) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalmärgitud tõendite kohaselt on kostjalt elatis välja mõistetud juba 1990.asatal, mil kehtis Abielu- ja perekonnakoodeks.
lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja taotleb elatist kehtestatud miinimummääras 1500 krooni kuus. Elatise suuruse muutmise nõue tuleb rahuldada, et väljamõistetud elatise suurus viia kooskõlla kehtiva
- ga, mille § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuivõrd hageja taotleb elatist miinimumsuuruses (
Elatise suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja vastuväited lapse mittepõlvnemise kohta temast, ei ole asjakohased, kuna elatis tütar Irina ülalpidamiseks hageja kasuks mõisteti kostjalt välja juba 1990.
MS § 468 lg 3 alusel kuulub kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamatule täitmisele hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna elatis on väljamõistetud kehtestatud miinimumsuuruses, kuulub kohtuotsus viivitamatult täitmisele elatise väljamõistmises kogu suuruses – 1500 krooni. Kooskõlas TsMS § 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12x 1500 = 18 000 ), mis riigilõivuseaduse (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi on 1400 krooni. Tiiu Hiiuväin Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.