KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuasja number 2-04-590 (endine Tallinna Linnakohtu t

§ 82

lg 1 alusel ning jätta rahuldamata T.Tnõue OÜ-lt hüvitise summas 4960 krooni TLS § 82 lg 2 järgi väljamõistmiseks. Rahuldada osaliselt T.Tnõue lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ja mõista OÜ-lt T.Tkasuks TLS § 119 lg 2 alusel hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest ühe keskmise kuupalga ulatuses vastavalt 2160 krooni. Tasaarvestus T.Tkasuks OÜ-lt väljamõistetud hüvitis puhkusekompensatsiooni saamiseks summas 1155 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitis summas 2160 krooni tuleb tasaarvestada täitemenetluse käigus OÜpoolt T.Tsummas 3329,52 krooni tasutuga. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. VARASEM MENETLUS Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsusega 11.02.2004 rahuldati T.T(S) avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnistas ebaseaduslikuks T.Ttööle mittelubamise ning mõistis OÜ-lt välja T.Tkasuks hüvitise TLS § 38 alusel kolme kuu minimaalpalga ulatuses summas 6480 krooni. T.Tavalduse, milles palus lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel ja välja mõista hüvitise jättis komisjon rahuldamata (lk 12-13). HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED 02.06.2004 pöördus OÜhagiga tollasesse Tallinna Linnakohtusse, kuna ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega. Tööandja palus hagis (lk 4-5) tunnistada, ET poolte vahel 28.03.2003 sõlmitud tööleping nr on lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel alates 16.08.2003 ning jätta kohtukulud kostja kanda ning 08.03.2005 täpsustas tööandja hagejana nõuet ja palus täiendavalt tunnustada seaduspäraseks kostja tööle mittelubamine alates 17.08.2003 seoses töölepingu lõpetamisega 16.08.2003 ja ning hüvitis summas 6480 krooni TLS § 38 järgi kostja kasuks väljamõistmisele mittekuuluvaks (lk 60,89). Tööandja lõpetas kostjaga töösuhte 16.08.2003 seoses karistuse määramisega. 16.08.2003 ei ilmunud T. T tööle õigeaegselt, millest teavitas teine töötaja. 17.08.2003 teavitas tööandja kostjat töölepingu lõpetamisest alates 16.08.2003 TLS § 86 p 6 alusel. Kostja käskkirjale alla ei kirjutanud. Pärast töölepingu lõpetamist kostja tööle enam ei ilmunud. 18.05.2004 arestis täitur arved, siis sai tööandja teada, et tööandja suhtes oli tehtud töövaidluskomisjoni otsus. Hageja arvates on tegemist töösuhte lõppemisega mitte töölt kõrvaldamisega, sest tööandja ei soovinud 2 töösuhte jätkamist, kostja enam ka tööle ei ilmunud. HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE Vastuhagi ei tunnista, palub jätta rahuldamata. Tööandja lõpetas kostjaga töösuhte 16.08.2003 seoses karistuse määramisega. 16.08.2003 ei ilmunud T.Ttööle õigeaegselt, millest teavitas teine töötaja tööandjat. 17.08.2003 teavitas tööandja kostjat töölepingu lõpetamisest alates 16.08.

§ 86p 6 alusel.

Kostja käskkirjale alla ei kirjutanud. Pärast töölepingu lõpetamist kostja tööle enam ei ilmunud. 18.05.2004 arestis täitur arved, siis sai tööandja teada, et tööandja suhtes oli töövaidluskomisjoni teinud otsuse. Hageja arvates on tegemist töösuhte lõppemisega mitte töölt kõrvaldamisega, töösuhe lõppes 17.08.2003 alates mitte 23.02.2004, kostja ei ole palunud tunnistada töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks. Lisaks ei ole kostja näidanud vastuhagis, milles seisnes kotja arvates hageja poolne töökohustuste rikkumine, sest tööandja poolt lepingu lõpetamine ei ole samastatav tööandjapoolse töökohustuse rikkumisena. Kostja sai töölepingu lõpetamisest teada 17.08.2003 ja alles 18.12.2003 pöördus ta töövaidluskomisjoni, sama nõudega pöördus komisjoni 2004.a. mais ja siis kohtusse. Kuivõrd töösuhe lõppes poolte vahel 17.08.2003 ja kostja tööle ei enam ei ilmunud, puudub kostjal õigus nõuda TLS § 82 lg 2 sanktsioonide kohaldamist, samuti ei ole õigus puhkusekompensatsioonile. Kostja esitas lõpparve nõude menetluse kestel ning palga seaduse § 2 järgi tuleb see maksta 5 päeva jooksul arvates nõude esitamisest. Töötaja ei ole varem lõpparve nõuet esitanud. Eelisutungil märkis hageja esindaja, et puhkusetasunõue on osaliselt põhjendatud periood 29.03.2003 kuni 17.08.2003, mille on kostja kätte saanud täituri kaudu. Kostja töötas hageja juures 4 ja pool kuud, mistõttu on tal õigus tasule 5 kuu eest kooskõlas puhkusetasu arvutamise korrale § 4 lg 2 , Kasutamata puhkuse päevade arv o 12 85*28/12), töötasu 4 ja poole kuu eest on 9720(2160*4+2160:2), tööpäevade arv 101. Seega on päevatasu 96 (9720:101) krooni ja puhkusetasu e. hüvitis 1155 krooni (96-12). Hageja on tasunud täituri vahendusel 3329,52 krooni, seega tuleb tasaarvestada puhkuseasu 1155 krooni. Lõpparvet töötaja töölepingu päeval vastu ei võtnud ja kui kohus leiab, et on põhjendatud, siis tuleb tasaarvestada täituri kaudu saaduga vastavalt summa 2160 krooni, mitte 2480 krooni nagu kostja nõuab, sest töösuhe lõppes 2003.a. Põhjendamatu on nõue TS § 82 lg 2 alusel hüvitise maksmises, sest leping lõppes 16.09.2003 (lk 97-98, 29.12.2005). Kohtusse esitatud hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja sai töövaidluskomisjoni otsusest teada alles täituri vahendusel, töövaidluskomisjoni otsust ei ole saanud. T.TVASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista (18.08.2004, lk 25). Hageja esitatud tõendid on võltsitud, kostja ei ole saanud ühtegi karistust. Tööandja kõrvaldas kostja ebaseaduslikult töölt, tööandja ei ole teda töölt vabastanud. T.TVASTUHAGI Nõuded 14.09.2004 (lk 31-32) esitas kostja vastuhagi. 07.03.2005 ja 07.06.2005 täpsustas vastuhagi nõudeid ja palus tunnistada, et 11.02.2004 tehtud töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud (avalduse p 1), lõpetada tööleping alates 23.02.

§ 82

lg 1 alusel, välja mõista hagejalt hüvitis 4960 krooni TLS § 82 lg 2 alusel, välja mõista hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 2150 krooni Puhkuseseaduse § 25 alusel, välja mõista TLS § 119 lg 2 alusel hüvitis 2480 krooni, kokku on nõue 9590,40 krooni. Eeslistungil selgitas, et tegelikult pidas silmas oma 07.03.2005 kohtule esitatud avalduse p 1 all seda, et tema arvates on töövaidluskomisjon otsus 11.02.2004 jõustunud ning tegemist on asjaoluga, mitte nõudega. Nõuded, mille kostja esitas saamata jäänud puhkuse tasu saamiseks ja hüvitise saamiseks saamata jäänud lõpparve eest, samuti, et kohus lõpetaks lepingu 23.02.2003 ja mõistaks välja hüvitise TLS § 82 lg 2 järgi, ei 3 olnud arutusel töövaidluskomisjonis ning olid kostja poolt esitatud vastuhagiavalduse raames uute ja teiste nõuetena. Kohtukulud palus jätta hageja kanda (lk 55, protokoll, lk 65-66, lk 7273, prot. lk 78). Põhjendused T.Ttöötas OÜ-s 29.03.2003 -23.03.2004 (avaldus postitatud 30.09.2005, lk 81-82), kirjalikku lepingut ei ole vormistatud. Tööandjaga oli konflikt 17.08.2003 õhtul. Sellel päeval oli kostja terve päev tööl. 17.08.2003 õhtul kell 8 paiku toimus vahetuse üleandmine. Sellel päeval teatas direktor talle, et kostja on vallandatud ning ei või enam tööle tulla. Seda konflikti nägi pealt Irina Stepanova, kes vahetas kostja välja. Tööandja keeldus maksmast palka ja kasutamata jäänud puhkuse eest maksta hüvitist töölepingu lõpetamise päeval. Palga maksis välja 05.09.2003 ja viivitas palga maksmisega 20 kalendripäeva, töösuhete lõpetamise vormistamisest keeldus. Kostja pöördus töövaidluskomisjoni, komisjon tegi otsuse 11.02.2004 ning tegi kindlaks, et kostjat ei lubatud ebaseaduslikult tööle ning mõistis välja hüvitise 6480 krooni. Kohtuistungil muutis asjaolusid ja märkis, et 17.08.2003 lõppes töövahetus kell 20.00 ja tööandja teatas talle, et ei soovi teda näha, et kostja lahkus kioskist - töökohast ja järgmisel tööpäeval 20.08.2003 kell 8.00 kui kostja tuli tööle, töötas seal teine inimene ja kostja ei saanud tööle asuda. Kostja ei tuginenud asjaolule, et tööandja ta vallandas, vaid et tööandja kõrvaldas ta töölt ebaseaduslikult (lk 113). Kostja leiab, et tegemist oli töölt kõrvaldamisega. Ei ole rikkunud töökohustusi, ei ole pannud toime süütegu, tööandja ei ole avaldanud töötajale, et oleks kaotanud usalduse tema vastu. Seega oli tegemist töölt ebaseadusliku kõrvaldamisega. 18.02.2004 saatis T.Ttööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 2 järgi, kuud 23.03.2004 tagastas postiasutus märgitud kirja, milles oli avaldus sees. Seega keeldus tööandja lepingut lõpetamist ning T.Tleiab, et töösuhted lõppesid 23.03.2003 TLS § 82 lg 3 järgi seoses sellega, et tööandja ei täitnud töölepingu tingimusi. Lõpparve ja hüvitise arvestus on järgmine (lk 75): Palga alamäär alates 01.01.2003 oli 2160 krooni ja tunnipalgaalamäär 12,90 krooni, alates 01.01.2004 oli tunnis 14,60 krooni ja kuupalga alammäär 2480 krooni, hüvitis seega 2 kuu eest 4960 krooni Puhkusehüvitis on järgmine: 6 kuu arvestatud töötasu * puhkusepäevad kalendripäevades. 2003.a.oli 4 kuud töötanud, so 4*2160 ja 2004.a. 2 kuud*2480, kokku 13600 krooni, kalendripäevi, mille hulgas ei ole rahvus ega riigipühi on

1. 2003.a. 10 töökuud *28/12=23 (puhkusepäeva), 2004.a. 2 töökuud*28/12=5 puhkusepäeva, kokku kasutamata päevi on 28, seega hüvitis kasutamata puhkuse eest on 2150.40 krooni (13600/177p=76,82 krooni päevas ja 76,80*28p=2150,40 krooni. Lõpparve kinnipidamise eest hüvitis 2480 krooni. TÕENDID Hageja poolt kohtule esitatud tõendid Korraldus 17.08.2003 T.Ttöölt vabastamise kohta, korraldus 29.05.2003 ja 30.04.2003 noomituse määramise kohta T. Stepanovale seoses tööle hilinemisega, töövaidluskomisjoni otsus 11.02.2004, osaline väljavõte töölepingust, tunnistaja N. A. ütlus, maksekorraldus ja pangaväljavõte täiemenetluse käigus T.Ttasutu kohta. 4 Kostja tõendid Tööleping (lk 33), avaldus 18.02.2004 töötepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, tähtkirja saadetise kviitung 18.02.2004, ümbrik, tunnistaja Irina Stepanova ütlus, avaldus tööandjale töölepingu lõpetamiseks. Kohtu poolt väljanõutud tõend Töövaidluskomisjoni toimik 9-1-2/1326-
2. KOHTUOTUSE PÕHJENDUSED Töövaidluskomisjoni otsuse nr 9-1-2/1326/03 11.02.2004 jõustumisest Töövaidluskomisjon tegi 11.02.2004 otsuse, millega hageja tööandjana ei nõusutnud. Komisjon väljastas otsuse tööandjale, kuid töövalduskomisjoni toimikust ei nähtu, et tööandja OÜon otsuse kätte saanud, seega on tõendamata kostja väited sellest, et hageja on kohtusse pöördunud pärast selleks ITLS § 24 lg 1 ettenähtud 1-kuulist tähtaega arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja kättesaamist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et alusetu on kostja väidet, et töövaidluskomisjoni otsus 11.02.2004 ei ole jõustunud. Töösuhte lõpetamisest, töölt kõrvaldamisest Poolte vahel oli sõlmitud tööleping 28.03.2003 nr 71 ja töötaja asus tööle 29.03.03 (lk 33). Leping oli sõlmitud määramata ajaks. TLS § 54 sätestab töölepingu peatumise mõiste, mis tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga ning töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist. Kooskõlas TLS § 55 p 10 on töölepingu peatumine ka töötaja töölt kõrvaldamine § 56 ja 57 või TDVS § 3 p 3 alusel: so töötaja kõrvaldamine ajal, mil isik on alkoholi narkootilises joobes, ravimite mõju all, distsiplinaarasja menetluse ajaks. Nimetatud juhtumid on seaduslikud alused, mil töötajat saab kõrvaldada töölt. Töölt kõrvaldamine on ajutise iseloomuga, töösuhe peatub, kuid töösuhe ei lõpe. TLS § 71 järgi lõpeb tööleping poolte kokkuleppe, tähtaja möödumisel, töötaja algatusel, tööandja algatusel, kolmandate isikute nõudel, pooltest sõltumatutel asjaoludel. Kohtus ülekuulatud tööandja tunnistaja N.Aütlustest ilmneb, et tema andis allkirja selle kohta, et T.Tkeeldus oma vallandmise korraldusele alla kirjutamast, kuid ei näinud seda, et T.Toleks keeldunud alla kirjutamast; märgitud korraldusele andis tunnistaja ise allkirja 2003.a. suvel. Pärast seda, kui tunnistaja oli oma allkirja andnud, T.Tenam tööle ei tulnud. Kostja tunnistaja Irina Stepanova ütluste kohaselt olid tööandja direktori ja T.Tvahelised suhted konfliktsed ja 17.08.2003 tuli direktor tööle vahetuse lõpus õhtu poole ja ajas T.Tsealt minema ning ütles T. Teinbergile, et ei soovi teda enam näha. Pärast seda T.Ttööle ei tulnud. I. Stepanova ütlustest nähtub, et T.Toli direktorilt küsinud, kas viimane vallandab ta või ta tuleb tööle. Kostja selgituse kohaselt oli järgmisel tööpäeva 20.08 tööl juba teine inimene, kui kostja tööle tuli ja tema enam tööd ei saanud teha, edasise perioodi eest palka ei makstud. Hageja poolt kohtule esitatud korraldusest 17.08.2003 ilmneb, et tööandja on T.T(Stepanovat) karistanud TLS § 86 p 6 alusel alates 16.08.2003 töölepingu lõpetamisega. Kostja väidab, et tema seda dokumenti näinud ei ole. Hinnates tunnistajate ütlusi kooskõlas hageja esitatud korraldusega 17.08.2003 leiab kohus, et märgitud tõenditest saab järeldada, et tööandja soov oli töötajaga tööleping lõpetada, mida ka tööandja tegi, kuivõrd mõlemad tunnistajad kinnitasid, et töötaja enam tööl ei käinud, tunnista I. Stepanova, kes oli konflikti kuulunud, kinnitas, et tööandja teatas kotjale, et ei soovi teda enam näha ning pärast seda T.Tenam tööle ei tulnud ning lisaks kinnitas tunnistaja N.A, et kui tema käskkirjale allkirja andis 2003.a. suvel, ei tulnud enam T.Ttööle. Kohtu arvates ei muuda töölepingu lõpetamist asjaolu, kuidas ja mis vormis lõpetas tööandja töölepingu. Asjaolu, et töötaja tema kohta töölepingu lõpetamise korraldust ei näinud ning seda 5 talle ei tutvustatud, ei tähenda, et poolte vahel töösuhe jätkus ja et töötaja oleks olnud hoopis töölt kõrvaldatud. Nimelt ei ole tööandja kordagi töötajat enam tööle lubanud, seda ei ole kinnitanud ka kostja, mistõttu ei saa olla tegemist töösuhte jätkumisega vaid tegemist oli poolte vahel töösuhte lõppemisega. Arvestades korralduse kuupäeva 17.08.2003 ning tunnistaja I. S ütlusi, et alles vahetuse lõpus 17.08 tuli tööandja ja teatas, et ei soovi kostjat enam näha, siis leiab kohus, et pooltevaheline töösuhe lõppes mitte 16.08.2003, vaid 17.08.2003, mil kostja oli viimast päeva tööl vahetuse lõpuni kl 20.
3. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sel päeval enam ei töötanud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue osaliselt rahuldamisele ja tuleb tunnustada, et tööleping nr 71 28.03.2003 OÜ ja T.T(S) vahel lõppes 17.08.2003 TLS § 86 p 6 alusel. Selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, milles on palunud lugeda kostja tööle mittelubamine 17.08, seaduslikuks, sest tegelikult lubas hageja kostja 17.08.03 tööle ja alles vahetuse lõpus teatas kostjale lepingu lõpetamisest. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole tõstatatud vaidlust, samuti ei ole töötaja töövaidluskomisjonis tõstatanud vaidlust lepingu lõpetamise seaduslikkuse/ebaseaduslikkuse üle koos sellest tulenevate tagajärgedega, siis ei saa kohus anda ka töölepingu lõpetamise vorminõuetele ja lõpetamise asjaoludele hinnangut. Kuivõrd poolte vahel lõppes töösuhe ja tegemist ei ole töölt ebaseadusliku kõrvaldamisega, siis ei ole hagejal ka kohustust TLS § 38 alusel maksta kostjale hüvitist 3 kuu palga ulatuses ning seega tuleb tunnustada, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale märgitud hüvitist summas 6480 krooni. Samal põhjusel ei lõppenud ka hageja ja kostja vaheline töösuhe kostja avalduse alusel 18.02.

§ 82lg 2 järgi, sest selleks ajaks oli töösuhe lõppenud.

Kostja palus kohtul lõpetada tööleping alates 23.02.

§ 82lg 1 alusel, välja mõista hagejalt hüvitis 4960 krooni TLS § 82 lg 2 alusel.

Märgitud nõue tuleb jätta rahuldamata eelkõige põhjusel, et kohtu pädevuses ei ole õigust lõpetada pooltevahelisi töösuhteid kooskõlas TLS § 71. Teiseks ei lõppenud töösuhe poolte vahel 23.02.2004 T.Tavalduse alusel, sest see oli tööandja algatusel juba 17.08.2003 lõpetatud. Eeltoodu tõttu puudub kostjal õigus nõuda ka TLS § 82 lg 2 alusel hüvitist 2 kuupalga ulatuses. Nimetatud põhjusel jääb T.Tnõue lõpetada tööleping alates 23.02.

§ 82

lg 1 alusel ja välja mõista hagejalt hüvitis 4960 krooni TLS § 82 lg 2 järgi rahuldamata. Puhkusekompensatsioonist Kuivõrd pooltevaheline töösuhe kestis alates 29.03.2003 (tööle asumise aeg vastavalt lepingule) kuni 17.08.2003, ei ole kostjal õigust nõuda ka puhkusekompensatsiooni kuni 23.02.

1. Hageja tunnistas puhkusetasunõuet perioodi eest 29.03.2003 kuni 17.08.
2. Vaidlust arvestamise aluseks olevate asjaolude, va töösuhte lõppemise aeg, ei olnud. Kuivõrd kostja töötas hageja juures 4 ja pool kuud, siis on kostjal õigus tasule 5 kuu eest kooskõlas puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg 2, kasutamata puhkuse päevade arv on 12 (5*28/12), töötasu 4 ja poole kuu eest on 9720 (2160*4+2160:2), tööpäevade arv
3. Seega on päevatasu 96 krooni (9720:101) krooni ja saamata jäänud puhkusehüvitis 1155 krooni (96*12). Eeltoodu alusel ning arvestades asjaolu, et hageja on vastuses vastuhagile sisuliselt puhkusekompensatsiooni nõude osaliselt omaks võtnud, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista puhkusekompensatsiooni 1155 krooni perioodi 29.03.2003 kuni 17.08.2003 eest ning T.Tnõue puhkusekompensatsiooni nõudes kuulub seega osalisele rahuldamisele summas 1155 krooni. Lõpparve viivitamise eest hüvitise nõue TLS § 119 lg 2 alusel peab tööandja maksma lõpparve kinnipidamisel töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. TLS § 74 lg 2 järgi peab tööandja töölepingu lõpetamise päeval maksma välja lõpparve ning kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval seda vastu ei võta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. 6 Kostja selgitas, et sai palga töötatud aja eest alles 05.09.
4. Käesolevas vaidluses on selgunud, et hageja ei maksnud kostjale välja saamata jäänud puhkusekompensatsiooni 1155 krooni 17.08.2003 so siis kui kostjal oli viimane tööpäev. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keeldunud lõpparvet, sh selle hulgas olevat kompensatsioon puhkuse eest vastu võtmast, mistõttu on alusetu hageja väide sellest, justkui kostja peaks nõudma aga ei ole nõudnud lõpparvet. Lõpparve väljamaksmine töölepingu lõpetamise päeval on tööandja kohustus ning alles siis kui ei ole võimalik maksta seda töötajale või viimane keeldub, saab tõusetuda küsimus töötaja nõude esitamise kohustusest ja tööandja kohustusest 5 päeva jooksul lõpparve maksta. Käesolevas vaidluses ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud. Täituri vahendusel on kostjale makstud 3329,52 krooni vastavalt 26.05.2004 ja 20.05.2004 pangakonto väljavõttele ja maksekorraldusele (lk 64). Seega leiab kohus, et hageja on lõpparve maksmisega viivitanud ja arvestades asjaolu, et palga töö eest sai kostja alles 05.09.2003 ja et puhkusekompensatsiooni selle sees ei olnud ning selle saamise õigust on hageja tunnistanud kohtumenetluse käigus, so hiljem kui kuu pärast töösuhte lõppemist, siis leiab kohus, et kostjal on õigus TLS § 119 lg 2 alusel nõuda hüvitist lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise kuupalga ulatuses. Kostja palk oli hageja juures 2003.a. 2160 krooni, töösuhe lõppes 2003.a. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 2160 krooni TLS § 119 lg 2 järgi, mitte 2004.a. kehtinud kuupalga alammäära (2480 krooni) ulatuses. Seega kuulub kostja nõue märgitud hüvitise saamiseks osalisele rahuldamisele. Tasaarvestusest Täitemenetluse käigus on seoses 11.02.2004 tehtud töövaidluskomisjoni otsusega OÜ tasunud T.T3329,52 krooni. Hageja palus tasaarvestada väljamõistetavad summad juba eelnevalt täiemenetluses kostjale maksutud summadega. Vastuväiteid sellele kostja ei esitanud, mistõttu tuleb kohtu arvates T.Tkasuks OÜ-lt väljamõistetud hüvitis puhkusekompensatsiooni saamiseks 1155 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitis 2160 krooni tasaarvestada täitemenetluse käigus OÜpoolt T.Ttasutuga. Kohtukulud TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 esitatud hagidele varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille § 60 lg 1 järgi siis kui hagi rahuldati osaliselt, võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud poolte enda kanda. Nii hagi kui vastuhagi nõuded kuuluvad osalisele rahuldamisele, siis jätab kohus mõlema poole kohtukulud, sh õigusabikulud poolte endi kanda. Kohtunik 7