← Eesti

2-05-14117/1

Obsah (8)§ 416§ 142§ 472§ 410§ 413§ 444§ 60§ 46

2-05-14117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 02. juuni 200

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu 01.07.2005.a. esitas AShagi OÜvastu 153 692,91 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ASja OÜ13.07.2000.a kapitalirendi lepingu nr L, mille objektiks oli haagis Pacton, riiklik registreerimismärk (vara) ning 13.07.2000.a sõlmisid pooled kapitalirendi lepingu nr L, mille objektiks oli sadulauto DAF 95.430, riiklik registreerimismärk. Lepingutest tulenevalt kohustus hageja omandama eelnimetatud sõidukid ja andma need lepingute perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale vara kasutamise eest lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisaks olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. Lepingute üldtingimuste punkti 11.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada juhul kui kostja jätab lepingute maksed tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast tähtaega. Kui hageja lepingu ennetähtaegselt lõpetab, on lepingute üldtingimuste punkti 11.4 kohaselt kostja kohustatud viivitamatult tagastama hagejale vara. Hageja saatis kostjale 02.02.2001.a teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui kostja ei kustuta tekkinud võlgnevust ettenähtud aja jooksul. Kostja ei kustutanud oma lepingutest tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, seega lõpetas hageja kostjaga lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Kostja lepingust nr 006919L tulenev võlgnevus hageja ees oli kokku 153 413,15 krooni: tähtajaks tasumata rendimaksed summas 28 087,02 krooni; vara jääkmaksumus 119 326,13 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused summas 6 000,00 krooni. Kostja lepingust nr L tulenev võlgnevus hageja ees oli kokku 320 279,76 krooni: tähtajaks tasumata rendimaksed summas 67 408,87 krooni; vara jääkmaksumus 238 652,25 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused summas 14 218,64 krooni. Lepingu nr L objektiks olev vara võõrandati 13.08.2001.a hinnaga 120 000,00 krooni (käibemaksuta). Vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud kostja poolt hagejale lepingu nr L alusel tasumisele kuuluvaid summasid ja hageja sai nimetatud lepingu alusel otsest müügikahju 33 413,15 krooni (s.o lepingust tuleneva võlgnevuse 153 413,15 krooni ja vara realiseerimisest saadud 120 000,00 krooni vahe). Lepingu nr L objektiks olev vara võõrandati 25.09.2002.a hinnaga 200 000,00 krooni (käibemaksuta). Vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud kostja poolt hagejale lepingu nr L alusel tasumisele kuuluvaid summasid ja hageja sai nimetatud lepingu alusel otsest müügikahju 120 279,76 krooni (s.o lepingust tuleneva võlgnevuse 320 279,76 krooni ja vara realiseerimisest saadud 200 000,00 krooni vahe). Kokku sai hageja kostjaga sõlmitud lepingute objektiks oleva vara realiseerimisest müügikahju 153 692,91 krooni. Lepingu üldtingimuste punkti 5.17 kohaselt, kui hageja lõpetab lepingu kostja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Hageja saatis kostjale 08.11.2004.a kirjad, milles palus tasuda vastav kahjusumma 14 päeva jooksul kirjade kättesaamisest. Kostja sai kirjad kätte, kuid ei ole käesoleva ajani oma võlgnevust hagejale tasunud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 153 692,91 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 9 000,00 krooni). Menetluse käik Kostja seaduslikule esindajale on kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtuotsuse põhjendused

§ 410

kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 üksnes otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 413lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne

  1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
  2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne
  3. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sama seaduse § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 153 692,91 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 9 000,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv), kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt

§ 46

p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 130,20 krooni. Arne Kolnes Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.