2-06-2734 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 26 septembril 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei k

§ 376alusel 30.12.2005.

a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse26.04.

1. a otsuse nr 2-2/192/04 tagasitäitmiseks. Tallinna Ringkonnakohus oma 29.03.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2/200/05 tunnustas hageja nõuet summas 57 299.22 krooni ja otsustas, et nimetatud summa kuulub Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.
3. a kohtuotsuse alusel tagasitäitmisele. Eeltoodu kinnitab, et hageja poolt seoses M.Eavalduse alusel algatatud sundtäitmisega tehtud tasaarvestamisavaldus kogu sundtäitmise esemeks oleva nõude (summas 27 949.48 krooni) tasaarvestamiseks on õigustatud ja põhjendatud. Hageja on seisukohal, et M.Eon käitunud täitemenetluse algatamisel pahauskselt ning esitanud täitemenetluse algatamise avalduse olukorras, kus hageja on teinud põhjendatult vastastikuste nõuete tasaarvestuse avalduse VÕS § 197 lg 1 ja 2 ning § 198 alusel. Kostja vastus Kohtule 06.03.
4. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista.Täitenõude teistkordse esitamisega 21.12.
5. a kostja ei tunnistanud hageja poolt 09.12.
6. a teostatud tasaarvestust, mille aluseks oli 07.05.
7. a teostatud palgaviiviste ja õigusabi kulutuste väljamakse. Kuni 01.01.2006.

§ 243lg 1 ja kehtiva Ts

MS § 461 lg 1 alusel kohtuotsused täidetakse pärast jõustumist. Selle alusel ühtegi eelnevalt teostatud väljamakset ei saa lugeda kohtuotsuse täitmiseks. Kehtinud TsMS § 243 lg 3 ja kehtiva TsMS § 461 lg 3 alusel kohtuotsus täidetakse ainult sissenõudja avalduse alusel. Mingisuguseid kohtuotsuse täitmist VÕS tasaarvestamisel alusel ükski seadus ette ei näe. Sellega on määratud kord, mille alusel kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmisel ei saa pool, kellel on jõustunud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, oma ühepoolse otsusega tasaarvestuse avalduse esitamisega eelnevalt teistel alustel makstud summadega kohtuotsust täita. 07.05.

1. a teostatud väljamaksega, ükskõik mis alustel, ei saa täita 02.11.
2. a ega 01.03.
3. a kohtuotsuseid. 02.11.
4. a Riigikohtu otsuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu otsus kuulub täitmisele, vaatamata hageja esitatud tasaarvestuse avaldusele. Hageja esitatud tasaarvestuse avaldus ei vastanud VÕS § 197 lg 1 toodud tasaarvestuse tingimustele ja on selle tõttu kehtetu. Üheski kohtulahendis ei ole M.Eühtegi krooni välja mõistetud hageja kasuks. Seega ei olnud kostjal 09.12.
5. a mingeid kohustusi maksta või tagstada hagejale mingeid summasid. Hagejal puudus ja puudub õiguslik alus mingeid summasid kostjalt sisse nõuda. Hagejal puudus õigus tasaarvestust teostada. VÕS § 197 alusel ei võinud tasaarvestav pool enne 14.12.
6. a tasaarvestust teostada, hageja teostas selle 5 päeva varem – 09.12.
7. a. Tasaarvestuse avalduse on tühine ka seetõttu, et sisaldab täitmise tähtaega ja kohtu poole pöördumise ähvardust. Tasaarvestuse avaldus on tühine ka seetõttu, et kostjal on sellele vastuväited. Tasaarvestuse avaldus on kehtetu, kuna hageja on pöördunud Tallinna Ringkonnakohtu poole 76 125 krooni tagasitäitmise nõudega. Sundtäitmise lubamatuks 3 tunnistamise avaldusega nõuab hageja sisuliselt 02.11.
8. a Riigikohtu poolt väljamõisetud 27 949 krooni maksmata jätmise õigust. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue on sisuliselt Riigikohtu 02.11.
9. a otsuse tühistamise nõue. Sundtäitmisele kuulunud summa 27 949 krooni ei olnud eelnevalt rahuldatud, ajatatud ega tasarvestatud, puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 06.09.
10. a jääb hageja esindaja nõude juurde. M.Eon saanud alusetult 57 000 krooni. Seda summat kostja ei tagastanud ning esitas sundtäitmise avalduse hageja vastu. Kostja esindaja väitel on hagejal tasumata 27 949 krooni. Tasaarvestus on ebakorrektne. Tasaarvestuse tühistas hageja ise, kuna esitas avalduse otsuse tagasitäitmiseks. TsMS § 461 lg 4 alusel on hageja kohustatud kostjale viivist maksma. Sundtäitmise avaldus esitati olukorras, kus hageja keeldus kohtuotsuse täitmisest. Kostja esindaja väitel on kostja saanud hagejalt 07.05.
11. a 58 000 krooni, 14.03.
12. a 6 629 krooni ja 04.08.
13. a 27 006.90 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 13.01.
14. a sai hageja Harju tööpiirkonna kohtutäitur P.L täitmisteate, mille kohaselt on sissenõudja M.Eavalduse alusel ja Eesti Vabariigi Riigikohtu otsuse nr 3-2-1103-05 alusel algatatud täitemenetlus 27 948 krooni sissenõudmiseks hagejalt (tl 9-11). ASesitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur P.L otsusega 10.02.
15. a rahuldas kaebuse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas 017/2006/200 (tl 84). Hageja esitas 30.12.
16. a Tallinna Ringkonnakohtule 26.04.
17. a kohtuotsuse nr 2-2/192/04 tagasitäitmise avalduse (tl 55-57). Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega 2-2/200/05 29.03.
18. a rahuldas avalduse summas 57 299.22 krooni (tl 81-83). Hagiavalduse kohaselt rahuldati M.Enõudeid pooltevahelises vaidluses kokku summas 72 524.13 krooni (tl 22). Poolte vahel ei ole vaidlust, et täitmisavalduse esitamise ajaks 21.12.
19. a oli kostja saanud hagejalt 07.05.
20. a 58 000 krooni, 14.03.
21. a 6 629 krooni ja 04.08.
22. a 27 006.90 krooni, kokku summa 91 635.90 krooni. Kostja vastuväite kohaselt kohtuotsused täidetakse pärast jõustumist ainult sissenõudja avalduse alusel, seega ei saa ühtegi eelnevalt teostatud väljamakset lugeda kohtuotsuse täitmiseks. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kuni 31.12.2005.

§ 243

lg 1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist ning lg 3 kohaselt kohtuotsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Nimetatud sätete alusel on aga väär järeldada, et kohtuotsuseid ei või täita vabatahtlikult ning seda on hageja ka teinud. Riigikohtu 02.11.

1. a otsuse nr 3-2-1-103-05 p 21 alusel pidi M.Eolema üheselt selge, et tema hagi ASvastu on rahuldatud 72 524.13 krooni ulatuses. M.Eesitas 21.12.
2. a täitmisavalduse olukorras, kus hageja oli juba tema kontole vabatahtlikult tasunud 91 635.90 krooni. Täitmisteate kohaselt taotles M.Esumma 27 948 krooni sissenõudmist hagejalt. Täitmisavalduse rahuldamise korral olnuks hageja tasunud kostjale kokku 119 583.90 krooni. Kostja väitel ei ole üheski kohtulahendis M.Eühtegi krooni hageja kasuks välja mõistetud. 4 Kuni 31.12.2005.

§ 374

kohaselt kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata või määrusega läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, peab hageja tühistatud otsuse järgi saadu kostjale alusetu rikastumise sätete alusel tagastama. Kohus nõustub hagejaga, et täitmisavaldust esitades, käitus M.Epahauskselt. Kohus on seisukohal, et heauskse käitumise korral oleks M.Epärast Riigikohtu 02.11.

1. a otsuse saamist pidanud AS-le tagastama alusetult saadu. Selle asemel esitas M.Eavalduse hagejale kohtuotsuse täitmiseks 10.12.
2. a (tl 74, 75) ja täitmisavalduse kohtutäiturile veel 27 948 krooni saamiseks. Kohtud on M.Enõudeid hageja vastu rahuldanud 72 524.13 krooni ulatuses, seega oleks täiteavalduse rahuldamine toonud kaasa olukorra, kus M.Eoleks rikastunud hageja arvel 47 059.77 krooni võrra. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud õigust esitada 09.12.
3. a kostjale tasaarvestuse avaldust ning see on kehtetu, kohtuotsuse täitmist VÕS tasaarvestamise sätete alusel ei näe ette ükski seadus. Kohtule esitatud tasaarvestuse avalduses (tl 53) palub hageja tagastada Maaja Eerol alusetult saadud 36 834.40 krooni. Kohus leiab, et tasaarvestuse avalduse esitamine oli põhjendatud ja seaduslik. Kuni 31.12.2005.

§ 374

alusel M.Eoli kohustatud üleliigselt saadu AS-le alusetu rikastumise sätete alusel tagastama ning alusetu rikastumise sätted võlaõigusseaduses sisalduvadki. Kostja vastuväite kohaselt on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue sisuliselt Riigikohtu 02.11.

1. a otsuse tühistamise nõue. Kohus selgitab kostjale, et alates 01.01.
2. a kehtima hakanud TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 162 lg 1 jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda ning TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele täies ulatuses riigituludesse asja läbivaatamiskulu ehk hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulu. Karin Sonntak Kohtunik 5