ei kuulu kohaldamisele, kuna kostja sai kinnistu annakuna.
Hageja ei ole käesolevas asjas pärija. Apellatsioonkaebuse põhjendused L.P esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtu toimingud alates asja ettevalmistamisel tehtud toimingutest on õigustühised, kuna kohus ei ole asja määrusega menetlusse võtnud. Kohus ei küsinud eelistungil, kas pooled soovivad rahvakaasistujaid või kollegiaalset läbivaatamist ega selgitanud alates 01.01.2006 kehtivat seadusemuudatust, mille kohaselt lahendab maakohtus tsiviilasja kohtunik ainuisikuliselt. Kohus märkis kohtuistungi protokolli päises, et tegemist on eelistungi protokolliga. Kohus ei määranud 2
mõttes ning annaku saajatena nimetatud isikud on tegelikult pärijad testamendi alusel. Kui pärandaja tahe oli pärand soodustatud isiku kasuks vahetult üle anda, on tegemist pärija määramisega. Kui pärandaja tahe oli anda soodustatud isikule üksnes võlaõiguslik nõue pärijate vastu, on tegemist annaku määramisega. Annaku saaja omandab vaid õiguse teatud üksikule hüvele, pärija on pärandaja õigusjärglane – isik, kes astub kõikidesse pärandaja kohustustesse ja õigustesse, kannab pärandi avanemisega seotud kulud, vastutab pärandaja kohustuste eest – valitseb pärandvara. Käesolevas asjas notar ei eristanud pärandvara annakust ja väljastas ekslikult pärimisõiguse tunnistuse annakule, kuigi tegemist oli pärimisega. Et tegemist oli pärimise ja pärandi vastuvõtmisega, kinnitab ka kostja käitumine, kes püüdis välja selgitada pärandaja võlausaldajad ja tasus inventuuri käigus selgunud kohustused vastu võetud pärandvara arvel kinnistu müügist saadud rahaga. Toimiku lk 35 on notari akt pärandvara inventuuri määramiseks, mitte annaku esemetega seotud õiguste ja kohustuste tuvastamiseks. Pärandi arvel tuleb võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi arvestades täita kohustused kindlas järjekorras. Annak on pärast pärandi avanemisega seotud kulutuste ja pärandaja võlausaldajate kohustuste täitmist alles viimases järjekorras (
). Kohus jättis õige materiaalõiguse normi kohaldamata, otsuse põhistamata ja hageja, kui pärandaja võlausaldaja huvid kaitseta. Vastus apellatsioonkaebusele R.S ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb nõudes kohustuse tuvastamiseks TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on nõuet lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud menetlusõiguse norme. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõude kohustada kostjat uue pärandvara inventuuri läbiviimiseks tuleb otsus jätta muutmata. Nõude uue pärandvara inventuuri läbiviimiseks kohustamiseks on maakohus jätnud õigesti rahuldamata.
Inventuuri eesmärgiks on kaitsta pärandi vastuvõtnud pärijat ja vabastada ta kohustusest tasuda pärandaja võlad oma vara arvel. Isiku, kellel on nõue pärandaja vastu, õigusi inventuuri tulemus ei mõjuta ja olenemata inventuuri tulemusest on tal õigus esitada oma nõue pärijate vastu. Seega polnud hageja nõue uue inventuuri läbiviimiseks õiguslikult põhjendatud ja maakohus on selle õigesti jätnud rahuldamata. 3
lg 1 järgi on testamendijärgne pärija isik, kes pärib testamendi järgi pärandaja kogu vara või mõttelise osa sellest ja
Annaku õiguslikuks sisuks on pärandajalt saadud võlaõiguslik nõue pärija(te) vastu mingi kindlaksmääratud asja või mõne muu täpselt hinnatava varalise väärtuse suhtes. Selleks, et selgeks teha, kas tegemist on annakuga või testamendijärgse pärimisega tuleb alati igal konkreetsel juhul selgusele jõuda, kas testamendis nimetatud soodustatud isikut on pärandaja soovinud nimetada pärijaks või määranud talle üksnes annaku. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb testamendis sisalduvat tahteavaldust tõlgendada vastavalt testamendi tegija tegelikule tahtele.
lg 1 järgi tuleb testamenti tõlgendada selles kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest lähtudes, kui testaator ei ole neile andnud teist tähendust. Maakohus on vaatamata sellele, et hageja väite kohaselt oli kostja R.J pärija, otsustanud, lähtudes ainult testamendis kirjapandu sõnasõnalisest tõlgendusest, et tegemist oli annakuga. Kolleegium leiab, et vaidluse puhul ei saa lähtuda ainult testamendis kirjapandud sõnadest, vaid tegeliku tahte väljaselgitamiseks on pooltel võimalik esitada ka muid tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõendeid. Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 392 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ja samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad, ja kes on menetlusosalised. Eelmenetluse eesmärgiks on valmistada asi ette sellise põhjalikkusega, et seda oleks võimalik lahendada ühel kohtuistungil. Samad nõuded tulenesid ka kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Vaatamata sellele, et hageja on väitnud, et kostja on R.J pärija ja selgitanud, et R.J tegelik tahe oli, et kostja tasuks võlad ja korraldaks annakud, ei ole kohus sellele eelmenetluses tähelepanu pööranud ja teinud ettepanekut hagejal oma väiteid tõendada. Kolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud eelmenetluses selgitama pooltele seadust ja andma võimaluse oma väidete tõendamiseks. Käesolevas asjas on eelmenetluses maakohus kohustanud kostjat hagile vastama ja 14.12.2005 toimunud eelistungi protokollist nähtuvalt läinud eelistungi jätkuna kohe üle kohtuistungile, kusjuures sisuliselt hageja nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid ei ole välja selgitatud ega selgitatud võimalust tõendite esitamiseks. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul eelmenetluses teha vastavad toimingud ja tagada asja ettevalmistamine viisil, kus oleks võimalik asi lahendada ühel kohtuistungil. Kohtuotsuse tegemisel on maakohus rikkunud ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, kuna kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et kostja oli R.J pärija ja hinnanud tunnistaja T D. R ütlusi pärandaja tahte kohta panna just kostjale kohustus tasuda testaatori võlad. Eeltoodu tõttu on maakohtu otsus oluliselt määral põhjendamata, mis on TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi aluseks kohtuotsuse tühistamisele ja asja saatmisele uueks menetlemiseks. Ringkonnakohtu poolt esmakordselt tõendite hindamine ja olulisel määral asjaolude tuvastamine rikuks poolte kaebeõigust. Kolleegium märgib, et hindamaks, kas tegemist on pärimise või annakuga, on oluline see, et pärand ei saa pärijatele üle minna ainult annakuna, vaid igal juhul peavad kas seadusejärgsed või 4
Annakutena kogu pärandaja vara üleminek annakusaajatele ei saa olla viisiks, kuidas pärandaja vara saajad vabanevad kohustusest tasuda pärandaja võlad. Õiguslikult ei saa annakut teha enne kui pärand on kas seadusjärgsete või testandijärgsete pärijate poolt vastu võetud. Juhul, kui maakohus tuvastab, et kostja oli R.J pärija, siis tuleb maakohtul hinnata, kas hagejal oli nõue R.J vastu ja kas pärandvara oli piisav, et nõue rahuldada. Ülejäänud kaebuse väited menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu poolt on õiged, kuid need ei olnud sellised, mille tõttu tegi kohus ebaõige lahendi ja kolleegium ei pea neid vajalikuks eraldi analüüsida. Kohtukulud tuleb kindlaks määrata ja jaotada maakohtus asja uuel menetlemisel. Margo Klaar Tiit Kollom Kai Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.