on keelatud ka sellise tehingu tagamine. 23.11.1998 ostu-müügilepingust ja hageja väidetest järelduvalt garanteeris AS E tema aktsiaid ostnud isikute V.G-i, V.B-i ja A.K-i rahalist kohustust, s.o võlga summas 186 000 USD, müüja ees. Kolleegium ei nõustu hageja poolt kostjate vastuväidete kohta esitatud kirjaliku seisukohaga, mille kohaselt ei ole antud juhul tegemist laenuga, mida eelnimetatud sättes on silmas peetud. Asja materjalist nähtuvalt jäid aktsiate ostjad tehingu sooritamisel võlgu ostuhinna tervikuna (ostuhind tuli tasuda ositi ajavahemikus 01.02.1999-15.11.2001). Sisuliselt oli aktsiate müüja ja ostjate vahel tekkinud laenusuhe (võlakohustus), mille täitmise tagamine oli aktsiaseltsil seadusega keelatud. Tegemist ei olnud keeluga, mille rikkumist võiks hinnata hageja soovitud viisil. ÄS §-st 281 tulenev keeld oli kooskõlas äriseadustiku kui terviku põhimõttega, et aktsiate omaniku ja aktsiaseltsi kohustused tuleb hoida lahus. Seetõttu ei ole võimalik väita, et garantii andmisel oleks seadust rikutud ebaoluliselt. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Kuna antud juhul on garantiikirja väljastamisel rikutud otsest keeldu tagada aktsiaseltsi varaga aktsiate omandamiseks võetud laenu (rahalist kohustust), on see tehing tühine. Et kostjad ei esitanud sellekohast eraldi nõuet, ei võimalda järeldada garantiikirja kehtivust. TsÜS § 66 lg 4 kohaselt ei pea tühist tehingut täitma. Kostjatel oli õigus tugineda garantiikirja tühisusele kui asjaolule.
7. Hageja viide ÄS §-s 315 sätestatud võimalusele võtta vastutusele oma kohustuse rikkumisega äriühingule kahju tekitanud (kõnealust piirangut rikkuva tehingu teinud) juhatuse liige, ei võimalda hinnata garantiikirjaga seotud asjaolusid teisiti. Ka see, et alates 01.01.2006 lülitati äriseadustikku regulatsioon, mille kohaselt ei too ülalnimetatud keelu rikkumine kaasa tehingu tühisust (ÄS § 281 lg 4), ei toeta hageja käsitust, vaid kinnitab omakorda, et varasem seadus reguleeris vaidlusalust küsimust kehtivast seadusest erinevalt. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt kinnitanud, et tehingud, millega rikutakse seaduses otseselt märgitud keeldu, on tühised.
8. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et 23.11.1998 ostu-müügilepingus pooleks olnud isiku S I I. õigusvõime oli pärast 31.12.2001 lõppenud, mistõttu tema poolt ja tema huvides hiljem tehtud tehingud on kehtetud. Kolleegium nõustub apellandiga, et nimetatud äriühingu õigusvõime kindlaksmääramise osas tuli kohtul lähtuda rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg-st 1 ja kohaldada Marshalli Saarte Vabariigi õigust. Hageja esitas kohtule asja juurde võtmiseks väljavõtte Marshalli Saarte Vabariigi Ühenduste Seadusest, mille kohaselt ei too tühistamise teadaande tegemine kaasa juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, vaid viimasel säilib muuhulgas õigus talle kuuluvat vara võõrandada (§ 105 lg 1). Seega tulenes kohaldamisele kuulunud välisriigi õigusest, et S I I. kohta 31.12.2001 avaldatud asutamisdokumentide tühistamine ei toonud kaasa tema õigusvõime ühest lõppemist, vaid tal säilis õigus jätkata toiminguid äritegevuse lõpuleviimiseks. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles osas, et asja materjaliga ei ole kooskõlas kohtu hinnang 23.11.1998 tehingu olemusele ega sellele tuginev järeldus tehingu teinud isikute ringi kohta. Pealegi ei olnud käesoleva vaidluse esemeks ei 10.03.1998, 19.06.1998 ega 23.11.1998 ostu-müügilepingute kehtivus. Küll vajas selgitamist 23.11.1998 lepingust tulenevate kohustuste täitmine aktsiaid ostnud isikute poolt, sest TsK § 215 kohaselt on garantiivastutus täiendav vastutus, mistõttu eeldas selle kohaldamine garantiiga tagatud kohustuse mittetäitmist ja seda, et võlgnevust ei saanud kustutada võlgniku vahendite arvel. Käesolevas asjas esiletoodud asjaolud ei võimalda järeldada, et garandil oleks vastutus üldse tekkinud. Kuna aga ringkonnakohus jätab hageja nõude rahuldamata varemmärgitud põhjendustel, ei oma nimetatud asjaolud sisulist tähendust. Samal põhjusel ei vaja eraldi käsitamist maakohtu seisukoht nõude loovutamise ning pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse seadusele vastavuse kohta. 6
9. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtu hinnanguga mitmele hageja poolt menetluse käigus hilinemisega esitatud tõendile (mida pankrotimenetluses nõudeavaldusele ei olnud lisatud ja mida menetluse edenedes kohtule ükshaaval esitati), kuid kohtuotsuses sisalduvaid järeldusi asjas esitatud tõendid kogumis teha ei võimaldanud. Kui kohus leidis, et tõendite hindamiseks on vajalik tutvuda dokumentide originaalidega, siis pidi ta need poolelt välja nõudma. Kolleegium nõustub ka apellandi viitega menetlusnormi rikkumisele seoses V.Gi taotlusega tema asendamiseks (mille kohus jättis protokollilise määrusega rahuldamata), kuid peab ebaõigeks sellele tuginevat järeldust, et nimetatud kostja oleks tulnud menetlusest kõrvaldada. Kostja taotlusest nähtuvalt loovutas ta pankrotimenetluses esitatud nõude OÜ-le D, keda oleks kohus pidanud käsitama kostja singulaarse õigusjärglasena. Kuna aga pankrotivõlgniku vastu algselt V.Gi poolt esitatud nõude osas on muutunud vaid võlausaldaja isik, ei riku eelnimetatu hageja õigusi. Pealegi nähtub asja materjalist, et OÜ D juhatuse liikmeteks on V.G ja viimast esindanud I. B, kes osalesid käesolevas kohtumenetluses.
10. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Ü.Jänes U.Loonurm A.Tänav 7