KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1129 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ K hagi A-S AS-i vastu 1 283 340, 74 krooni väljamõistmiseks ja A-S AS-i vastuhagi OÜ K vastu 91 466, 98 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik OÜ K apellatsioonkaebus ja A-S AS-i vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ K, kostja A-S AS, esindaja Urmas Kiik Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- Poolte vahel 14.12.2001 sõlmitud koristusteenuste töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja osutama koristusteenust kostja kauplustele. Koristusteenuste töövõtuleping sõlmiti poolte vahel kestvusega 5 aastat.
- Lepingu pooled pidasid alates
- a algusest läbirääkimisi uute avatavate kostjale kuuluvate kaupluste koristusteenuste hindade suhtes, milles pooled ei jõudnud kokkuleppele. Aprillis
- a kuulutas kostja välja hinnakonkursi sobivaima hinnaga koristusteenuste pakkuja leidmiseks. 23.05.2003 esitas kostja hagejale kolm teadet lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta. 27.05.2003 esitas kostja hagejale järjekordsed kolm teadet lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta. 06.06.2003 edastas kostja hagejale veel ühe teate lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohaselt täitmise kohta. Uue koristusteenuste pakkuja otsimine toimus juba enne eelpoolnimetatud pretensioonide esitamist.
- Seoses hagejaga hinna suhtes kokkuleppele mitte jõudmisega ning hinnakonkursi korras uue soodsama hinnaga koristusteenuse pakkuja leidmisega edastas kostja 03.07.2003 hagejale teate lepingu ülesütlemise kohta.
- Kostja rikkus ühepoolselt töövõtulepingust tulenevat kohustust ning hagejale on tekitatud lepingu lõpetamisega kahju: koristusmasinate kapitalirendiga seotud kahju summas 820 340,74 krooni, äriplaani koostamisega seotud kulutused summas 455 000 krooni ja hagejale koristusmasina kasutamiskõlbmatuks muutmisega seotud kahju summas 98 077 krooni. 19.01.2006 toimunud kohtuistungil loobus hageja kolmandast nõudest ja palus kostjalt välja mõista 1 283 340,74 krooni.
- Kostja hagi ei tunnista. Koristusteenuse töövõtulepingu ülesütlemine ei olnud õigusvastane. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja rikkus lepingut. Kui kauplustes esines probleeme puhtusega, mis tõid kaasa koguni tervisekaitse märkused, siis on selge, et hageja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja ei ole hagejale lepingu ülesütlemisega kahju tekitanud.
- Kostja esitas 07.03.2005 vastuhagi hageja vastu 91 466, 98 krooni väljamõistmiseks. Vaidlusaluse koristusteenuse töövõtulepingu punkti 2.5 järgi kohustub hageja osutama teenust kõigis avatavates S, lähtudes lepingust ja lepingu punktis 9.2 nimetatud kokkuleppest. Hageja on seda lepingu punkti rikkunud, jättes M, K ,M ja T S hoolduskoristuse arvete koostamisel arvestamata lepingu punktis 9.2 fikseeritud tariifid. Hageja koostas vastavad arved perioodil juuni 2002 kuni jaanuar 2003 kokkuleppimata tariifi alusel. Kostja tasus need arved, makstes sellega hagejale alusetult 91 466,98 krooni. Käibemaksu on kostja riigilt tagasi saanud ja seda kahju hulka ei arvata.
- Hageja ei tunnista kostja vastuhagi ja leiab, et vastuhagi on põhjendamata ja tõendamata. Kõik kostjale esitatud arved on põhjendatud ning tulenevad tegelikult tehtud tööde mahust ja pooltevahelistest kokkulepetest. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata.
- Hagi esemeks on kostja poolt hagejale lepingu lõpetamisega tekitatud kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lõike 4 alusel peab isik hüvitama kahju vaid juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
- Kapitalirendilepingu täitmise tulemusena saab rentnik renditud asja enda omandisse. Isiku kahjuna ei saa käsitleda tema poolt omandatava asja kokkuleppelist ostuhinda. Puudub põhjuslik seos lepingu ülesütlemise ja hagejale kapitalirendi kulude tekkimise vahel.
- Hagiavalduse kohaselt on lepingu lõpetamisest tekkinud otsene kahju ka äriplaani koostamisega seotud kulutused summas 455 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja FIE A. P äriplaani maksumusega 455 000 krooni. Kohtuistungil ei ole tõendamist 2
(6)leidnud põhjuslik seos lepingu ülesütlemise ja äriplaani hinnast tekkinud väidetava kahju vahel. Kostja ei saanud lepingut sõlmides ette näha, et lepingu ülesütlemine toob hagejale kaasa kahju äriplaaniga seonduvalt. Seega on hageja nõuded põhjendamatud ning rahuldamisele ei kuulu.
- Kostja on vastuhagis väitnud, et vaidlusaluse koristusteenuse töövõtulepingu punkti 2.5 järgi kohustus hageja osutama teenust kõigis avatavates S, lähtudes lepingust ja lepingu punktis 9.2 nimetatud kokkuleppest. Kostja väidete kohaselt rikkus hageja seda lepingu punkti, jättes M, K-i, M ja T-i S hoolduskoristuse arvete koostamisel arvestamata lepingu punktis 9.2 fikseeritud tariifid. Hageja koostas vastavad arved perioodil juuni 2002 kuni jaanuar 2003 kokkuleppimata tariifi alusel. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud enammakstud summade arvestus ei vasta dokumentaalsetele tõenditele esitatud nõuetele ja ei tõenda seega esitatud vastuhagi.
- Kuivõrd kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- OÜ K esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning uue otsusega hagi rahuldada.
- Kostja poolt toimunud lepingu rikkumine on käsitletav tahtliku kahju tekitamisena. Kohus on oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme, eirates hageja poolt hagiavalduses esitatud dokumentaalsete tõenditega põhistatud väiteid selle kohta, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut uue konkursi väljakuulutamisega ja hagejale lepingu uuendamise võimalust pakkumata. Eeltoodust lähtuvalt on valesti kohaldatud ka materiaalõigusnorme. VÕS § 127 lg 3 ei kuulu vastustust piirava alusena kostja suhtes kohaldamisele, kuna kostja poolt käesolevas punktis käsitletud lepingu rikkumine on käsitletav tahtliku kahju tekitamisena.
- Hageja liisis kostjaga sõlmitud koristustööde lepingu täitmiseks spetsiaalsed koristusmasinad, sõlmides selleks kaks kapitalirendilepingut AS-iga Ü. Hageja oli sunnitud jätkama nende liisinglepingute alusel oma kohustuste täitmist AS-i Ü ees kui kostja oli koristustööde lepingu, mille täitmiseks soetatud masinate liisimiseks need lepingud olid sõlmitud, ennetähtaegselt lõpetanud. Seega on hagejale tekitatud koristusmasinate kapitalirendiga seotud kahju 820 340, 74 krooni.
- Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et puudub põhjuslik seos lepingu ülesütlemise ja hagejale kapitalirendi kulude tekkimise vahel. Kohus on otsuse põhjusliku seose puudumise kohta langetanud andmata sisulist hinnangut kostja käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose kohta. Samuti on kohus valesti kohaldanud materiaalõigusnormi, kuna põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lõike 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.
- Kostjale etteheidetavaks teoks on ennetähtaegselt hagejaga viieks aastaks sõlmitud koristustööde lepingu lõpetamine lähtuvalt soovist hakata teenust ostma teiselt osutajalt soodsamatel tingimustel. Kulutused, mis tehti kostjaga sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks on käsitletavad varalise kahjuna. Liisingmaksed on kulutused, mis kujutavad endast hageja poolt tehtud vabatahtlikke varalisi ohvreid, mis hageja on teinud lähtuvalt kostjaga sõlmitud lepingust ning arvestusest, et nimetatud leping kehtib poolte vahel kokkulepitud tähtaja vältel. Kohus, jättes rahuldamata hageja nõude, ei ole arvestanud diferentsihüpoteesi, mis tuleneb VÕS § 127 lõikes 1 toodud kahju hüvitamise eesmärgist ja rajaneb eeldusel, et võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kujutab 3
(6)endast vahet isiku tegeliku varalise olukorra vahel, milles olnuks isiku varaline seisund ilma kohustuse rikkumise või kahju tekitamiseta.
- Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et tõendamist ei ole leidnud põhjuslik seos lepingu ülesütlemise ja äriplaani hinnast tekkinud väidetava kahju vahel. Põhjuslik seos on olemas, kuna ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.
- Mõistlik isik pidi lepingut sõlmides ette nägema, et lepingu ennetähtaegne ülesütlemine toob endaga kaasa selle lepingu täitmiseks vajalike kulutuste summas kahju tekkimise teenust osutavale poolele. Kuna mõistlik isik pidi eelnimetatud tagajärgede saabumist ette nägema, siis ei ole maakohus käesolevas asjas õigesti kohaldanud VÕS § 127 lõiget
- Eelnimetatud sätte mõtte ja eesmärgi kohaselt jäävad rakendusalast välja kõik objektiivsele vaatlejale põhimõtteliselt ära tuntavad võimalikud lepingurikkumise tagajärjed sõltumata kahju tekitaja subjektiivsetest võimetest ja äratundmisvõimest. Nimetatud säte ei kuulu kostja vastutust piirava sättena kohaldamisele, kuna kostja tekitas kahju tahtlikult. Vastustaja seisukoht
- A-S AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- A-S AS esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata tema vastuhagi 91 466, 98 krooni saamiseks ning kohtukulude jaotamise osas. Kohus on jätnud tuvastamata vastuhagi aluseks olnud asjaolud ja rikkunud menetlusõiguse norme.
- Vastuhagi rahuldamata jätmist ei ole maakohus sisuliselt üldse põhjendanud, rikkudes sellega oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikes 8 toodud kohustust põhjendada poole faktiväidetega mittenõustumist. Kohus leiab vaid, et vastuhagi on tõendamata, kuna lisatud enammakstud summade arvestus ei vasta dokumentaalse tõendi nõuetele. Viidatud arvestustabel on TsMS § 235 mõttes tõendusvahendiks ja kohus oleks pidanud seda sisuliselt hindama.
- Vastuhagi avalduses oli loetletud ka terve rida dokumentaalseid tõendeid, millele kohus ei andnud hinnangut rikkudes sellega TsMS § 442 lõiget
- Esitatud tõendeid kogumis hinnates tuleks vastuhagi rahuldada.
- Kohus jättis mõlema poole kohtukulud nende endi kanda, mis ei ole õiglane ega vasta seadusele. Antud juhul tehti kostja kasuks otsus põhihagi osas, kus hagihinnaks oli 1 382 417, 74 krooni, samas kui tema kahjuks tehti otsus vastuhagi osas, kus hagihinnaks oli vaid 91 466, 98 krooni.
- Kohtukulude jaotamisel jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et hageja loobus nõudest osaliselt, s.o 98 077 krooni ulatuses. Arvestades, et loobutud nõude suurus ja vastuhagis esitatud nõude suurus olid enam-vähem võrdsed, olnuks õiglane jätta vastavas osas õigusabikulud poolte enda kanda, ülejäänud osas aga hagejalt kostja kasuks kulud maksimaalses ulatuses välja mõista. Vastustaja seisukoht
- A-S AS ei pea vastuapellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 646 ja 656 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab 4
(6)ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
- TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kuna eelmenetlus TsMS § 392 lg 1 p 1 alusel on viidud asjas läbi puudulikult, siis pole välja selgitatud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja ringkonnakohus ei saa ise asjas uut otsust teha.
- Hageja esitas nõude lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, pidades lepingu rikkumiseks lepingu ennetähtaegset ülesütlemist. Kohus ei andnud mingit hinnangut hageja nõude aluseks olevale asjaolule, et kostja on lepingut rikkunud. Kohus tugineb otsuses VÕS § 196 lg-le 1, mille kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani. Kohus leidis, et lepingu jätkamine
- a detsembris sõlmitud tingimustel ei olnud
- a maikuus võimalik, milles pooled on üksmeelsel seisukohal ja mida tõendavad toimikus olevad kirjalikud tõendid. Sellest võib järeldada, et kohus ei tuvastanud kostjapoolset lepingu rikkumist. Samas on vastuoluline, et kohus asus kohaldama VÕS § 127 lõikeid 3 ja 4, milles nähakse ette lepingulist kohustust rikkunud lepingupoole vastutuse ulatus.
- Poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline töövõtuleping, milles A-S AS oli tellija ja OÜ K töövõtja. A-S AS ütles lepingu alates 01.08.2003 ennetähtaegselt üles kahel põhjusel:1) seoses uutes tingimustes kokkuleppele mittejõudmisega ja 2) seoses töövõtja poolt oma kohustuste rikkumisega. Hageja lepingu ülesütlemist ei ole vaidlustanud ja seega on leping poolte vahel alates 01.08.2003 lõppenud.
- Lepingu ülesütlemisõigus ja selle tagajärjed tulenevad seadusest ja lepingust. Tellija ülesütlemisõiguse sätestab VÕS § 655, mille lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
- Pooltevahelise lepingu p 5.3 kohaselt on tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest 1 kuu ette, juhul kui töövõtja on ühe lepinguaasta jooksul korduvalt (rohkem kui 2 korda) ühe objekti kohta või 6 korda kokku jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuetekohaselt.
- Hageja oma lepingukohustuste rikkumist ei tunnista ning peab selle kohta koostatud kirjalikke akte ebaõigeteks.
- Kohus ei ole töövõtja võimalikku lepinguliste kohustuste rikkumist üldse käsitlenud ega andnud mingit hinnangut sellele, kas tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Sellest oleneb aga otseselt töövõtja õigus esitada tellija vastu materiaalseid nõudeid seoses lepingu ülesütlemisega.
- Õige on vastuapellatsioonkaebuse seisukoht, et kohus ei ole vastuhagi rahuldamata jätmist põhjendanud. Kohus ei ole vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt üldse 5
(6)analüüsinud ega neile hinnangut andnud. Kohus märgib vaid, et kostja poolt esitatud enammakstud summade arvestus ei vasta dokumentaalsetele tõenditele esitatud nõuetele ja ei tõenda seega esitatud vastuhagi. Tegemist on kostja enda poolt koostatud enammakstud summade arvestusega, mida kohus oleks pidanud analüüsima koos hageja vastuväidetega neile. 37. Kohtukulude jaotuse otsustab kohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel. G. Kivinurm M. Seppik U. Reinola 6
(6)